EESTI UUDISED BNS

Järgmise aasta eelarve läbis riigikogus esimese lugemise

FOTO: VTJärgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise, muudatusettepanekute tähtajaks sai 4. november.

Istungi juhataja otsustas esimese lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. november kell 17.15.

"See eelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Selle eelarvega soovib valitsus viia ellu koalitsioonilepet," ütles rahandusminister Sven Sester esimese lugemise eel.

Eelarve kulude maht on plaanide kohaselt 8,92 miljardit, tulusid laekub eelnõu kohaselt riigieelarvesse kokku 8,82 miljardi euro eest, mida on 2,4 protsenti enam kui aasta varem. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mille maht kasvab 5 protsenti 6,24 miljardi euroni, selgub riigieelarve eelnõust.

Järgmisel aastal saab maksukoormus olema 33,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on 0,2 protsendipunkti võrra vähem kui 2015. aastal. Tööjõumaksude osakaal langeb 48,8 protsendile, tarbimismaksude osakaal tõuseb 43,8 protsendini ja kapitalimaksude osakaal väheneb 7,4 protsendile.

Sotsiaalmaksulaekumine kasvab 4,8 protsenti 2,51 miljardi ja käibemaksulaekumine 7,4 protsenti 2,01 miljardi euroni. Aktsiisidest saadud tulu kasvab 12,5 protsenti 968,8 miljoni euroni, kusjuures kütuseaktsiisi tulu kasvab 19,9 protsenti 499,7 miljoni euroni, alkoholiaktsiisi tulu 8,8 protsenti 248 miljonini ja tubakaaktsiisi tulu 2,2 protsenti 186 miljonini.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suureneb eelarve kohaselt 1,9 protsenti 329 miljoni euroni. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine aga kahaneb eeldatavasti madalama võrdlusbaasi tõttu 17,2 protsenti 362,4 miljonile eurole. Sel aastal tõstab maksulaekumist muuhulgas Swedbanki erakorraline 400 miljoni euro suurune dividend.

Välistoetused moodustavad eelarvest eelnõu kohaselt 9,2 protsenti ehk 821 miljonit eurot, sellest 98 protsenti moodustab Euroopa Liidu fondide ja programmide toetus.

Eelarve kulude poolel on suurima osakaaluga sotsiaalne kaitse, mis moodustab eelarvest 34,4 protsenti ehk 3,07 miljardit eurot. Tervishoiukulud moodustavad eelarvest 12,5 protsenti ehk 1,12 miljardit eurot, mis tähendab, et sotsiaalvaldkonna kulutused moodustavad eelarvest kokku 46,9 protsenti.

Sõjalise kaitse kulud kasvavad 2,07 protsendini SKP-st ehk 37,1 miljoni euro võrra; lisaks tavapärasele 2 protsendile lisanduvad Eesti kui vastuvõtjariigi kulud liitlaste kohaloleku tugevdamiseks, milleks investeeritakse 11 miljonit eurot. Kokku suunab riik riigikaitsesse 423,8 miljonit eurot.

Riigiasutuste investeeringuteks on planeeritud 488 miljonit eurot, sellest põhivarainvesteeringuid 284 miljonit eurot ja investeeringutoetusi 200 miljonit eurot. Tööjõu- ja majandusamiskulud kasvavad 120 miljoni euro ehk 8,9 protsenti 1,46 miljardi euroni.

Valitsemisalade lõikes kasvab enim ehk 5,1 protsenti sotsiaalministeeriumi eelarve koos sotsiaaltoetustega, mis suureneb 173,2 miljoni euro võrra 3,56 miljardi euroni; osakaal kogueelarvest suureneb 2 protsendipunkti võrra 41,8 protsendini.

Kokku 23,8 protsenti ehk 150,2 miljoni euro võrra suureneb rahandusministeeriumi eelarve, moodustades kokku 781,4 miljonit eurot. Sel aastal ühendati rahandusministeeriumiga siseministeeriumi regionaalvaldkond; siseministeeriumi eelarve kahaneb 18,5 protsenti ehk 84,6 miljoni võrra 373,1 miljonile.

Suhteliselt enim ehk 47 protsenti kahaneb keskkonnaministeeriumi eelarve, mis väheneb 102,2 miljoni euro võrra 115 miljonile eurole. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kasvab 11,9 protsenti ehk 70,3 miljoni võrra 663,4 miljonini.{fcomment}

Võrumaa keskerakondlaste seas on nii Savisaare kui Simsoni pooldajaid

FOTO: Anneli Ott (vasakul) ja Edgar Savisaar märtsis uue Keskerakonna büroo avamisel Võrus.

Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatus hakkab erakonna esimehe kandidaadi ülesseadmist arutama oktoobri lõpus ja piirkonna juhi Anneli Oti sõnul on Võrumaal nii praeguse juhi Edgar Savisaare kui aseesimehe Kadri Simsoni pooldajaid.

Ott ütles kolmapäeval BNS-ile, et kohalike keskerakondlaste "meelsus ja suundumused on neutraalsed". "Kadri kandidatuuri ülesseadmine oli kõigile uudis ja nüüd inimesed arutavad selle üle. Meil on lai piirkond ja lihtsalt niisama ilma organiseerimata kokku ei saada. 29. oktoobri õhtul tuleb sisuline arutelu ja paneme siis mõlema kandidaadi tugevused lauale," rääkis Ott.

Ott ei soovinud enda isiklikku eelistust öelda. "Eks minul on ka mõtlemisaega. Olen alati Edgar Savisaart toetanud, aga nüüd on huvitav lugeda Kadri toetuseks esitatud argumente," lausus ta, lisades, et need on pädevad. "Aga kindlasti ka praegune erakonna esimees on väga tugev kandidaat. Täitsa imelik on öelda Savisaare kohta kandidaat. Pigem ikka tugev esimees. Aga arutelukohti on. Kui on ka teisi vaateid, tuleb ikka arutada."

Keskerakonna kongress valib parteile esimehe 29. novembril, kandideerivad praegune liider Edgar Savisaar ja erakonna aseesimees Kadri Simson.

{fcomment}

Teisipäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

FOTO: VTTeisipäeval ei juhtunud Eestis ühtegi rasket liiklusõnnetust, kinnitas siseministeerium.

Aastas on vaid mõned üksikud päevad, kus politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada.

Teisipäev oli üks sellised, kusjuures lisaks liiklusõnnetuste puudumisele ei saanud politsei ka ühtegi teadet varastatud sõidukitest.{fcomment}

Ettevõtlusminister Liisa Oviir külastas Võru Linnavalitsust

Võru LinnavalitsusTäna külastas Võru Linnavalitsust ettevõtlusminister Liisa Oviir, et arutleda Võru arengusuundade ja -võimaluste üle ettevõtluse valdkonnas. Ministrit võõrustasid abilinnapead Sixten Sild ja Kalev Ilves.

Ühise laua taga tuli teemaks Võrusoo tööstusala väljaarendamise projekt ning juba olemasoleva Võrukivi tehnopargi käekäik, keskväljaku taastamine, linna plaan rajada tööstusalade ja elamurajoonide vaheline kergliiklusteede võrgustik ning idee luua endisesse Võrusoo koolihoonesse Uma Loomekoda.

Ministri sõnul on oluline enne tööstusalade rajamist mõelda sellele, et kas need ka reaalselt tööle hakkavad ning et tööstusalad omavahel konkureerima ei hakkaks. Abilinnapea Sixten Silla sõnum oli, et linn suhtub tööstusparkide rajamisse kaasaaitavalt ning et linn ei taha pidurdada, kui nähakse perspektiivi.

Kohtumisele oli kutsutud ka plastmasstöid tegeva OÜ Estelaxe juhatuse esimees Kalev Piirimägi, kes sai edastada oma murekoha seoses elektrienergia kõrge liitumistasuga. Ettevõtjal on plaanis viia tootmine Võrukivi Tehnoparki, kuid ehituse üheks takistavaks teguriks on ebaõiglaselt kõrge elektrienergiaga liitumise tasu.

Loomekoja rajamise projekt on ministri arvates väga sümpaatne ning selle valmimine aitab kindlasti regionaalselt Võrumaa omapära esile tõsta.

Ministrit saatsid visiidil majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson, nõunikud Mailis Alt ja Heidi Ojamaa.

{fcomment}

Eesti Panga hinnangul võib töökohtade arv edaspidi langeda

FOTO: VTEesti Panga sõnul võib 2015. aasta esimesel poolel toimunud ettevõtete tootlikkuse langus ja tööjõu ühikukulu kiire kasv vähendada lähiajal töökohtade arvu ja suurendada tööpuudust.

