EESTI UUDISED BNS

Uus seadus muudab sõnniku laotamise ja hoiustamise nõudeid

FOTO: VTValitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega piiratakse väetiste laotamise aega sügisel, samuti kehtestatakse rangemad nõuded sõnniku hoidmisele.

Kui seni on keelatud üldjuhul väetiste laotamine alates 1. detsembrist, siis edaspidi keelatakse mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamine alates 15. oktoobrist, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Muudatus jõustub aastaks 2023, et võimaldada uue nõudega kohaneda.

Samas võimaldatakse kevadperioodil alustada väetamisega 10 päeva varem, alates 21. märtsist. Samuti jäetakse seadusest välja seni kehtinud üldine piirang, mille kohaselt võis nitraaditundlikul alal haritavat maad väetada kuni 170 kilogrammi lämmastikuga ühe hektari kohta.

Samuti kehtestatakse senisest rangemad nõuded väikeloomapidajate poolt sõnniku hoidmisele. Kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui 10 loomühikule vastaval hulgal loomi. Muudatuse kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse loomi enam kui 5 loomühikule vastaval hulgal. Uue reegli täitmiseks nähakse ette üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2023. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad.

Samuti sätestatakse sõnniku hoidmise täpsustatud nõuded põllul aunas, et vähendada pinna- ja põhjavee reostumist nitraatidega. Kehtestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg. Näiteks 20-protsendilise kuivainesisaldusega sõnnikut on lubatud põllul aunas hoida 2 kuud ning 25-protsendilise kuivainesisaldusega sügavallapanusõnnikut 8 kuud.

Eelnõuga ajakohastatakse veeseaduse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Põllumajandustootmine on üks suuremaid haju- ja punktkoormuse allikaid. Nii pinna- kui põhjavees on nitraatioonide sisaldus on alates 2008. aastast pidevalt kasvanud, teadlaste hinnangul satub ligi 60-70 protsenti lämmastikust vette põllumajanduse tõttu. Euroopa Komisjon on edastanud Eestile märgukirja seoses mõnede nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava rakendamisega seoses väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlatega.

Põhiosas on seadus kavandatud jõustuma üldkorras, kuid investeeringumahukad uued nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2023.{fcomment}

Bingo Loto jackpot läks jagamisele kahe mängija vahel

Pilt on illustratiivne FOTO: VTKolmapäeval loositi telesaates Suur Lotokolmapäev välja Bingo Loto jackpot summas 324 601 eurot, võit jagunes kahe mängija vahel - mõlemad said 162 300,50 eurot, teatas Eesti Loto pressiteates.

Üks võidupiletitest oli ostetud Põlva Ostumarketist ning teine Kuressaares asuvast kauplusest Rae Toidukaubad.

Viimati loositi Bingo Loto peavõit summas 379 320,80 € välja 15.juulil, ka siis läks suurvõit jagamisele kahe mängija vahel. Võitjateks olid siis pensionär Raplamaalt ning internetist pileti soetanud mängija.

Eesti Loto tuletab ka meelde, et käimas on Bingo Loto Extra lisaloos, kus kaheksa nädala jooksul loositakse igal kolmapäeval kõigi kahe mänguväljaga Bingo Loto pileti ostnute vahel välja 10 x 1000€. Mängijad peavad oma pileteid lisaloosi võidu osas ise Eesti Loto kodulehel või müügipunktides kontrollima.{fcomment}

Pooled omavalitsused saatsid pagulaste vastuvõtuvõime kohta vastuse

FOTO: VT

Üle poolte omavalitsustes saatis sotsiaalministeeriumile tähtajaks vastuse, kas nad on valmis pagulasi vastu võtma.

Kolmapäeval kella 16 ajaks oli sotsiaalministeeriumile laekunud vastused pagulaste vastuvõtmise valmisoleku, võimalike eluruumide olemasolu ning töötamise võimaluste kohta enam kui pooltest omavalitsustest, teatas BNS-ile ministeeriumi pressiesindaja. Mitmed omavalitsused palusid vastamiseks ajapikendust, kuna soovivad teemat arutada volikogudes.

Mitmed omavalitsused, nagu näiteks Jõhvi, Alatskivi, Tartu ning Põlvamaa omavalitsuste liit on teada andnud valmisolekust pagulasperesid vastu võtta. Viljandi ning Sillamäe on avaldanud soovi sotsiaalministeeriumi esindajatega kohtuda, et teema kohta rohkem informatsiooni saada. Tamsalu, Sillamäe ja Vormsi vallad tõid aga esile, et nendes valdades on probleemiks töö leidmine.

Pagulaste vastuvõtu võimekuse puudumist põhjendatakse enamjaolt võimalike eluruumide ja tugiteenuste puudumise või väheste võimalike töökohtade olemasoluga.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul aitab omavalitsustelt laekunud tagasiside sotsiaalministeeriumi suurema võimekuse loomisel nii pagulastele elukoha leidmisel kui ka tööle aitamisel. „Soovime omavalitusi tunnustada vastamisaktiivsuse eest. Nende tagasiside on väga väärtuslik ning aitab meid edasi suurema võimekuse loomisel,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et mitmed omavalitsused on palunud täpsemat teavet ning on suhtlusele avatud. "Samuti on oluline ka ülevaade, millised on omavalitsuste murekohad ja milles peame neid enam toetama,“ lisas Tsahkna.

Tsahkna sõnas, et eluruumi leidmine ei ole kõige suurem väljakutse. „Me ei eelda, et omavalitsused leiavad pagulaste majutamiseks vajaliku eluruumi oma sotsiaalpindade hulgast, ka siin on meil mitmed võimalikud lahendused," sõnas minister. "Oluline on, et me suudame siia elama asunud inimestele tagada eesti keele õppe ja töö, mis on meie ühiskonda sulandumise aluseks."

Ka tõi minister esile, et mitmed omavalitsuste väljendatud mured, nagu näiteks tugiisik, keeleõpe ja laste hariduse omandamise valmidus, on kavas lahendada riigi toel.

"Töö võimekuse loomiseks käib ning seni väljatöötatud tegevusplaan, mida augusti alguses esitlesime, on meile aluseks edasiliikumisel. Kuid on selge, et uuenenud olukorras peame praeguse plaani üle vaatama, tegema veel rohkem koostööd partneritega ja lahendused leidma," ütles Tsahkna.{fcomment}

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi asub juhtima kolonelleitnant Eero Rebo

FOTO: 2. jalaväebrigaadKolonelleitnant Enno Mõts annab kolmapäeval Võrus Taara sõjaväelinnakus 2. jalaväebrigaadi juhtimise üle kolonelleitnant Eero Rebole.

Kolonelleitnant Rebo sõnul on 2. jalaväebrigaadil Eesti kaitsmisel oluline roll, lähtudes brigaadi asukohast Lõuna-Eestis, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. "Olen olnud teenistuses Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana ja tunnen siinset piirkonda hästi. Minu jaoks on loogiline jätkata teenistust 2. jalaväebrigaadis pärast kogemuste omandamist kaitseväe peastaabis."

Kolonelleitnant Rebo teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on olnud tagalapataljoni rühma-, kompanii- ja staabiülem. 2000-2001 osales kolonelleitnant Rebo staabiohvitserina välisoperatsioonil Bosnia ja Hertsegoviinas. Aastatel 2004-2007 teenis kolonelleitnant Rebo Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemana ning alates 2008. aastast on ta teeninud kaitseväe peastaabis erinevate osakondade ülemana.

Kolonelleitnant Rebo on lõpetanud 1997. aastal Sisekaitseakadeemia, 2002. aastal USAs logistikakolledžis logistikakursuse ning 2004. aastal Balti kaitsekolledži ühendjuhtimise ja kindralstaabi kursuse. Tal on magistrikraad Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžist.

Läinud aastal 2. jalaväebrigaadi juhtima asunud kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end Ameerika Ühendriikide maaväe suurtükiväekoolis. 2011. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias.

Kolonelleitnant Mõts on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ning olnud suurtükiväegrupi ülem. Aastatel 2005-2012 teenis ta kaitseväe ühendatud õppeasutustes, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Ta on kirjutanud õppematerjali "Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused," mis on oluline õppevahend maaväeohvitseridele taktika ja staabitöö õpetamisel.

Alates 2012. aastast oli kolonelleitnant Mõts Kirde kaitseringkonna ülem. Ta on osalenud välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana. Kolonelleitnant Enno Mõts jätkab teenistust kaitseväe peastaabis.

2. jalaväebrigaadi on 2014. aastal loodud kaitseväe manööverüksus, mille rahuaja koosseisu kuuluvad brigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon.{fcomment}

Politsei kontrollib kogu Eestis turvavarustuse kasutamist

FOTO: VTEesti politsei pöörab kolmapäeval sarnaselt teiste Euroopa liikluspolitseinikega tavapärasest suuremat tähelepanu turvavarustuse kasutamistele sõidukites.

Vanemkomissar Riho Tänaku sõnul võib välja tuua kolm peamist põhjust, miks inimesed liiklusõnnetustes hukkuvad või raskesti viga saavad - alkoholi tarvitanud juht, liigne kiirus ja turvavarustuse mittekasutamine, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. "Kõigi nende põhjustega tegeleb politsei igapäevaselt ning püüame inimeste käitumist ja suhtumist nendesse rikkumistesse muuta. Ka tänane päev on ennekõike meeldetuletus turvavarustuse kasutamise olulisusest," rääkis Tänak.

Liiklejate küsitlused näitavad, et enamusel juhtidest on kujunenud harjumus turvavöö autosse istumisel koheselt kinnitada ja nõuda seda ka kaasreisijatelt, kuid siiski kohtab iga päev ka inimesi, kes mugavusest või ka laiskusest turvavöö kinnitamata jätavad. "Liikluses tuleb alati lähtuda sellest, et isegi reeglitepäraselt liigeldes on oht, et vea teeb teine liikleja. Kui õnnetusse sattumisel turvavöö kinnitatud ei ole, siis ei aita enam ei enesekindlus ega sõiduoskused," märkis Tänak. "Kindlasti tuleb ka tagumisel istmel turvavöö kinnitada, sest tagaistmel istuja võib avarii korral eesistujat raskelt vigastada," lisas Tänak.

Kolmapäevane turvavöökontroll on osa üleeuroopalise liikluspolitseinike võrgustiku TISPOL teemanädalast, mis kestab 7.-13. septembrini. Nädala jooksul viiakse sarnaseid politseiopratsioone läbi kogu Euroopas.{fcomment}

Võrus sai eakas naine ülekäigurajal sõiduautolt löögi

Märgatud: VÕRU's

Võrus sai ülekäigurajal teed ületanud eakas naine teisipäeva pealelõunal löögi sõiduautolt.

Kella 15.32 ajal juhtus õnnetus Võru linnas Luha tänaval, kus 55-aastane Lembit sõitis sõiduautoga Toyota Corolla Maksimarketi parklast välja pöörates otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale, 75-aastasele Salmele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi toimetas jalakäija Lõuna-Eesti haiglasse.

Neljas teisipäeval juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetuses sai viga viis inimest.

Hommikul kella 08.42 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Rävala puiestee 7 maja juures, kus 38-aastane Andres sõitis mootorrattaga Honda CB 900F mööda Rävala puiesteed ja kukkus seni teadmata põhjustel, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi toimetas mootorratturi Ida-Tallinna keskhaiglasse. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kella 15.32 ajal juhtus õnnetus Võru linnas Luha tänaval, kus 55-aastane Lembit sõitis sõiduautoga Toyota Corolla Maksimarketi parklast välja pöörates otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale, 75-aastasele Salmele. Kiirabi toimetas jalakäija Lõuna-Eesti haiglasse.

Õhtul kell 20.27 juhtus liiklusõnnetus Rapla linnas Põllu tänava ja Keskkooli tänava ristmikul. 17-aastane noormees sõitis jalgrattaga sõidueesõigust omavale sõiduautole Honda Civic, mida juhtis 36-aastane naine, vastu paremat külge. Kiirabi toimetas jalgratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.

Kolmapäeva öösel kella 0.35 ajal teatati avariist Põlva maakonnas Raigla külas, kus praegu tuvastamata isik kaldus sõiduautoga BMW 520 ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu lauges paremkurvis vasakule teelt välja vastu teetruupi ja paiskus katusele. Kiirabi toimetas sõiduki juurest Tartu Ülikooli kliinikumi 19-aastase Denissi ja 22-aastase Ruslani.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD