Pärast mõnenädalast pausi diagnoosis veterinaar- ja toiduamet (VTA) taas sigade Aafrika katku kodusigadelt Võrumaal Varstu vallas 104 seaga farmis, mis kuulub ka taudi kolmandasse ehk kõrgeima taseme järelevalvetsooni.

Seakatk leiti Võrumaalt Varstu vallast Krabi külast Allan Põder Ojaveere talust kodusigadelt. Diagnoosi kinnitas veterinaar- ja toiduamet ametlikult teisipäeval.

Farmis on 104 ristandsiga; loomad hukatakse ja korjused hävitatakse.

Seni on Eestis hukatud veidi üle 22 000 katkusea. Taudi on leitud kodusigadel Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal. Enne Varstu juhtumit oli viimane seakatku leid kodusigadelt 29. augustil.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.{fcomment}

Maksu- ja tolliameti (MTA) ja põllumeeste esindajad leppisid esmaspäevasel kohtumisel kokku, et keerulise turuolukorra tõttu makseraksustesse sattuvad põllumehed annaksid sellest maksuhaldurile võimalikult varakult teada.

"Kutsusime põllumeeste esindajad ennetavalt kokku, et arutada, kuidas maksuhaldur saaks oma teenustega sektorit toetada," ütles MTA tulude osakonna juhataja Ruth Paade pressiteate vahendusel. Paade sõnul ei ole põllumeeste osakaal maksuvõlglaste seas suurenenud, kuid võimalikest makseraskustest tuleks esimesel võimalusel märku anda.

Põllumajandustootjate esindajad viitasid, et piima- ja sealihatootjate majanduslik olukord võib keerulise turuolukorra tõttu jätkuvalt halveneda, mistõttu on MTA mõistev suhtumine probleemide ennetamisel ja lahendamisel väga oluline. Tootjate esindajad kutsusid ka omalt poolt põllumehi üles maksuhalduriga aktiivselt suhtlema, et võimalikke probleeme ennetada ja vajadusel läbi rääkida maksude tasumise ajatamine.

Kui maksuvõlg on juba tekkinud, siis MTA esmane soovitus on esitada taotlus maksuvõlgade osade kaupa tasumiseks ehk ajatamiseks.

MTA ja põllumajandussektori esindajate kohtumisel osalesid MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja tulude osakonna juhataja Ruth Paade, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja nõukogu liige Kalev Kreegipuu, põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo ning talupidajate keskliidu juhatuse aseesimees Leho Verk.{fcomment}

Salasigaretid moodustavad 17,4 protsenti Eesti tubakaturust, selgub turu-uuringu firma Nielsen viimasest niinimetatud tühja paki uuringust; number on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui salasigarettide turuosa oli 20,6 protsenti.

Uuring viidi läbi tänavu aprillis erinevates Eesti linnades ning selgus, et salakaupa tarbitakse enim Kirde-Eestis Narvas 42 protsendi ulatuses, Sillamäel 33 protsendi, Kohtla-Järvel 32 protsendi, Jõhvis 26 protsendi ning Kagu-Eestis Valgas 34 protsendi ulatuses. Üleriigiline tarbimine on vähenenud 1,4 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta esimese kvartali tulemustega ning 3,2 protsendipunkti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Venemaa on 50,1 protsendiga endiselt suurim maksumärkideta sigarettide laekumise allikas, järgnevad Valgevene 30,6 protsendiga ning maksuvabad sigaretid 12,2 protsendiga. Venemaalt pärineva kauba esinemissagedus pole võrreldes aasta taguse ajaga suurt muutust läbi teinud. Vähenenud on Valgevene sigarettide osakaal, mis aasta tagasi moodustas üle kolmandiku Eestisse saabuvast salakaubast. Samal ajal on maksuvabade sigarettide osakaal 2,2 protsendipuntki võrra suurenenud. Üleüldiselt on olukord oluliselt paranenud võrreldes näiteks 2013. aasta algusega, kui salakaup moodustas 24 protsenti riiklikust tubakaturust.

"Maksu- ja tolliameti tollivaldkonna prioriteet on viimastel aastatel olnud salasigarettide osakaalu vähendamine ning kõik senised uuringud on näidanud, et oleme olnud idapiiri ületava salatubaka koguste vähendamisel tulemuslikud. Järgmiseks võtmeküsimuseks on salatubaka nõudluse vähendamine. Selleks oleme plaaninud koostööd erinevate omavalitsuste ja ettevõtjatega, et teha salatubaka vahendamine ja tarbimine võimalikult keeruliseks," ütles maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juht Urmas Koidu.

"Näeme praegu turul mitmeid radikaalseid muutusi – ühelt poolt ootavad turuosalised kiiret ja konkreetset tubakadirektiivi, mille rakendamine muutub 2016. aasta maikuus kohustuslikuks, kuid mis pole veel isegi valitsusse jõudnud ning tootjatel pole aimugi, mida nad järgmisel kevadel tegema peavad. Teisalt on valitsusel plaanis samaaegselt ka muid muudatusi läbi viia ning lisaks ka järsult aktsiisi tõsta. Selline tegutsemine tekitab segadust ning suurendab riski illegaalsele turule," lisas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.

Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut. Võltsitud tooted moodustavad salakaubast 1,5 protsenti. Eesti maksumärgistuseta, kuid disainilt originaalile sarnanevad tooted ei läbi kvaliteedikontrolli ning sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab kaubamärki, mida müüakse seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta Euroopa Liidu ega Eesti valitsuse poolt seatud toodete kvaliteedi standarditele.

Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 9,6 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Kolm enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändi on Bayron 19,4-protsendise osakaaluga, Fest 13-protsendise ja NZ 11-protsendise osakaaluga.

Globaalne turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikus 14. aprill -23. aprill.

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.{fcomment}

Ilmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm muutlik, kolmapäeval ja neljapäeval võib õhutemperatuur tõusta 20 kraadist kõrgemale.

Teisipäeval koondub madalrõhkkond enam Soome kohale ja selle järel Eestis õhurõhk tasapisi tõuseb. Öösel tihedam sajupilvede vöönd eemaldub ning selle järel on päeval üksikuid vihmahooge. Puhub valdavalt edela- ja läänetuul 5-9, puhanguti 12, Soome lahe rannikul 15 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 5-11 ja päeval 14-16 kraadi.

Kolmapäeval tugevneb kõrgrõhuala ja selle lääneservas on meil öö sajuta. Päeval on väike hoovihma võimalus. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Sooja on öösel 5-10, päeval 16-18 kraadi.

Neljapäeval liigub Poolast põhja poole madalrõhulohk ja see toob Eestisse taas vihmapilvi. Sajuvöönd on võrdlemisi kitsas ja sadu võib piirkonniti erinev olla. Praegused andmed on vastuolulised ning täpsustusi teeb ilmateenistus järgnevatel päevadel. Kagu- ja idatuul vähehaaval tugevneb. Sooja on öösel 8-13, päeval 16-19, Ida-Eestis pole välistatud tõus üle 20 kraadi.

Reedel madalrõhulohk eemaldub. Öösel püsib vihma võimalus, kuid päeval ilm paraneb. Puhub mõõdukas kagutuul. Sooja on öösel 9-14 ja päeval 16-19 kraadi. Ida-Eesti kohale võib veel soojem õhumass ulatuda ja sel juhul on seal õhusooja üle 20 kraadi.  

Laupäeva öösel võib paiguti hoog vihma tulla. Päeval lisandub lõuna poolt niiskust ja sajuhooge on laialdasemalt. Sooja on öösel 5-10, päeval 15-18 kraadi.

Pühapäeval püsib eemalduva madalrõhulohu järel hoovihma võimalus. Tuul pöördub läänekaarde ja saabuv õhumass on jahedam. Sooja on öösel 6-11, päeval 13-16 kraadi.{fcomment}