Alates 1. oktoobrist jõustuv uus seadus piirab kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid.

Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sealhulgas nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele, teatas BNS-ile justiitsministeerium. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda.

„Riigi kohustus on inimesi kaitsta selle eest, et neid kui tarbijaid ei kuritarvitataks ja näiteks tarbimislaenude sissenõudmiskulud ei tohi olla laenuandjale selliseks võimaluseks. Homme [neljapäeval] jõustuv seadus on suunatud just sellele, et sissenõudmiskulud oleksid võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele, kuid poleks liigseks koormaks laenu võtjale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada.

Seaduse kohaselt peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Lepingu kestel võib võlausaldaja nõuda tarbijalt iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuse eest maksimaalselt viis eurot. Pärast lepingu lõppu võivad sissenõudmiskulud, sõltuvalt võlausaldaja nõude suurusest, ulatuda maksimaalselt kuni 30, 40 või 50 euroni.

Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule.

Järelevalve tugevdamiseks saab tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona.

{fcomment}

Politsei kommentaar loole: Muusikakeskus kaenlasse ja minekut. Just täpselt nii tegime eile öösel, kui saime ühte Võru kortermajja lärmi pärast väljakutse. Esiti näitas nooruke peoperemees mõistvat suhtumist ning keerutas volüüminupu valjemalt vaiksemaks. Mõne aja pärast läksid pidulistel aga paneelide taga magada püüdvad naabrid taas meelest ning tümpsumuusikale anti jälle hoog sisse. Samale aadressile tagasi tulnud politseipatrull ei hakanud üleoleva peoperemehega maid jagama, kas kortermaja elanikel tuleb üksteisega arvestada või mitte. Politseinikud võtsid korteris olnud kaks tegelast, ühel nimeks Sony ja teisel JVC, kaenlasse ning tõid nad ajutiselt politseimajja hoiule.

Politsei lõpetas nädalavahetusel Võru linnas ühes kortermajas peetud lärmaka peo rahurikkuja muusikakeskuse hoiule võtmisega. 

Ööl vastu pühapäeva sai politsei väljakutse Võrus Petseri tänavale kortermajja, mille elanikud kurtsid ühest naaberkorterist kostuva valju muusika üle. Politsei kontrollis korteris olnud seltskonda ning juhtis tähelepanu sellele, et vali muusika häirib naabrite öörahu.

Peoperemees näitas esiti üles mõistvat suhtumist ja keeras muusika vaikseks. Mõne aja möödudes otsustati naabrite heaolu asemel siiski lärmaka koosviibimise kasuks. Ka naabrid püüdsid pidulisi korrale kutsuda, aga tulemust see ei andnud, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile.  

Politsei naasis probleemsesse korterisse. Bravuurikas peoperemees käitus korrakaitsjate suhtes üleolevalt ega püüdnudki mõista, et on valju muusika kuulamisega naabrite rahu häirinud. Tagamaks, et rikkumine lõppeks, otsustas politsei korterist kaasa võtta seal olnud kaks muusikakeskust. Muusikakeskuste ajutine hoiulevõtmine ei vabasta rikkujat siiski tavapärasest süüteomenetlusest. 

Võru piirkonnapolitseinik Elar Sarik ütles, et sellist lähenemist kasutab politsei sagedamini olukordades, kus on alust arvata, et rikkumine võib jätkuda. „Rikkumise toimepanemise vahendi hoiule võtmisega tagame, et rikkumine ei jätkuks. Teisalt ei jää politseipatrull hõivatuks, kuna saab korduvaid väljakutseid ühele aadressile samas, kui teised abi võivad vajada,“ selgitas Sarik. 

Vallasasjana hoiule võetud esemetele määrab politsei aja, kui kauaks need hoiule jäetakse. Periood võib olla ühest päevast kuni nädalateni. Seejärel saab inimene hoiule võetud asja politseist tagasi.{fcomment}

Põlvamaa 24 vallajuhi koolitusreis Portugali läks maksma kokku 27 200 eurot, milles iga osaleja tasus 300 eurot ja 20 000 eurot tasus Põlvamaa Omavalitsuste Liit, kirjutas Õhtuleht.

Koolitusreisili osalenud omavalitsusjuhtide sõnul avardas see töine ja tiheda programmiga reis silmaringi, aga mida nähtust ja kuuldust üle võtta, vajab veel kaalumist.

Eelmisel aastal käisid Põlvamaa omavalitsusjuhid Gruusias, mis samuti avardas nende silmaringi. "Vallajuhid peavad ikka töötama ka vallast väljapoole, mitte ainult valda sissepoole. Vallavanem peab ikka silmaringi avardama ja siis on ta võimeline igasuguseid suuremaid otsuseid tegema," lausus Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv.{fcomment}

Eesti ID kaartidele tarkvara tootva sertifitseerimiskeskuse arendusvea tõttu on ligi 250 000 ID-kaardile sattunud viga, mis võib tulevikus nende kasutamisel probleeme põhjustada, kirjutas Postimees.

Vigase tarkvaraga sertifikaatidega ID-kaardid anti välja aasta jooksul alates 2014. aasta septembrist ning kui viga ei suudeta järgneva kuue kuu jooksul parandada, siis ei saa inimesed end enam autentida maailma populaarsuselt teise veebilehitseja Google Chrome'i tulevikuversioonidega.

Viga läks sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul läbi seetõttu, et ükski brauser polnud seni seda avastanud ning meie ID-kaart töötab siiani nendega suurepäraselt. Asi tuli ilmsiks siis, kui Google töötas välja peensusi kontrolliva uue arenduse.

"Selgus, et Eesti ID-kaartidel olevad teatud sertifikaadid ei vasta nõuetele," sõnas Pihl ja kinnitas, et sertifitseerimiskeskus on Googleiga kokku leppinud poole aasta pikkuse üleminekuperioodi, mille tulemusel vähemalt esimese hooga Chromei veebielhtitsejale uut tarkvara peale ei panda ja inimesed saavad end esialgu ka selle brauseri puhul probleemivabalt autentida.{fcomment}