Kohus karistas arestiga meest, keda on korduvalt tabatud joobespäi autoroolis, ka konfiskeeris kohus mehe sõiduki ning peatas juhtimisõiguse.

Politseinikud pidasid juulikuus Võrumaal Võru vallas Parksepa alevikus kinni sõiduauto Volkswageni ja tuvastasid, et selle roolis olnud 19-aastane Mario oli tarvitanud alkoholi, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Politsei kõrvaldas mehe roolist. Kontrollimisel selgus, et vaid viis päeva varem oli mees vabanenud arestimajast, kus ta oli veetnud kümme päeva juunikuus toime pandud samasuguse rikkumise eest.

Kuna varasemad karistused, sealhulgas rahatrahvid, juhtimisõiguse peatamine, arest ja üldkasulik töö, ei pannud meest käitumisharjumusi muutma, otsustas politsei kohtult karistuseks taotleda sõiduki konfiskeerimist ning lisaks veel aresti ja juhtimisõiguse peatamist.

Kolmapäeval jõustuski kohtuotsus, mille kohaselt Mariolt konfiskeeriti sõiduauto Volkswagen, talle määrati 20 päeva aresti ning peatati juhtimisõigus järgmiseks viieks kuuks.{fcomment}

Keskkonnaameti teatel näitab praeguseks lastud 11 849 metssiga, et jahimehed suudavad küttida selleks aastaks ette nähtud 29 600 metssiga.

Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita, teatas neljapäeval BNS-ile keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Aruandest selgub, et küttimiskohustuse täitmisvõimekus jaguneb maakondade vahel ühtlaselt. Vaid Saaremaa eristub teistest piirkondadest suure küttimisvõimekusega, nimelt on Saaremaal kütitud oktoobrikuu alguse seisuga juba 66 protsenti küttimismahust. Veidi keerulisem on olukord Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal, kus on sigu kütitud veidi alla 30 protsendi ettenähtud limiidist.

Emiste küttimise osakaal on endiselt 46 protsenti, ent eeldatavasti suureneb nende küttimine seoses põrsaste suuremaks kasvamise ja iseseisvumisega, misjärel on jahimeestel ka emiseid lihtsam küttida, teatas Ader.

"Viimasel ajal on mitmed jahimehed avaldanud muret, et metssigade arvukus looduses on drastiliselt vähenenud, mistõttu neil pole võimalik ettenähtud mahus sigu küttida. Värsked küttimisandmed näitavad aga, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koeraga ajujaht aitab sellele veelgi rohkem kaasa. Nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja küttimiskohustuse täitmist tõsiselt võtavad, ei ole ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks," lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on uuritud 4522 metssiga sigade aafrika katku suhtes. Septembris uuriti laboris 1105 isendit, kellest sigade Aafruka katk leiti 111 metsseal. Haigestunud loomadest olid 46 isendit Põlvamaalt, 12 Lääne-Virumaalt ja 11 Tartust, teistest piirkondadest leiti vähem katku nakatunud sigu. Aasta jooksul on uuritud ka 535 lõpnud isendit, neist positiivse katkuproovi andsid 496 siga.

Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. Küttimismahtude realiseerimise tulemusel oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus kolm isendit tuhande hektari kohta.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskonnainspektsiooni ja VTA-ga.{fcomment}

Neljapäevast võib Eestis sõidukitel kasutada naastrehve.

Naastrehvidega on Eestis lubatud sõita kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude korral kasutada naastrehve ka 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. 

Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Rehvimustri jääksügavus peab olema vähemalt 3 millimeetrit.

Aasta läbi tohib sõita lamellrehvidega, mille tähistus on M+S, MS, M.S. või M&S.

{fcomment}

Tänavu septembris registreeriti Eestis kokku 1307 sündi, surmasid registreeriti sündidest 76 võrra vähem.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1307 sündi, neist 644 olid tüdrukud ja 663 poisid, teatas BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja. Kaksikuid registreeriti 24 paari, neist seitse paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaksteist segapaari.

Tallinnas registreeriti 472 sündi, Harjumaal 160, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 31, Järvamaal 32, Läänemaal 28, Lääne-Virumaal 54, Põlvamaal 21, Pärnumaal 69, Raplamaal 33, Saaremaal 29, Tartumaal 177, Valgamaal 23, Viljandimaal 40 ja Võrumaal 33 lapse sünd.

Septembris registreeriti 1231 surma.

Eelmisel kuul sõlmiti 596 abielu, neist 27 notarite ja 29 vaimulike poolt. Lahutati 235 abielu, neist 15 notarite poolt.

Korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri otsusega sai uue nime 24 ja maavalitsuse otsusega 133 inimest. Neist 15 sai uue eesnime, 124 uue perekonnanime ning 18 inimest ees- ja perekonnanime. . Nimevahetajate hulgas oli 105 naist ja 52 meest.

Septembris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sandra, Maria ja Sofia, mida pandi vastavalt 13, 11 ja kümme korda. . Poistele pandi 14 korral nimeks Oskar, 11 korral Rasmus ning Henri ja Martin võrdselt kümnel korral.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1288 sündi, 1242 surma, 608 abielu, 252 abielulahutust ja 163 inimesele anti uus nimi.{fcomment}