EESTI UUDISED BNS

Eeloleva nädala esimene pool on pilvine ja väheste vihmahoogudega

FOTO: VTÜksteisele järgnevad madalrõhkkonnad toovad algava nädala esimeses pooles pilvisust, pisut vihma ja napilt alla 20 jäävaid maksimumkraade.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub kagutuul 3-9 m/s. Sooja on 4-10, rannikul kohati kuni 14 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 3-9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Sooja on 15-18 kraadi.

Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 8-14 kraadi. Teisipäeva päeval pilvisus tiheneb ja pärastlõunal levib vihmasadu edelast kirde suunas. Puhub kagutuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhtuks tuul nõrgeneb veidi. Sooja on 15-18 kraadi.

Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 9-14 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ning sadu lakkab. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 16-19 kraadi.

Jahimehed ei hakka metssea väikeulukiks muutmise korral neid küttima

Foto: INNO TÄHISMAAJahimehed on vastu keskkonnaministeeriumi kavale võrdsustada suuruluk metssiga seaduse mõistes väikeulukiga ega võta jahisaeaduse sellekohase muudatuse korral vastutust metssigade küttimise ja nende poolt tekitatud kahjude eest.

Keskkonnaministeerium on sigade Aafrika katkuga (SAKi) võitlemise raames riigikogule esitanud ettepaneku jahiseaduse muutmiseks, mille kohaselt suuruluk metssiga võrdsustatakse väikeulukiga, ütles reedel BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust.

"Kavandatav muudatus tingib selle, et nii riigil kui ka jahindusorganisatsioonidel kaob kontroll nende üle, kes ka katku ajal soovivad hoida metssea arvukust kõrgel. Samuti tekib muudatusega oht taudi leviku laienemiseks, sest jahiseltsidesse mittekuuluvad isikud ei oma teavet, mis on organisatsioonidel. Tekib ka oht inimeste eludele, sest vintrelvadega toimub eri kinnistutel samaaegselt kontrollimatu küttimine ja riigi võimaluste vähenemine seakatku ohjamisel," selgitas EJS-i president.

Ta toonitas, et metssea võrdsustamine väikeulukiga tähendab, et jahimehed ei saa endale võtta vastutust plaanitud arvu metssigade küttimise osas ja nende poolt tekitatud kahjude eest. "Õigused ja kohustused peavad olema proportsionaalsed. See vastutus jääb sellisel juhul maaomanikele," sõnas Puust.

"EJS kindel seisukoht on, et kavandatav muudatus ei aita kuidagi kaasa eesmärgile viia alla metssigade arvukus ja selle tegelik eesmärk on SAK-i ära kasutada ühe huvigrupi huvides," lausus Puust. "Selleks, et olla riigile vääriline partner ka edaspidi, on EJS juhatus jätkuvalt ja kindlalt seisukohal, et mitte mingil juhul ei tohi metssiga hakata võrdsustama väikeulukiga jahiseaduse mõistes."

Puusti sõnul muudaks sellekohane seadusemuudatus kõigest kaks aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse põhimõtteid, mis lepiti kokku pikkades vaidlustes ja diskussioonides. "Selline seaduse kergekäeline muutmine ei taga õiguskindlust ja destabiliseerib olukorda elusressursi kasutamisel ja SAK-i ohjamisel," lisas ta.

Praegu on Puusti sõnul mittetulundusorganisatsioonidesse koondunud ja organiseeritud jahimehed EJS juhtimisel võtnud ühiskonnas vastutuse suurulukite hea käekäigu ja säästliku kasutamise eest, samuti metssea arvukuse alla viimise eest SAK-i tingimustes. "Selline seltsidele baseeruv ühistöö on euroopaliku Eesti ja demokraatia üks alustaladest. EJS juhatus ei pea õigeks, et suuruluki metssea saatuse üle saavad otsustada üksikud isikud oma erahuvidest lähtuvalt. Suurulukid peavad jääma ühiskondliku huvi ja kontrolli sfääri," toonitas Puust.

