EESTI UUDISED BNS

Keskerakond tahab kehtestada lesepensioni

FOTO: VTRiigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas kolmapäeval seadusmuudatuse, mis tagaks vanaduspensionäridele abikaasa surma korral lesepensioni.

Pensioni saamise tingimuseks on, et abielu peab olema kestnud vähemalt 16 aastat ning koos on kasvatatud vähemalt ühte last. Eelnõu algataja Mihhail Stalnuhhini sõnul suurendab antud seadus üksikute pensionäride sissetulekut ja aitab väärtustada abielu. 

„Keskerakond on seisukohal, et Eesti pensionid peavad selgelt kasvama ning tegelikkuses oleks vaja erakorralist pensionitõusu. Paraku ei plaani valitsuskoalitsioon taolist sammu astuda. Siinkohal tuleb appi meie pakutav lesepension, mis annab mingigi võimaluse raskel ajal paremini toime tulla,“ sõnas riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin.

Ta lisas, et statistika kohaselt jääb Eesti 65-aastastel naistel elada keskmiselt veidi enam kui 18 aastat. Sama vanadel meestel aga viis aastat vähem. "Seega tuleb naistel keskeltläbi viis aastat lesepõlve pidada. Üksi jäävatel pensionäridel toimub järsk elustandardi langus, mida aitaks veidigi kompenseerida meie poolt väljapakutava lesepensioni kehtestamine," rääkis Stalnuhhin.

Tema sõnul võrduks lesepensioni väärtus surnud abikaasa pensioni suurusega. Inimesele ei määrata lesepensioni juhul, kui see on isiku pensionist väiksem. Lesepension määratakse eluajaks. 

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 2017. aasta alguses.

{fcomment}

Ligi poolte tulesurmade põhjus on hooletu suitsetamine

Foto: VTPäästeameti andmetel on tänavu tulekahjudes hukkunud juba 36 inimest, kellest ligi pooled hukkusid suitsetamisest põhjustatud tuleõnnetuse tagajärjel.

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, mida on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, teatas päästeamet BNS-ile. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus ja keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Ligi pooled hukkusid suitsetamisest põhjustatud tuleõnnetuse tagajärjel, neist omakorda suitsetasid tulekahju puhkemise ajal voodis või tugitoolis ligikaudu neljast kolm. Üle poolte hukkunutest olid vähemalt 61-aastased. Alkoholijoobes oli teadaolevalt 58 protsenti hukkunutest. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjus hukkunutest olid joobes 87 protsenti. Ligi kolmandik käesoleval aasta hukkunutest hukkusid ilma elektrita eluruumis, neist 73 protsenti lahtise tule kasutamise tõttu alguse saanud tulekahjus.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. "Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada."

Kutsumaks üles inimesi eeskuju näitama, läkitab päästeameti peadirektor 14. oktoobril pöördumise suurorganisatsioonide ja riigiasutuste juhtidele, et ärgitada neid olema oma asutuste töötajatele tuleohutu kodu loomisel eeskujuks.{fcomment}

Ametiühingud nõustusid 430-eurose miinimumpalgaga

FOTO: VTAmetiühingute keskliidu juhatus kiitis teisipäeval heaks riikliku lepitaja viimase pakkumise miinimumpalga tõusuks seniselt 390 eurolt 430 euroni tuleval ja 470 euroni ülejärgmisel aastal, kuid lisas sellele omapoolsed ettepanekud.

"Kuigi 2017. aastal jõuame ammu unistatud tasemele, kus alampalk moodustab 41 protsenti keskmisest palgas, üsna lähedale, on see jätkuvalt allpool suhtelist vaesuspiiri, seega me peame jätkama palgasurvet sektorites," ütles ametiühingute keskliidu juhataja Peep Peterson pressiteate vahendusel.

Tema sõnul tegi ametiühingute juhatus rea ettepanekuid, kuidas tagada palgakasvu jätkusuutlikkus tulevikus – tuleks moodustada kolmepoolne valitsuskomisjon, mis käsitleks tööturu sõlmprobleeme, kaaluda erinevate trahvi-, tasu- ja maksumäärade lahtisidumist töötasu alammäärast ning parandada riiklikku statistikat alampalga kohta, et erinevad hinnangud miinimumpalga saajate kohta ei erineks nii olulisel määral.

Millal alampalga kokkuleppe alla kirjutatakse, selgub nädala jooksul.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus kogunes teisipäeval, et arutada riikliku lepitaja eelmisel neljapäeval tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks.

Riiklik lepitaja tegi eelmisel nädalal uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Eesti Tööandjate Keskliit teatas neljapäeval, et pooldab riikliku lepitaja pakkumist.{fcomment}

Tundmatu kurjategija röövis Põlvas tanklat

Pilt on illustratiivne FOTO: VTMaski kandnud ja noaga relvastatud tundmatu kurjategija röövis esmaspäeval Põlvas tanklat.

Eesti keelt rääkinud mees sisenes Jaama tänaval asuvasse tanklasse, ähvardas müüjat noaga ning võttis kassast umbes 50 eurot. Seejärel kurjategija põgenes, müüja vigastada ei saanud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei alustas juhtunu asjus kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb nägu varjates ja relva kasutades toime pandud röövimist ja näeb süüdimõistmisel ette kuni 10-aastase vangistuse.

{fcomment}

Võru Hesburger on avatud!

Foto: Facebook Hesburger EE

UUS SÖÖGIKOHT • Kiirtoidukett Hesburger avas Võru Maksimarketis 54kohalise restorani.

Ettevõte investeeris Võrus restoranirajamisse 300 000 eurot, Salmela sõnul luuakse Võrus kümme uut töökohta. Võru Hesburger kasutab Maksimarketi wifit, lastenurka sinna ruumide plaanist lähtuvalt ei tule. Võru restorani juhatajaks saab Reelika Saarniit.

Hesburgeril on Eestis 35 restorani, Baltikumis tervikuna 118. Kokku on maailmas tänase seisuga avatud 432 Hesburgeri restorani, peale Baltikumi ka Skandinaavias, Venemaal, Ukrainas, Türgis, Kasahstanis ja Saksamaal. Äsja avati uus restoran ka Ukrainas. Hesburgeri restoranides töötab kolme riigi peale kokku umbes 6700 inimest. Hesburger on 1966. aastal Soomes rajatud perefirma, mille asutajateks on Heikki ja Kirsti Salmela.

Enamikul üldhariduskoolide õpilastest algab nädala lõpus sügisvaheaeg

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Enamikul Eesti üldhariduskoolide õpilastest algab laupäevast sügisvaheaeg, mis kestab 25. oktoobrini.

Olulisi muutusi koolivaheageades võrreldes eelmise õppeaastaga ei ole. 17. oktoobril algav sügisvaheaeg kestab kuni 25. oktoobrini, talvevaheaeg algab 23. detsembril ja kestab kuni 10. jaanuarini. Kevadvaheaeg algab tuleva aasta 19. märtsil ja kestab kuni 27. märtsini ning 4. juunil algav suvevaheaeg kestab 31. augustini.

Koolivaheajad järgivad nädalaloogikat ning ka seda, et uue aasta saabumise järel saaksid lapsed ka puhata. Igal aastal seetõttu koolivaheajad veidi nihkuvad ja muutuvad. Samuti saavad koolid ise vastavalt enda ja lapsevanemate soovidele vaheaegu seada: direktor võib teha ettepaneku ning kooli hoolekogu nõusolekul saab omavalitsus või erakooliomanik kehtestada oma vaheajad. Ainus eeldus on, et õppeaasta jooksul oleks vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestaks vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Üldhariduskoole on Eestis kokku 533, millest 59 on ühe- kuni kuueklassilised põhikoolid, 287 puhtad põhikoolid ning 171 põhikooliosaga või puhtad gümnaasiumid. Puhtaid gümnaasiume on 19, mille seas on üheksa riigigümnaasiumi. Täiskasvanute gümnaasiume on kokku 16.

{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD