EESTI UUDISED BNS

Uuringu järgi usaldavad eestlased traditsioonilisi reklaame

FOTO: VTNielseni ülemaailmse uuringu „Global Trust in Advertising“ andmetel usaldavad eestlased traditsiooniliste meediakanalite reklaame rohkem kui online- ja mobiilireklaame.

Nielseni andmetel usub 89 protsenti eestlastest sõprade ja perekonna soovitusi. Lisaks sõpradele usaldab 72 protsenti Eesti elanikkonnast teiste tarbijate poolt veebi postitatud arvamusi. Ettevõtete veebilehti usaldab 69 protsenti ja elektroonilisi reklaamposte 52 protsenti vastanud eestlastest.

“Kuigi reklaamijad jälgivad üha enam tarbijate käitumist veebis, siis suur osa veebis läbi viidud reklaamikampaaniatest ei tööta – need ei suurenda teadlikkust ega vii ostuotsuseni,” ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo pressiteates. Kurisoo lisas, et kuna tarbijad omavad rohkem kui eales varem kontrolli selle üle, mil moel nad sisu tarbivad ja brändidega suhtlevad, siis on edukaks brändi tuntuse tõstmiseks oluline mõista, kuidas mõjuvad reklaamid eri ekraanidel.

Hoolimata meedia killustatusest, ei ole online-formaatide rohkus õõnestanud traditsiooniliste kanalite usaldusväärust. TV ja trükimeedia on endiselt usaldusväärsed reklaamiallikad – 66 protsenti vastanutest usaldab ajakirjanduslikke tekste, 53 protsenti ajalehereklaame, 45 protsenti telereklaame ja 43 raadioreklaame raadioreklaame.

Online- ja mobiilireklaamide usaldusväärsus on jätkuvalt madalam tavareklaamide usaldatavusest. 39 protsenti vastanutest usaldab täielikult või osaliselt otsingumootorite tulemustes kajastuvaid reklaame. Kõige kõrgem on see näitaja 30-34-aastaste seas.

“Ehkki digitaalsetel reklaamidel on märkimisväärseid eeliseid traditsiooniliste reklaamide ees – näiteks täpselt sihtgrupile orienteeritud kampaaniaid ja rohkelt loovaid võimalusi – siis ainult digitaalse reklaami eelistamine TV ees on julge samm ükskõik millise turundaja jaoks. Parima tasuvuse nimel tasub kaaluda nii interneti kui teiste kanalite kasutamist,” ütles Kurisoo.

Nielseni uuring näitab, et usaldus ja tegutsemine on omavahel küll tihedalt seotud, kuid ostuotsuse aluseks ei ole alati suurem usaldusväärsus – isegi madalama usaldusväärsusega reklaami formaadid võivad olla efektiivsed inimese ostuotsuseni suunamisel

20 protsenti eestlastest ostab alati sõprade ja perekonna poolt soovitatud tooteid, 70 protsenit teeb seda mõnikord. Teiste tarbijate poolt veebi postitatud soovituste põhjal teeb ostuotsuse 78 protsenti inimestest ja ettevõtete veebilehekülgedelt saadud info põhjal 68 protsenti vastanutest.

Mitmete online- ja mobiilireklaamide puhul ei ole aga reklaamide usaldusväärsus vastavuses tehtud ostuotsustega. Näiteks usaldab otsingumootorite reklaamitulemusi 39 protsenti vastanutest, kuid alati või mõnikord teeb ostuotsuse saadud tulemuse põhjal 50 protsenti vastanutest. Samasugune trend kehtib ka näiteks sotsiaalmeedia reklaamide puhul – 34 protsenti usaldab, kuid 39 protsenti teeb ostuotsuse kas mõnikord või alati.

Nielseni üleilmne “ Trust in Advertising ” uuring viidi läbi 23. veebruar-13. märts 2015.{fcomment}

Maksu- ja tolliamet tahab salasigarettide turgu poole võrra vähendada

Maksu- ja tolliameti (MTA) eesmärk on 2016. aastaks vähendada salasigarettide turgu poole võrra ehk 12,5 protsendini kogu Eesti tubakaturust.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu ütles teisipäeval Valgas toimunud salakaubateemalisel ümarlaual, et MTA uus meetod salasigarettide müügi tõkestamiseks on konfiskeeritud sigarettide maksustamine. "Määrame impordimaksud ka konfiskeeritud aktsiisikauba eest, näiteks kasti salasigarettide eest tuleb makse tasuda umbes 1500 eurot," ütles Koidu.

Teiste meetoditena tõi Koidu välja salasigarettide müügi takistamise avalikes kohtades, nulltolerantsi idapiiril, tubakakoerad, salasigarettide vastase kampaania ja suurema koostöö omavalitsuste ja tööandjatega.

Salasigaretid moodustavad hetkel 17,4 protsenti Eesti tubakaturust, selgub turu-uuringu firma Nielsen viimasest nn tühja paki uuringust. Number on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui salasigarettide turuosa oli 20,6 protsenti.

{fcomment}

Võrus ähvardas mees elumaja õhku lasta

Pilt on illustratiivne FOTO: VYVõrus ähvardas keskealine mees esmaspäeval elumaja õhku lasta, päästeameti demineerijad lõhkekeha siiski ei leidnud.

