Ravimitootjate Liit märgib reedel toimuva HIV-i teemalise ümarlaua „Eestis on liiga palju positiivseid. HIV-positiivseid“ eel, et Eestis on lii 6000 HIV-positiivset, kes on potentsiaalsed nakatajad.

Ümarlaual arutatakse, kuidas saada HIV-i epideemia Eestis kontrolli alla, missugused eesmärgid peaks Eesti võtma HIV-ga seoses, kuidas saada HIV-positiivsed ravile ning kust leida vajalik raha. Ümarlaual osalevad sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi, terviseameti, haiglate, arstide, Tallinna ja Narva linna esindajad.

„Eesti paistab HIV-i levikuga Euroopas ja tegelikult kogu maailmas kahjuks väga negatiivselt silma,“ ütles riigikogu HIV-ennetuse toetusrühma esimees Vilja Savisaar-Toomast. „Peame tegema kõik, et olukorda paremaks muuta, sest praegune seis on halvemast halvem. Eesti riigi eesmärk praegu on võimalikult paljud inimesed saada testima, et suunata haiged ravile, et nad ei nakataks terveid. Ühesõnaga – epideemiale on tarvis panna piir. HIV-positiivsete suur hulk, nende ravi koormab riigi rahakotti ning peab olema riigi huvi peatada massiline nakatumine," rõhutas Savisaar-Toomast.

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmeri sõnul on Eestis praegu ravil umbes 3300 HIV-patsienti, kuid ravi vajab kokku veel tuhandeid patsiente. „Kahjuks on nii, et ligi 30 protsenti HIV-positiivsetest ei tea oma nakatumisest ja need on potentsiaalsed nakkusallikad“ ütles Kai Zilmer. „ Et HIV-i levikut tõkestada, tuleb need inimesed üles leida. See tähendab, et inimesed on vaja kutsuda testimisele. Kui inimesed ei ole oma haigusest teadlikud, hilineb ka arstiabi, mis põhjustab hiljem asjatult suuri ravikulusid ning HIVi nakatunud laste sündi," lisas Zilmer.

„Tänapäeval aitab õigeaegne haiguse avastamine ja ravi säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks,“ ütles Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. „Oluline on ka teada, et HIV-haiged, kes saavad ravi, ei nakata üldjuhul ka teisi. See tähendab, et korralik ja kiire diagnostika, head ravimid ja nende kättesaadavus peavad saama ka Eesti riigi prioriteediks.“{fcomment}

Kui tänavu veebruaris langes vangide arv esmakordselt alla 2900 ning suve hakul juba ka alla 2800, siis alanud nädalal on see näitaja esmakordselt alla 2700.

Esmaspäevase seisuga viibib vanglates 2694 inimest, kellest 2100 on süüdimõistetud kurjategijad ning 594 vahistatud, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kõige enam kinnipeetavaid, täpsemalt 886 on Tallinna vanglas. Viru vanglas on kinnipeetavaid 813, Tartu vanglas 827 ning Harku ja Murru vanglas 168. Alaealisi kinnipeetavaid on esmaspäevase seisuga 20, naisi 138, eluaegseid vange 41 ja avavangla vange 218.

Kriminaalhoolduse all on 4781 inimest, neist 603 on ennetähtaegselt vanglast vabastatud, 1137 inimest on määratud üldkasulikule tööle ja 118 inimest on elektroonilise järelevalve all.

Mullu märtsis langes kinnipeetavate arv esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos alla 3000 piiri. Kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning tunamullu rekordiliselt madalale, täpsemalt 3123-ni.{fcomment}

Sigade Aafrika katku (SAK) leiti kodusigadel viimati 22. septembril ühes Võrumaa farmis, kuid poolteist kuud positiivse leiuta ei tähenda veterinaar- ja toiduameti (VTA) spetsialisti sõnul, et kodusigadele enam ohtu pole.

"Esiteks on viljad ära koristatud ja metssead ei liigu enam nii palju majapidamiste läheduses," põhjendas BNS-ile kodusigade haigestumise katkemist VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian. "Ja teiseks ma eeldan, et loomapidajad on kõvasti mõelnud bio-ohutusnõuetele, on teadlikumad ja oskavad käituda ja ohtu näha."

Kristian ütles teisipäeval, et 18-st garantiinis olnud loomapidamise kohast on kümnel garantiin lõppenud. "See tähendab, et kui loomakasvataja soovib, saab ta uuesti sigu pidama hakata. Ruumid on puhastatud ja desinfitseeritud ning need on seisnud nõutava aja tühjana," sõnas Kristjan.

VTA spetsialisti sõnul ei tähenda poolteist kuud kodusigadel SAK-i leiuta, et taud hakkab taanduma ning seetõttu tuleb metssigade arvukust igal juhul vähendada.

"Ma ei julge taudi taandumist küll kinnitada. Tuleb vaadata nende riikide poole, kus seda haigust on olnud rohkem kui üks aasta, nagu Läti ja Leedu. Sama joon, kõige rohkem on kodusigadel SAK-i juulis, augustis ja septembris ning siis taud vaibub ning järgmisel suvel suvel võib taas haigusjuhte oodata," rääkis Kristjan.

Tema sõnul on praegune metssigade arvu vähendamine vajalik meede ja ette antud ligi 30 000 messiga tuleb kindlasti ära küttida.

Jahimehed olid novembri alguseks küttinud 15 361 metssiga. Kokku peavad nad tänavu küttima 29 608 metssiga ja selleks on aega järgmise aasta 31. märtsini.{fcomment}

Täna keskpäeval paigaldatakse Võrumaal Pedetsi jõe kaldale esimene Eesti-Vene kontrolljoone piiripost.

Esimese piiriposti paigaldamise tseremoonia leiab teisipäeval aset Võrumaal Misso vallas Pedetsi jõe kaldal, tseremooniast võtavad osa siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, teatas BNS-ile siseministeerium.

Septembris kinnitas valitsus Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone kulgemist tähistavate piirimärkide liigid, kuju, elemendid ja mõõtmed, samuti nende paigaldamise korra. Kokku kulub piiri tähistamisele järgneval neljal aastal ligi 2,18 miljonit.

Riigipiir saab tähistatud 760 piiripostiga ning 167 ujuva piirimärgiga. Ajavahemikul 2015-2019 kulub riigipiiri tähistamiseks ligi 2,18 miljonit eurot, sellest 2015. aastal 500 000 eurot, 2016. aastal eelarvest 780 000 eurot. Kokku on riigipiiri väljaehitamiseks 2016. aasta eelarves 20 miljonit.{fcomment}