Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub mõõdukalt sooja sügisilma, mis pakub nii öösel kui päeval plusskraade, vähemalt järgmise nädala alguseni.

Teisipäevaks haarab Norra merel pöörleva madalrõhkkonna serv Läänemere ümbruse oma haardesse ja läänevoolus lisandub niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma. Pärastlõunaks saab saartel sadu läbi ja õhtul paraneb ilm ka mandril. Tuul on tugev, puhub lõunast ja edelast ning puhanguid on saartel kuni 17 m/s. Hommikul lääne poolt alates pöördub tuul läände ja loodesse ning jääb veidi nõrgenemaks. Öösel on sooja 4-8, päeval 6-10 kraadi.

Kolmapäeva öösel on lauge kõrgrõhuharja mõjul saju võimalus väiksem. Päeval riivab Eestit uus madalrõhulohk ja toob vihma. Läänekaare tuul on mõõdukas kuni pärastlõunani, siis võib lühiajaliselt tugevamaid loodetuule puhanguid teha. Öösel on sooja 2-6, päeval 6-9 kraadi.

Neljapäeva öö ja hommik on kõrgrõhuharja toel suurema sajuta ja mõõduka läänekaare tuulega. Päevaks jõuab aga üle mere madalrõhulohk ja saartest alates hakkab vihma sadama, Kirde-Eestisse võib sadu alles õhtul jõuda. Öösel on sooja 1-6, päeval 5-8, saartel kuni 10 kraadi.

Reede öö hakul on madalrõhkkonna mõjul veel sajuhooge. Hiljem tugevneb kõrgrõhuhari ning ilm on suurema sajuta ja võrdlemisi rahulik. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +5 kraadi, päeval on sooja 5-9 kraadi. Õhtul laieneb üle mere taas madalrõhkkonna serv ja saartel hakkab vihma sadama. Lõunatuul paisub tugevaks.

Laupäev tuleb madalrõhkkonna mõjusfääris võrdlemisi vihmane. Saartel saab lõunaks tihedam sadu läbi, mandril paraneb ilm õhtul. Tuul on tugev, puhub öösel kagust puhanguti 14, rannikul 17 m/s, hommikul alates saartest pöördub edelasse ja läände. Öösel on sooja 2-7, päeval 4-8 kraadi.

Pühapäeval on eemalduva madalrõhkkonna mõjul veel sajuhooge, enamasti sajab vihma, kuid õhtul on idapoolsetes maakondades võimalik ka lörts. Puhub mõõdukas läänekaare tuul, vaid saartel võib tugevamaid loodetuule puhanguid teha. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +4  kraadi, saarte rannikul on sooja kuni 7 kraadi, päeval aga 3-8 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäevane prognoospilt võib ilmateenistuse teatel muutuda. Kui õhuvool jätkuvalt kiire on, siis madalrõhkkond eemaldub ja üle Eesti kiirustab kõrgrõhuhari ning ilm on pärastlõunani suurema sajuta. Õhtu poole võivad merelt juba uue läheneva madalrõhkkonna sajupilved jõuda. Kui aga madalrõhkkond aeglasemalt eemaldub, siis võib selle tagalas ööpäeva vältel sajuhooge nii vihma kui lörtsina tulla.{fcomment}

Mul on väga hea meel täna siin olla ja pöörduda kõigi teie poole. Nii saan otse ja ise, Eesti valitsusjuhi volitustega tänada teid suurepärase töö eest! Teie vastutate selle eest, et Eestis elavad inimesed tunneksid end turvaliselt ja hästi. Ja nii inimesed end Eestis tunnevad. Järelikult olete teinud head tööd. Suur kummardus.

Teie hool on, et lõpeksid riigipettused, et kodudesse ei murtaks sisse, et me kõik tunneksime ennast turvaliselt kodus, tööl, omal põllul ja piiri ääres, tänaval jalutades või autoga sõites. Teie töö võib tunduda iseenesestmõistetav, kuid piir ei valva ennast ise. Eesti riigi ühte kallimat vara – kodakondsust – ei määra juhus. Avalik kord ei taga ennast ise ning kuriteod ei lahene iseenesest.

Kõigi nende tegevuste taga on inimene. Meil võivad olla uhked politseiautod, viimase peal piirivalvekaatrid, uued õhusõidukid ja droonidega valvatud riigipiir. Kuid kui meil ei ole inimesi, siis seisavad need vahendid kasutult nurgas. Ja täna räägingi inimestest. Tunnustan igat ühte teist, kes te olete valinud politseiniku või piirivalvuri elukutse ning teete oma tööd äärmise professionaalsuse, tähelepanelikkuse, pühendumuse ja lugupidamisega. Tihtipeale nõuab teie töö teilt ka rohkem, sest teie tegelete elu endaga ja elu võib tuua igasuguseid olukordi, mida koolis ette õpetada ei saa. Koolis ei peeta loenguid inimlikkusest ega õpetata lapsi hoidma. Aga vahel tuleb teil tegeleda ka sellega.

Käesoleva aasta jaanuaris, varahommikul kell pool neli märkasid Lõuna prefektuuri politseinikud Lembit Kivi ja Ronald Ruven Võru linnas lumevalli taga peitust mängivat nelja-aastast poissi. Oli pime ja oli külm. See väike poiss ei teadnud, kus ta elab ning miks ta üksi öösel õues on. Politseinikud rääkisid temaga ja soojendasid teda ning sõitsid mööda Võru linna niikaua ringi, kui leidsid tema kodu üles. Sealt avastasid nad aga üksinda mängiva alla aasta vanuse õeraasu. Kuni Lembit Kivi otsis vanemaid, hoolitses Ronald Ruven nende väikeste laste eest. Ma tunnustan sellist tähelepanelikkust, hoolivust ja asjatundlikku tegutsemist.

On selge, et ilma hea meeskonnata pole võimalik teha suuri asju. Iga kuriteo juhtumi lahendamine algab sündmuskohalt ning eduka lõpptulemuse saavutamiseks annavad oma panuse kiirelt kohale jõudnud patrullpaar, konstaablid, uurijad, kriminalistid.

Selle aasta maikuus avastati Tallinnas üks sissemurtud korter. Kohale saabunud Põhja Prefektuuri kriminalistikateenistuse meeskond Aimar Allandi juhtimisel võrdles leitud jalajälgi teiste erinevate korterivarguste sündmuspaikadelt leitud jälgedega.

Kriminalistide töö tulemus oli muljetavaldav: nende täpsus ning suutlikkus keskenduda detailidele tuvastas kokkulangevuse kaheteistkümne teise vargusega. Tänu heale meeskonnatööle seostasid uurijad need sündmused ning kogutud tõenditest piisas sarivarga kätte saamiseks.

Täna tahan tunnustada Politsei- ja Piirvalveameti sisekontrollibürood, kui ka dokumentide järelkontrolli teinud ametnikke Põhja Prefektuuris, kelle väga terane silm ja värske pilk paljastas Eestis seni täiesti pretsedenditu kuritegeliku dokumendivabriku. On selge, et ükskõik milliste riiklike dokumentide, kuid eriti kodakondsuse saamiseks vajalike dokumentide võltsimine on lubamatu ja see on usalduse räige kuritarvitamine. Riigi dokumentide usaldusväärsus on kogu riigi usaldusväärsuse küsimus. Sest üks tõrvatilk võib rikkuda kogu meepoti, aga ma usun Politsei- ja Piirivalveameti tugevusse ja julgusesse tõde välja selgitada, sest vähemaga ei saa me leppida.

Paljude eestlase jaoks on viimase pooleteise aasta jooksul – nii Ukraina sõja kui Euroopat tabanud põgenikekriisi tõttu – olnud murekohaks, kas meie riigi piir peab. Olen veendunud, et meie riigipiir on olnud ja on kogu aeg valvatud tänu piirivalvurite professionaalsele tööle. Tänu teile!

Ainuüksi Vasknarva kordonis on piirivalvevägi, kellel on muljet avaldav koosseis: liites nende ühise tööstaaži, annab see kokku paar sajandit. Kas teadsite, et meil on ka Läti juurtega piirivalvur Mihhail Praulinš, kes on muuhulgas käinud abiks Leedu piirivalvuritel isikuid profileerimas? Alajõel teeniv Kunnar Müürsepp on aga hea näide positiivsest ellusuhtumisest, muutuste juhtimisest ja elukesvast õppest. Eelmise aasta oktoobris vahetas Kunnar Müürsepp oma sinise politseivormi rohelise vastu ning on ise tunnistanud, et praegune eluperiood on väga põnev ja uusi teadmisi tuleb juurde iga päev. Varasem politseiniku töö Mustvees annab siiani lisaväärtust piirivalvuri ametis, sest kunagised teadmised menetlustoimingutest tulevad kasuks.

Aga ma soovin, et kõigil tema kolleegidel ja tegelikult kogu Eesti riigil oleks väärikas riigipiir, et mitte kellelgi mitte kunagi ei tekiks väärarvestust, kus algab meie riigi territoorium.

Valitsuse selge eesmärk on, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks oleksid Peipsi järvel patrullival Gunnar Paistel – kes muuhulgas töövälisel ajal on päästnud kolm inimest tulesurmast ja pälvinud selle eest ka Elupäästja medali – head töötingimused ja tänapäevased vahendid, mis lihtsustaksid tema igapäevatööd. Väljaehitatud ja korralikult hooldatud piir annab meie piirivalvuritele võimaluse kasutada oma töötunde palju mõjusamalt. Või siis nagu Gunnar Paiste on seda teinud, panustades oma nõu ja jõuga Euroopa Liidu piirivalveagentuuri poolt juhitud välismissioonidele, et siis omakorda tuua saadud kogemused ja teadmised tagasi kodumaale.

Rohkem kui sada Politsei- ja Piirivalveameti ametnikku on üheksateistkümne aasta jooksul täitnud meie riigi väliskohustusi üle maailma. Eesti politseiametnik on usaldusväärne ja töökas ning selle poolest hinnatud meie välispartnerite ja sõprade hulgas. Minu sügav lugupidamine ja aastapäevatervitused ka neile kuuele Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, kes täna peavad pidu meist eemal, rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel Kosovos, Gruusias, Ukrainas ja Afganistanis. Ning muidugi kolmapäeval Sloveeniasse suundunud 25-liikmelisele Georg-Tomek Triškini juhitud ESTPOL1 missiooniüksusele, kes annab oma panuse Euroopa rändekriisi leevendamisse, kuid tuleb kindlasti tagasi ka võimsa kogemustepagasiga.

On veel üks inimene, kellest ma täna veel rääkinud pole, kuid kelle õlul on olnud meie siseturvalisuse eesliini juhtimine viimased kolm ja pool aastat. Aitäh Sulle, Elmar, et Sa teed oma tööd pühendumusega, südamega ja pahatihti ka öötundide arvelt. Sa oled ehitanud üles ja pannud tööle 5000-pealise meeskonna, keda usaldab 85% Eesti inimestest. See ei tule niisama, see tuleb raske tööga.

Politsei- ja Piirivalveametil on olnud väljakutseterohke aasta, kuid ilmselt ei saagi teie töös olema lihtsaid aastaid. Siseturvalisuse tagamine on kriitilise tähtsusega osa riigi olemasolust ja riigi toimimisest. Lihtsaid aastaid võivad teie töö tulemusena nautida aga harilikud Eesti inimesed.

Ma tänan teid kõiki teie pühendumuse ja tehtud töö eest. Soovin teile kõigile head aastapäeva!{fcomment}