"Kuigi mitut ettevõtluse tegevusala mõjutasid negatiivsed välistegurid, mis on tõenäoliselt ajutised, ei pruugi ettevõtete varem kogutud kasum olla piisav halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar pressiteates.

Ta lisas, et lisaks tööjõunappusest tingitud palgasurvele kasvas tööjõu ühikukulu 2015. aasta esimesel poolel mitmel tegevusalal ka välisšokkide mõjul, mis kahandasid mitme tegevusala ettevõtete kasumit. "Sellisteks šokkideks võib näiteks pidada energiasektori jaoks madalaid energiahindu maailmaturul, madalat piima hinda ja seakatku epideemiat põllumajanduses ning Venemaa sanktsioonide tõttu vähenenud transiitkaubandust veonduses," ütles Soosaar.

Ta rääkis, et tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas 2015. aasta esimesel poolel tööjõu hulk majanduses. "Töötajate palgaläbirääkimiste positsioon tugevnes, millele viitab see, et sama tootlikkusega töö eest maksti kõrgemat palka. See omakorda motiveeris inimesi tööturul osalema," märkis Soosaar.

Soosaare sõnul oli hõive aastakasv 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju. Tänu registreerimiskohustusele liikus osa varem varimajanduse töötajaid ametlikku hõivesse. Kvartaliarvestuses on hõive kasv vähenenud 2015. aastal märgatavalt, koos majanduskasvu pidurdumisega.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta esimesel poolel märksa aeglasemalt kui 2013. aastal, kuid veidi kiiremini kui 2014. aasta keskpaigas. Palgatõus kiirenes osalt tänu kollektiivsetele kokkulepetele avalikus sektoris valdkondades nagu haridus ja meditsiin.{fcomment}

Alanud nädalal püsib õhusoe päeviti veel üle 10 kraadi

FOTO: VT

Kuigi kuiv ja päikeseline sügisilm asendub ilmateenistuse andmetel sel nädalal vihmasajuga, püsib õhusoe päeviti veel üle 10 kraadi.

Teisipäeval tuleb kõrgrõhkkonna servas Eestis põhiliselt sajuta. Vaid üksik tiba vihma võib tulla ja sajuvõimalus on eelkõige Lääne-Eesti saartel. Tuul on öösel nõrk ja puhub valdavalt idakaarest, päeval tugevneb veidi kagutuul. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, rannikul kuni 7 kraadi. Päeval tuleb sooja 6-10 kraadi.

Kolmapäeval pöördub õhuvool lõunasse ning lisandub soojemat ja niiskemat õhku. Kohatiste vihmahoogude tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Kagutuul on öösel ja ennelõunal veel mõõdukas, õhtu poole tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, rannikul kuni 7 kraadi. Päeval tuleb sooja 6-11 kraadi.

Neljapäeval jõuab Skandinaavia põhjatippu aktiivne madalrõhkkond ja selle serv laieneb Läänemere ümbrusse ning toob vihma. Lõuna- ja kagutuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5 kraadi, Kagu-Eestis võib temperatuur langeda alla 0 kraadi, saartel on sooja kuni 8 kraadi. Päeval on õhusooja 5-10, saartel kuni 12 kraadi.

Reede öösel ja hommikul sajab eemalduva madalrõhulohu järel veel vihma. Päeva peale ilm paraneb. Tuul on öö hakul tugev ja puhub valdavalt edelast, hommikuks jääb tuul nõrgemaks, päeval pöördub loodesse ning muutub uuesti tugevamaks. Sooja on öösel 4-9, päeval 8-12 kraadi.

Laupäevaks tugevneb kõrgrõhkkond ja ilm on sajuta. Tuul puhub öösel loodest ja jääb nõrgemaks, päeval pöördub edelasse ning õhtu poole tugevneb uuesti. Sooja on öösel 3-8, päeval 7-12 kraadi.

Pühapäeval läheneb Skandinaaviale uus aktiivne madalrõhkkond ja laieneb Läänemere poole. Edela- ja lõunatuul tugevneb. Nõrk vihm võib päeva peale Loode-Eestisse jõuda. Õhutemperatuur öösel 0 kuni +5, saartel kuni +8 kraadi. Päeval on sooja oodata 7-12 kraadi.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD