Võrus jõudis lõpule neli päeva kestnud 2. jalaväebrigaadi staabi ja allüksuste kaardiharjutus "Puhang 2015", mis on ettevalmistav eelseisvaks suurõppuseks Kevadtorm.

Kaardiharjutusest võttis osa üle 110 kaitseväelase 2. jalaväebrigaadist, kaitseväe ühendatud õppeasutustest ja 1. jalaväebrigaadist, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap. Kaardiharjutus "Puhang 2015" oli ettevalmistav treening kevadiseks suurõppuseks "Kevadtorm 2016", mis toimub Põlva, Võru ja Tartu maakonnas ja kus on seekord peamiseks hinnatavaks üksuseks 2. jalaväebrigaad.

"Õppuse eesmärk oli erinevate üksuste ülematele ja staapidele luua võimalus harjutada staabitöö protseduure ja kinnistada teadmisi käsu väljatöötamise protsessis," ütles 2. jalaväebrigaadi staabiülem major Jaanus Ainsalu, kelle sõnul oli õppuse otseseks tulemiks üksuste omavahelise koostöö paranemine. "Õppus õnnestus: saime hea kogemuse ning välja tulid ka mõned kitsaskohad, mida edaspidi parandada," lisas major Ainsalu.

Järgnevaks tähtsamaks 2. jalaväebrigaadi õppuseks on Tartus märtsikuus toimuv "Lõunatorm 2016".{fcomment}

Politsei konfiskeeris kolmapäeval Võrumaal toimunud laadal ühelt kauplejalt mitukümend relva, mis on Eestis tsiviilkäibes keelatud.

Kolmapäeva päeval tagasid Võru piirkonnapolitseinikud kohalikul laadal ja selle lähipiirkonnas avalikku korda, kui märkasid müüjat, kes muutus politsei lähenedes kohmetuks ning püüdis varjata müüdavat kaupa, teatas politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur BNS-ile. Politsei avastas, et mees müüs laadal relvi, mis on tsiviilkäibes kasutamiseks keelatud.

Politsei konfiskeeris mehelt kokku 16 teleskoopnuia, seitse kasteeti ja seitse elektrišokirelva. Mees tunnistas, et on varem samasuguse rikkumise eest karistatud ja teadis, et relvad on Eestis keelatud. Oma sõnade kohaselt tõi ta relvad Poolast, kus nende omamine on lubatud.

Mehe suhtes alustati väärteomenetlust, mis võib kaasa tuua kuni 800-eruose rahatrahvi.

Võru piirkonnapolitseinik Dmitri Kulaga sõnul on sellised relvad mõeldud raskete kehavigastuste tekitamiseks ja muud eesmärki nende omamine tsiviilisiku käes endas ei kanna. „Võimaliku ohu ennetavaks tõrjumiseks on seetõttu ka taoliste relvade müümine, ostmine ja omamine keelustatud,“ sõnas Kulaga.{fcomment}

Valitsus pani neljapäeval paika kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks, mis osaliselt veidi tõusevad.

Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad lähtuvad 2015 aasta püügistatistikast. 2016 aastal ei ületa tasu 3,5 protsenti varasema aasta keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta.

Tänavusega võrreldes tõuseb püügiõiguse tasu rannikumere piirkonnas 42 püügivahendist 16 juhul. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt räimepüügil.

Järgmisel aastal tõuseb räimepüügiks kasutatava kastmõrra tasumäär kõigis maakondades, välja arvatud Harjumaal. Siseveekogudel kasutatavate püügivahendite tasu 2016. aastal valdavalt langeb, seal hulgas ka püügiõiguse tasu enamike angerjapüügivahendite osas.

Uuendusena kehtestatakse 2016. aastal Kihnu ja Manija saare püsielanikele konkreetsed piirkonnad kastmõrraga püügiks. Vastasel korral ammendavad kalapüügi ettevõtjad saarte elanikele eraldatud püügivõimalused. Ruhnu saare püsielanike püügivõimalusi täiendatakse viie ääremõrraga, sest Ruhnu saare ümbruses on hea ahvena varu. Jõgeva maakonna osadel siseveekogudel asendatakse teadlaste soovitustel seni lubatud olnud angerjarüsad ääre- või avaveemõrra püügivõimalusega.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse ligikaudu 365 000 eurot, mis on 20 000 euro võrra suurem kavandatud tasude laekumisest 2015. aasta eest. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.{fcomment}

Politsei on Võrumaal möödunud nädala lõpus kadunuks jäänud 17-aastase Markkuse otsimisel kontrollinud juba ligi sadakond vihjet, kuid paraku pole see nooruki leidmiseni viinud.

"Markkuse leidmiseks jätkub täna rutiinne politseitöö erinevate allikate, laekuvate vihjete ning versioonide kontrollimisel. Töös olevaid versioone politsei taktikalistel kaalutlustel ei avalikusta," rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel BNS-ile.

"Oleme kontrollinud tänaseks sadakond vihjet, millest kahjuks ükski siiski loodetud tulemuseni ei ole viinud. Ühe vihje kontrollimine on ajamahukas tegevus, sest infos tuleb eraldada faktid arvamustest ja oletustest," lisas Peitel.

Tema sõnul on suur hulk politseile laekunud vihjetest osutunud kuulujuttudeks, mille algallika kindlaks teinuna selgub, et neil tõepõhja all ei ole. "Telefonimängust on ehk paljudele tuttav, kuidas info ühelt inimeselt teisele liikudes moonduda võib. Umbes samasuguselt on tekkinud ka paljud Markkuse kadumisega seotud ja politseile edastatud vihjed. Sinna lisaks vihjed ennustajatelt, mis niisamuti Markkuse leidmiseni viinud ei ole," rääkis Peitel.

Lisaks jätkab politsei erinevate turvakaamerate salvestuste ülevaatust. "Seegi on ajamahukas töö, kuna salvestuste maht ulatub sadadesse tundidesse ning liikumisaktiivsus kaamerasilma ees on tihe. Jätkame tööd Markkuse asukoha väljaselgitamisel. Seejuures loodame südamest, et kui Markkusel on endal täna see võimalus, siis annaks ta endast lähedastele esimesel võimalusel mistahes moel märku," lisas Peitel.

Ööl vastu laupäeva kesköö paiku oli Markkus suundumas koju, kuid pole sinna senini jõudnud. Viimane teadaolev kontakt Markkusega oli ööl vastu laupäeva pool tundi pärast südaööd, kui ta viibis Võrus Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures.

Järgnevatel päevadel on noorukit otsinud sajad vabatahtlikud.

Markkus on 161 sentimeetrit pikk, pruunide lühikeste juustega ja kõhna kehaehitusega. Viimati oli tal seljas pruuni värvi O’Neill kaubamärgi jope, mustad püksid ja sinised Nike’i jalanõud.