Märtsist võivad 80 protsenti kiirlaenuandjaist oma uksed sulgeda

Alates tuleva aasta märtsist peavad kiirlaenuandjad olema registreeritud finantsinspektsioonis; arvestades menetluse pikkust võivad 80 protsenti neist olla sunnitud tegevusloa puudumisel uksed sulgema.

Taotluse loa väljastamiseks on esitanud umbes 20 kokku umbes 100 mitte-pank krediidiandjast, ütles finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman BNS-ile. Tema sõnul võib taotluste menetlemine aega võtta kuni kaheksa kuud, mistõttu ettevõtted, mis senini pole taotlust esitanud, võivad olla sunnitud 21. märtsist tegevusloa puudumise tõttu uksed sulgema.

Käesoleva aasta kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mitte-pankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustuse taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. Lisaks kehtestatakse krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet.

Turumoonutuste või laenuandmise koondumise vältimiseks mõne muu tegevusnime alla kohaldatakse nõudeid ka liising- ja järelmaksu pakkujatele.

Vosmani sõnul on 20 taotluse esitanud ettevõtet kaasanud õigusbürood, millega koostöös loovad kiirlanuandjad pangandussektorile analoogsed sisekontrollisüsteemid ja laenude väljastamise reeglistiku, millele peab ka ettevõte tulevikus vastama. Samuti hakkab finantsinspektsioon kontrollima, kas krediidiasutuse juhtkond vastab kõigile nõuetele.

Kogu tegevuse ümberkorraldamise eesmärk on Vosmani sõnul kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest ettevõtjate vastu.

Mitte-pankadest krediidiandjate arv, mille suhtes kehtib alates märtsist 2016 tegevusloa taotlemise kohustus, on hinnanguliselt umbes 100 ettevõtjat, kuid 90 protsenti turumahust annavad väidetavalt 30 ettevõtjat ja 50 protsenti mahust üksnes kuus ettevõtjat.{fcomment}