Lõuna prefektuuri kinnitusel helistas 40-aastane mees oma tuttavale 24-aastasele mehele ja ähvardas viimase elumaja õhku lasta. Demineerijad kontrollisid hoone üle ja midagi kahtlast ei leitud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei leidis kõne teinud mehe ja toimetas ta esialgu kainenema. Tema suhtes alustati kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

{fcomment}

Tänavu on Eestis HIV diagnoositud 205 inimesel

Pilt on illustratiivne FOTO: VTMöödunud nädala reede seisuga on Eestis tänavu HIV diagnoositud 205 inimesel ja aids 17 inimesel.

Aids on diagnoositud seitsmel inimesel Tallinnas, neljal Ida-Virumaal, kolmel Lääne-Virumaal ja kahel inimesel Narvas, selgub terviseameti statistikast. Järvamaal on HIV tõbi registreeritud ühel inimesel.

HI-viirus on diagnoositud 105 inimesel Tallinnas, 42 inimesel Ida-Virumaal, 41-l Narvas ning neljal inimesel Tartumaal ja Harjumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreeritud kaks HIV-i nakatunut ning Pärnumaal, Raplamaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal ühel inimesel.

Mullu registreeriti Eestis kokku 291 HIV-i nakatunud isikut ja aids diagnoositi 20 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9198 inimesel, sealhulgas aids 451 inimesel.

{fcomment}

Alanud nädal tuleb sajuta ja öösel kohati miinuskraadidega

FOTO> VTAlanud nädal tuleb valdavalt päikesepaisteline, küll aga läheb senisest jahedamaks ning öösiti on kohati ka väheseid miinuskraade.

Teisipäeval laieneb põhjapoolne kõrgrõhuala servaga üle Eesti ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas kirdetuul, vaid põhjarannikul võib olla tugevamaid puhanguid. Temperatuur langeb öösel õhusvahemikku 0 kuni +4 kraadi, kohati on juba -1 kraadi, rannikul on veel sooja kuni 7, päeval aga 6-9 kraadi.

Kolmapäeval muutub kõrgrõhuala võimsamaks, kuid ida pool seisab sellele vastu madalrõhuala ja seetõttu suureneb Ida-Eestis saju võimalus 50 protsendini. Puhub mõõdukas kirde- ja põhjatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +3 kraadi, meremõjuga rannikul tuleb kuni +6 kraadi, päeval on sooja 5-8 kraadi.

Neljapäeval saavutab põhjapoolne kõrgrõhuala taas ülekaalu. Ilm on sajuta, võrdlemisi nõrga põhjakaare tuulega ja külm. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +2 kraadi, meremõjuga rannikul tuleb kuni 7 kraadi, päeval on sooja 5-8 kraadi.

Reedel püsib põhjapoolse kõrgrõhuala ülemvõim. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, meremõjuga rannikul tuleb kuni 7, päeval 5-8 kraadi sooja.

Laupäeval liigub kõrgrõhuala Läänemere äärde ja selle vahetus läheduses on ilm sajuta. Põhjakaare tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4 kraadi, meremõjuga rannikul tuleb kuni 7, päeval 5-8 kraadi sooja.

Pühapäeval ja esmaspäeval katab kõrgrõhuala võimsana kogu Läänemere ümbrust. Ilm on sajuta, rahulik ja jätkuvalt külm. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, meremõjuga rannikul tuleb kuni 7, päeval 6-10 kraadi sooja.

{fcomment}

Eestlased peavad töölesaamisel suurimaks takistuseks vanust ja puuet

FOTO: VTEestlased peavad kõrget vanust ja puuet kõige sagedamini põhjuseks, mis võib saada töölevõtmisel võrdsete kandidaatide puhul määravaks takistuseks, selgub Eurobaromeetri äsjaavaldatud küsitluse tulemustest.

Kandidaadi vanus, kui see on üle 55, võib panna ta töölesaamisel ebavõrdsesse olukorda, leiab 56 protsenti eestlastest nagu ka 56 protsenti Euroopa Liidu (EL) elanikest.

Eestis peavad puuet võrdsete kandidaatide puhul töölesaamisel ebasoodsaks teguriks rohkemad inimesed, kui EL-is keskmiselt. Eesti elanikest näeb puuet ebasoodsa asjaoluna 52 protsenti, võrrelduna keskmiselt 46 protsendi eurooplastega.

Samuti peavad Eesti elanikud kandideerija sugu võimalikuks ebasoodsaks teguriks sagedamini kui EL-i elanikud keskmiselt. Eestis näeb sugu võimalusena sattuda ebasoodsamasse olukorda 30 protsenti vastanutest, Euroopa Liidus keskmiselt aga 27 protsenti.

Töölekandideerimisel ebasoodsasse positsiooni sattumise teguritena näeb veel 38 protsenti eestlastest kandidaadi riietust (EL-is keskmiselt 52 protsenti) ja samal määral ka kandidaadi üldist füüsilist välimust (EL-is keskmiselt 45 protsenti). Eestlastest 35 protsenti näeb ebasoodsa tegurina kandidaadi rahvust või nahavärvi (EL-is keskmiselt 46 protsenti).

Uuringus osalenud pidid andma oma hinnangu vastates küsimusele: "Kui firma teie riigis otsib uut töötajat ning neil on valida kahe võrdse kandidaadi vahel, siis milline kriteerium võib panna ühe kandidaatidest ebasoodsamasse olukorda?"

Eurobaromeetri küsitlus korraldati kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides mai lõpus - juuni alguses, Eestis küsitleit 1018 inimest. Uuringu tulemused avaldati oktoobri alguse.

{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD