Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel kasvab kindlustusejuhtumite arv igal aastal hüppeliselt jäite ehk niinimetatud musta jää tulekuga ja praegu on fondi teatel õige aeg autodele talverehvid alla panna.

"Kuigi eelnevad kaks talve on olnud suhteliselt lumevaesed ning õnneks on liikluskahjude juhtumite arv olnud veidi väiksem kui nendele eelnevatel aastatel, tuleb talv meile alati ootamatult ning seepärast oleks juba õige aeg mõelda talverehvidele," ütles fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.

Fondi statistika järgi oli 2010. aasta novembri esimesel nädalal näiteks õhutemperatuur päeval valdavalt plussis, vaid paaril ööl olid miinuskraadid, lumikate puudus. Selle nädala jooksul toimus 460 liikluskindlustusjuhtumit kahjunõuete summaga pool miljonit eurot. Sama aasta detsembri teisel nädalal oli ilm sajune ja tuisune, lumikate suurenes kohati kuni 30 sentimeetrit ning siis toimus sellel nädalal 970 liikluskindlustusjuhtumit kahjunõuete kogusummaga 1,5 miljonit eurot. „Võrreldes lume- ja jäävaba novembri alguse nädalaga oli lumesajusel nädalal juhtumeid kaks korda rohkem, kahjunõuete summa oli aga koguni kolm korda suurem," rääkis fondi geoinfosüsteemide valdkonnajuht Ülli Reimets.

Naastrehvide kasutamine on Eestis lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning lamellrehvidega võib sõita aastaringselt. Oluline on kontrollida, et talvel kasutatavate rehvide minimaalne jääksügavus ei oleks alla kolme millimeetri.

"Fond tuletab meelde, et alati tuleb valida ilmastikuoludele vastav sõidukiirus. Arvesse tuleb võtta nii enda sõiduoskust kui ka teeolusid, et nii autojuht kui ka kaasliiklejad jõuaksid turvaliselt sihtkohta,“ sõnas Jaanika Käärst.{fcomment}

Kuus Kagu-Tartumaa ja kaks Põlvamaa valda arutavad ühinemist, kirjutab Tartu Postimees

Esimesele kokkusaamisele kuu aega tagasi Võnnus kogunesid Mäksa, Luunja, Meeksi, Võnnu ja Ahja valla esindajad. Kutsututest jäid tol korral tulemata Piirissaare ja Haaslava vallad. Esimesel kohtumisel otsustati, et nõupidamistele tuleb kaasata ka Vastse-Kuuste vald. Uus kokkusaamine on kavas 4. novembril.

Põlvamaa Ahja vallavanem Peeter Sibul märkis, et volikogu on juba mõnda aega arutanud, kas liituda naabermaakonnas asuva Võnnu vallaga. Nii otsustati hiljuti korraldada kodanike seas rahvaküsitlus. Osales umbes kümme protsenti hääleõiguslikest kodanikest ehk kokku üle 80 inimese. Neist 66 protsenti oli liitumise poolt, kinnitas vallavanem. Küsiti ka nõusolekut liituda Mooste ja Põlva vallaga aga nende variantide pooldajaid oli vähem.

Ahja ja Võnnu vald ei anna aga ka kahe peale kokku 5000 elanikku, nagu riik keskmise valla suuruseks soovitab. Kuna seadus näeb ette piirnevate valdade liitumist, siis kutsuti laua ümber teisigi naabreid. "Oli kaks tundi tõsist arutelu. Keegi uksi ei paugutanud," kirjeldas Sibul kohtumist.

Võnnu vallajuht Tõnu Muru sõnas, et naabervald on igati tubli, aga ühinemist ühegi naaberomavalitsusega Võnnu vallas arutatud ei ole ning esialgu oodatakse ära veebruarikuu. "Selleks ajaks peaks riik panema paika, kuidas kõik hakkab toimuma," rääkis vallavanem. Ta lisas, et enne seda pole ehk ka mõtet ühinemiskõnelusi suure hooga alustada.

Mäksa vallavolikogu esimees Mati Möller oli samuti seda meelt, et seni on üksteist vaid tundma õpitud ning mingeid liitumiskõnelusi keegi pidanud ei ole. Küll aga on tema meelest mõistlik just praegu läbi rääkida, millised on naabrite seisukohad omavalitsusreformi küsimustes ning kas üldse leidub ühisosa. "Haldusreformi kava saab olema pingeline ja kui riik ühel hetkel ütleb, et käes on aeg liituda, siis oleme ehk juba hiljaks jäänud," märkis ta.

Eelkõige peavad vallad Mölleri hinnangul läbi rääkima finantsilised küsimused.  Mida aga kohalik rahvas arvab valdade ühendamisest, seda Mäksa kandis uuritud pole, lisas Möller.

"Läheme [4. novembril] kindlasti kohale ja kuulame huviga," sõnas samuti kokkusaamisele kutsutud Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba. Tema sõnul hakatakse vallas küsimusega peagi kindlasti tõsisemalt tegelema, kuid esialgu pole ühtset ettekujutust, kas ja kellega ühte heita. "Meil on laual teisigi variante, näiteks Haaslava ja Kambja," rääkis Liba. "Ka Põlva poole on variante." BNS{fcomment}

Politsei lõpetas Võrumaal kadunuks jäänud 17-aastase Markkuse maastikuotsingud, kuid on valmis koheselt reageerima, kui peaks laekuma usalduvsäärset infot nooruki võimaliku asukoha kohta.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul on vihjeid laekunud palju. "On ka selliseid, mis tuginevad unenägudele, kohvipaksule ja pendlimeestele ning ei hõlma mitte ainult Võru piirkonda, vaid ka Eesti teisi paiku," rääkis Peitel BNS-ile.

Tema sõnul on politsei koos vabatahtlikega kogu piirkonna maastiku läbi otsinud ning teisipäeva keskpäeval pole korrakaitsjatel soovijaid konkreetselt kuhugi värskesse kohta suunata. "Isegi Võru linna prügikastid said läbi otsitud," rääkis Peitel.

Üks vabatahtlik on valmis kolmapäeval süstaga läbi sõitma kohaliku jõe, kuhu esmaspäeval otsijad madala veetaseme tõttu paadiga ei pääsenud. "Ühtlasi käib ettevõtete turvakaamerate salvestiste läbivaatamine. Seni küll pole neilt Markkuse liikumist näha olnud, kuid politsei pole kaotanud lootust teda neilt leida, et saada aimu noormehe liikumissuunast," rääkis Peitel.

Ööl vastu laupäeva kesköö paiku oli Markkus suundumas koju, kuid pole sinna senini jõudnud. Viimane teadaolev kontakt Markkusega oli ööl vastu laupäeva pool tundi pärast südaööd, kui ta viibis Võrus Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures.

Järgnevatel päevadel on noorukit otsinud sajad vabatahtlikud.

Markkus on 161 sentimeetrit pikk, pruunide lühikeste juustega ja kõhna kehaehitusega. Viimati oli tal seljas pruuni värvi O’Neill kaubamärgi jope, mustad püksid ja sinised Nike’i jalanõud.

Peaminister Taavi Rõivas pidas riigikogu infotunnis küsimustele vastates võimalikuks, et Eestisse tegelikult tulevate pagulaste hulk võib jääda väiksemaks kui praeguse seisuga kokkulepitud numbrid

Vastates küsimusele, kui palju võiks Eestisse saabuda ka vastuvõetavate pagulaste sugulasi, sõnas peaminister, et kaasatulemise võimalus on piiratud üksnes lähisugulaste ringiga. "See ei ole nii, et kogu suguvõsa võiks legaalselt elamisloa saada, kui üks suguvõsa liige kuhugi Euroopa riiki elama asub," sõnas Rõivas.

"Ma ei välistaks ka seda olukorda, kus tegelik pagulaste hulk, mis Eestisse tuleb, jääb selle perioodi jooksul hoopis väiksemaks kui see kogunumber. Kõik on võimalik," sõnas Rõivas. Ta ei välistanud ka võimalust, et Eestisse tulnud pagulased võivad mõne aja pärast otsustada liikuda edasi mõnda teise riiki.

Arupärijad soovisid peaministrilt ka teada, millisele volitusele või mandaadile on ta lubanud vastu võtta lisaks eelnevale kuni 180 inimesele lisaks 373 inimest, teatas BNS-ile riigikogu pressiesindaja

Rõivas sõnas, et Euroopa Liidu tasandil toimunud läbirääkimistel on Eesti riigi esindajad lähtunud 10. septembril valitsuse ning 11. septembril Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil heaks kiidetud seisukohast, et Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma sõjapõgenikke, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastikku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ning sõjapõgenikke soovi Eestisse ümber paikneda.

Rõivas märkis, et Euroopa Liidu siseministrite 20. juuli kokkuleppe tulemusel oli kavas võtta vastu kuni 180 inimest, kuid juba augustiks oli rändesurve teatud liikmesriikidele hüppeliselt kasvanud. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon 9. septembril täiendava ettepaneku eesliiniriikide abistamiseks sinna saabunud kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kaudu. Peaminister lisas, et Eesti on eespool kirjeldatud arengust lähtuvalt pidanud oma võimekust uuesti ümber hindama.

 Rõivase sõnul on mitmete liikmesriikide varjupaigasüsteemid sattunud ränga surve alla ning nendel riikidel on väga raske sellega üksi toime tulla. Seni on Euroopa Liidu kriisimeetmete proportsioonid kaitset vajavate isikute ümberjagamisel olnud sellised, et vaid osa kaitset vajavatest isikutest jagatakse proportsionaalselt ülejäänud liikmesriikide vahel. Samalaadne süsteem rakenduks loomulikult ka Eestile, juhul kui meie peaksime erakordse rändesurve alla sattuma.

Opositsioonilist Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindav riigikogu liige Jaak Madisson kritiseeris infotunnis peaministri vastuseid. "Te [peaminister] mainisite, et opositsioon ehk täpsemalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, esitab eriti immigratsiooni teemal pidevalt arupärimisi. Seda me teeme ja jäämegi tegema nii kaua, kuni me ei saa konkreetseid vastuseid eelarvesumma, pagulaspoliitika ja immigratsioonipoliitika osas. Kuidas seda lahendada? Kui jäädakse rääkima demagoogitsevas stiilis, et kõik on spekuleerimine, siis nii kaua me [EKRE] esitame arupärimisi, jäämegi seda tegema ja jääte ka [teie] meile vastama," sõnas Madisson.{fcomment}