Riik soovib SAK-i leviku tõkestamiseks küttida tänavu ligi 30 000 metssiga.{fcomment}

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni kaitseväelased lihvisid sõdurioskusi

FOTO: 2. jalaväebrigaadTäna lõpeb Võrumaal kolm päeva kestnud 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ja Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva väekontingendi kaitseväelaste välilaager.

Ligi kuuskümmend kahe riigi sõdurit lihvisid oma laskeoskust ja välioskusi, harjutasid topograafiat ja rännakut ning harjutasid lisaks tavapärastele sõdurioskustele veel lahingkannatanu evakuatsiooni ning sellega seonduvaid protseduure.

FOTO: 2. jalaväebrigaad„Rahuajaülesannete täitmise kõrval ei saa unarusse jätta ka üksuses teenivate kaitseväelaste sõjalisi oskusi ja just siin oli oluline roll lõppeval väliharjutusel,“ ütles tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri. „Lisaks väljaõppe aspektile väljendus välilaagri eriline väärtus ka ühtse meeskonnatunde alalhoidmises ja süvendamises ning liitlastega koostöö tõhustamises ja väljaõppe ühtlustamises.“

Tagalapataljoni igapäevateenistus koosneb peamiselt brigaadi varustuse käitlemisest ja selle kiire kasutuselevõtu kindlustamisest ning brigaadi väeüksuste väljaõppe tagamisest.

{fcomment}

Augustis sündis Eestis 1182 last

FOTO: VTSiseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1182 sündi, neist 569 tüdrukut ja 613 poissi.

Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist viis paari poisse, üheksa paari tüdrukuid ja viis segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Tallinnas registreeriti 456, Harjumaal 147, Hiiumaal 5, Ida-Virumaal 105, Jõgevamaal 21, Järvamaal 19, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 16, Pärnumaal 60, Raplamaal 31, Saaremaal 25, Tartumaal 158, Valgamaal 17, Viljandimaal 39 ja Võrumaal 26 lapse sünd.

Augustis olid populaarseimad eesnimed poistele Marten (11), Maksim ja Sebastian (10) ning Robin (9). Tüdrukutele pandi enim nimeks Maria ja Sofia (10), Emily (8) ning Melissa (7). Eelmisel kuul sõlmiti 1030 abielu, neist 82 notarite ja 150 vaimulike poolt. Lahutati 236 abielu, neist 14 notarite poolt. Augustis registreeriti 1195 surma.

Regionaalvaldkonna asekantsleri otsusega anti uus nimi 36 ja maavalitsuse otsusega 201 inimesele, neist eesnimi 26, perekonnanimi 192 ning ees- ja perekonnanimi 19 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 144 naist ja 93 meest.

Eelmisel aastal registreeriti samal ajal 1246 sündi, 1180 surma, 1103 abielu, 199 abielulahutust ja 205 inimesele anti uus nimi.{fcomment}

Pevkur: Eesti saab endale Euroopa moodsaima piiri

Metsa mahavõtmine Eesti–Vene–Läti piiride ristumiskohas Misso vallas Parmu külas.    Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas, et ida piiri puhastamiseks on tänaseks palju ära tehtud ning Eesti 100. sünnipäevaks peaks meil olema üks Euroopa moodsaimaid piire, mida valvavad nii elektroonilised süsteemid kui ka droonid, edastas neljapäeval rahvusringhäälingu uudisteportaal.

"Tõsi on see, et meil on lõike, kus ei ole eraomanikega kokkuleppeid ning praegu on suvi ja seetõttu ei ole soisele alale saanud peale minna," nentis Pevkur ETV saates "Ringvaade".

Samas on siseministri sõnul 135 kilomeetrisest ida-piirist tänaseks puhas 88 kilomeetrit. "Nendel lõikudel saame hakata panema piiriposte, paigaldada elektroonilist valvet ja teisi seadmeid," selgitas Pevkur, kes kinnitas, et töö on käimas.

Valitsus on võtnud endale eesmärgiks, et Eesti ja Venemaa vaheline piir oleks tulevikus täielikult elektroonilise valve all. Uue tehnika abil saab kindlaks määrata ka, kes täpselt piiri ületab, ehk iga looma peale häireolukorda kordonis ei teki.

Siseministri sõnul on Eesti piiriprojekti planeerimise käigus suheldud Ameerika Ühendriikidega, kes jagab meie ida piirile sarnast piiriala Kanadaga.

Tema arvates võiks Venemaa samuti oma piiri välja ehitada. "Kohati vaatab meile Venemaa poolel vastu neljale või viiele kõrgusele puude ümber tõmmatud okastraat," tõdes Pevkur.

Samas pani minister inimestele südamele, et kui puhastamata piirialale minnakse näiteks seenele, siis tuleb väga täpselt jälgida oma asukohta, sest üle piiri minnes võib tekkida väga palju sekeldusi.{fcomment}

Kohus jättis Hansa Bussiliinide Võru veohanke võidu jõusse

Pilt on illustratiivne FOTO: VTTartu halduskohus ei rahuldanud Eesti Buss OÜ kaebust, milles palus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) juulis tehtud otsus, millega VAKO jättis jõusse Võru maavalitsuse otsuse kuulutada bussiveohankel edukaks Hansa Bussiliinid.

Eesti Buss OÜ esitas 27. juulil Tartu halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 17. juuli otsuse jätta rahuldamata ettevõtte vaidlustuse Võru maavalitsuse bussiveohankel Hansa Bussliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamisel, teatas kohus BNS-ile.

Samuti palus ettevõte tühistada Võru maavanema 10. juuni korralduse kuulutada AS-i Hansa Bussiliinid pakkumus vastavaks ja 11. juuni korralduse kuulutada pakkumus edukaks.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtule kümne päeva jooksul.

Võru bussiveohankele esitasid tähtajaks pakkumise kuus pakkujat, sealhulgas Eesti Buss ja AS Hansa Bussiliinid. Maavalitsus tunnistas hankel edukaks Hansa Bussiliinide pakkumise. Eesti Buss esitas VAKO-le 27. aprillil vaidlustuse, milles taotles Hansa Bussiliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist. VAKO rahuldas vaidlustuse 18. mail.

Seejärel tegi maavalitsus riigihankes uued otsused, millega tunnistas taas Hansa Bussiliinide pakkumise vastavaks ja edukaks. Juunis vaidlustas Eesti Buss hanke tulemuse uuesti, leides, et Hansa Bussiliinide pakkumises esitatud busside sõitjakohtade arv ei võimalda sõitjaid häireteta teenindada.

Eesti Buss leidis, et hankedokumentides olevas liinigraafikus on suure täituvusega liinidel vaja tagada hommikusel tipptunnil samaaegne teenindamine kaheksa suure mahutavusega bussiga, sealhulgas vähemalt kolme üle 40-kohalise ja vähemalt viie üle 70-kohalise bussiga. AS-i Hansa Bussiliinid pakkumuses oli esitatud vaid neli üle 60-kohalise mahutavusega bussi, millega ei ole võimalik teenindada viit samaaegset kuni 78 reisijaga väljumist.

VAKO märkis, et tulenevalt nende esimesest otsusest kontrollis maavalitsus uuesti pakkumuste vastavust ning põhjendas uuesti Hansa Bussliinide pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamist. Komisjon leidis, et maavalitsus on pakkumuse vastavaks tunnistamiseks piisavalt kaalunud pakutavate busside suurust ning pakkumuses näidatud busside arv ja suurus on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks.

Võru maavalitsus otsib järgnevaks seitsmeks aastaks maakonnas avaliku bussiveo teenuse pakkujat hinnangulise mahuga 1,7 miljonit liinikilomeetrit aastas; lepingu eeldatav kogumaht on 16 miljonit eurot.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD