EESTI UUDISED BNS

Alampalga tõus kasvatab riigieelarvet eelnõuga võrreldes 3,3 miljonit

Pilt on illustratiivne FOTO: VTAlampalga tõus järgmisel aastal 390 eurolt 430 euroni suurendab valitsussektori kulusid 5,6 miljoni euro võrra ning tulusid 15,2 miljoni euro võrra; riigieelarve eelnõuga võrreldes kasvab eelarvepositsioon kokku 3,3 miljoni euro võrra.

Keskvalitsuse kulud kasvavad muudatuse mõjul 3 miljoni euro võrra, sealjuures tööjõukulud kasvavad 1,25 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste kulud suurenevad 2,6 miljoni euro jagu, kirjutas rahandusministeerium vastuseks sotsiaalministeeriumi vastavale päringule.

Valitssusektori tulud kasvavad aga alampalgaga seotud erasektori töötasudelt makstavate maksude tõttu 13,3 miljoni euro võrra ning avaliku sektori töötasude ja toetuste maksustamise tõttu 1,9 miljoni euro võrra.

Seega on muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 9,3 miljonit eurot, tõdeb ministeerium. "Samas on 2016. aasta riigieelrve eelnõu maksutulude prognoosis juba arvestatud palga alammäära tõusuga keskmise palgaga samas tempos ehk 407 euroni kuus," seisab kirjas.

"Seega 2016. aasta riigieelarve eelnõuga võrreldes suurendab muudatus maksutulusid vaid 8,9 miljoni euro ulatuses ning valitsussektori eelarvepositsioon paraneb võrreldes 2016. aasta riigieelarve eelnõuga 3,3 miljoni euro võrra," märgib ministeerium.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene on varem BNS-ile öelnud, et tõus järgmisel aastal 430 euroni kuus tooks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse eelnevalt eeldatuga võrreldes juurde 6 miljonit eurot maksulaekumisi ja 2017. aasta tõus 470 euroni kuus 10 miljonit eurot lisa maksulaekumisi.

Riiklik lepitaja tegi oktoobris uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Ettepaneku kiitis heaks nii ametiühingute keskliit kui tööandjate keskliit.{fcomment}

Maaeluminister külastab Lõuna-Eesti põllumehi

Urmas Kruuse FOTO: https://www.facebook.com/urmas.kruuseMaaeluminister Urmas Kruuse alustab esmaspäeval ringsõitu Lõuna-Eestis, mille käigus külastab ta piimatootmisettevõtteid ja kohtub põllumeeste esindusorganisatsioonidega.

Kohtumistel Võru-, Põlva - ja Valgamaal arutatakse keerulist olukorda piimandussektoris ja võimalusi selle leevendamiseks, teatas maaeluministeerium.

Kruuse sõnul tuleb hoolimata sellest, et Eesti riik ja Euroopa Komisjon on olukorra leevendamiseks tulnud välja kriisimeetmetega, otsida kriisitoetusest pikaajalisemaid lahendusi.

 „Veel tänavu maksab riik põllumeestele välja 10,56 miljoni euro ulatuses erakorralist abi, millest 7,56 miljonit eurot on Eestile määratud Euroopa Liidu abipaketist ning 3 miljonit lisatud Eesti riigieelarvest. Kolmveerand summast on kavas maksta piimatootjatele,“ ütles Kruuse pressiteate vahendusel. "Tuleval aastal makstakse piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt veel ligi 4 miljonit eurot," lisas minister.

Kruuse rõhutas, et erakorralist abi saab käsitleda aga vaid ajutise leevendusena, mis annab põllumehele aega hingetõmbeks ja ümberkorraldusteks. „Pikas plaanis saab keerulise olukorra lahendada vaid turult toodangu eest saadav raha. Selleks tuleb uute turgude otsimise kõrval tegeleda nii tootmise omahinna alandamise kui ühistegevuse arendamisega,“ selgitas minister. 

Minister külastab visiidil Põlvamaal asuvaid Kask-Luiga talu ja OÜ-d Metsküla Piimamees, Metsavenna ja Päka talu Võrumaal ning Atsi-Ado talu Valgamaal. Visiidi teisel päeval on kavas ümarlaud põllumeeste esindajatega Põlgaste Seltsimajas, Põlvamaal. Lisaks osaleb minister Kruuse teisipäeval Põlva Kultuurikeskuses toimuval Vana-Võromaa arenguprogrammi ümarlaual.{fcomment}

Eeloleva nädala sügistuuled toovad endaga vihma- ja lumesaju

FOTO: VTIslandi lähistelt Norra mere suunas liikuv hilissügisene madalrõhuala kostitab algaval nädalal Eestit lörtsi-, lume- ja vihmasadude ning tugevate tuultega.

Ilmateenistus prognoosib teisipäeva ööseks vähese ja vahelduva pilvisusega ilma. Kohati sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Puhub läänekaaretuul 3-10 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni -7, rannikul kuni +3 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Edelatuul tugevneb 6-12, rannikul ja saartel puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3, saartel kuni +5 kraadi.

Kolmapäeva öösel pilvisus tiheneb. Mitmel pool sajab vähest lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-10, puhanguti 15 m/s, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +2, saarte rannikul kuni +5 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Hommikul sajab mitmel pool vähest lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-12, rannikul puhanguti 15, hommikul saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 3-7, rannikul 8-13 m/s. Külma on -2 kuni -7 kraadi. Neljapäeva päeval on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi.

Reede öösel osatsüklon hääbub ja eemaldub, kuid päeval jäävad Baltimaad Skandinaavia põhjaossa jõudva sügava tsükloni lõunaserva. Sajab peamiselt vihma ja lõõtsub tugev edelatuul, mis toob kaasa soojema õhumassi. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, päeval tõuseb termomeetrinäit 2-8 soojakraadini.{fcomment}

Rehviliit soovitab autojuhtidel hakata talverehve kasutama

Pilt on illustratiivne FOTO: VTEesti Rehviliit paneb autojuhtidele südamele, et kuigi talverehvide kasutamine on kohustuslik alles 1. detsembrist, esineb teedel juba libedust ja suverehvid on mõttekas talvekorterisse panna.

Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul tuleb praegu liigeldes olla tavapärasest tähelepanelikum. "Osadel autodel on rehvid juba vahetatud, ent teised sõidavad viimase hetkeni suverehvidega. Seega tuleb alati arvestada, et teie ees või taga liikleval autol võib kuluda pidurdamiseks märksa pikem maa. Sõiduohutuse tagamiseks on libedaga oluline hoida suuremat pikivahet ning sooritada manöövreid aeglasematel kiirustel," rääkis Kuurme.

Talverehvide puhul on oluline veenduda, et rehvid on heas korras. "Sõltumata rehvi väljanägemisest ei tohiks ühte rehvi kasutada kauem kui viie aasta vältel, sest näiteks naastrehvi kummisegu muutub ajas jäigemaks ning seeläbi kaob ära rehvi pidamine. Mustri sügavus peab talverehvidel olema minimaalselt 3 millimeetrit, ent mõistlik on mõelda uute rehvide soetamisele juba enne, kui rehv on sedavõrd kulunud," selgitas Kuurme.

Sama ohtlik kui tühjaks vajunud rehv, on Kuurme sõnul ka ülerõhuga rehv, mistõttu tasub aeg-ajalt kontrollida ka rehvirõhku.

Kasutatud rehve saab tasuta ära anda rehviliidu kogumispunktides üle Eesti. Samuti võtavad uute rehvide soetamisel vanad rehvid tasuta vastu need rehvitöökojad, kes on ühinenud rehviliidu tootjavastutussüsteemiga. Infot rehvide utiliseerimise kohta peab oskama jagada iga rehvivahetustöökoda või rehvide edasimüüja.

Uute rehvide soetamisel soovitab Kuurme jälgida selle märgistust, mis annab infot nii rehvi pidamise, mürataseme kui ka kütusekulu kohta. Talvisel hooajal on esmatähtis veenduda, et rehvi pidamine lumel, jääl ja märjal asfaldil oleks võimalikult hea.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Igal aastal võtab rehviliit vastu 7000-8000 tonni vanu rehve ning suunab need oma koostööpartnerite juurde taaskasutusse.{fcomment}

Tsahkna: Võrumaa on maakonnaarengu ühtlase suunamise heaks näiteks

Margus Tsahkna  FOTO: Facebook

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna sõnul on Võrumaa heaks näiteks, kuidas saavutada maakonna arengu suunamisel terviklik vaade, mitte eelisarendada üht või teist omavalitsust.

"Kogu Võrumaa huvides töökohtade loomine on pikas vaates väga arukas valik, mille tegemine on maavanem Andres Kõivult nõudnud harjumuspäraste mustrite muutmist ja suurt selgitustööd," ütles Tsahkna laupäeval IRL-i Võru piirkonna juhatuse koosolekul. "On selge, et ainult mehhaaniliselt tehtav haldusreform kukub läbi. Selleks, et saavutada inimeste jaoks sama kuluga paremat teenust, tuleb ennekõike soodustada omavalitsuste sisulist koostööd."

"Maale kiire interneti toomise eest võideldes on kolm Kagu-Eesti maakonda näidanud, et kolme maakonna ühise arengustrateegiaga saavutatud koostööl on väga praktiline sisu," rääkis Tsahkna. Ta avaldas heameelt, et piirkondlik koostöö on suutnud panna Võrumaa ja Kagu-Eesti end paremini kehtestama.

"Tallinnasse on kuulda ainult jutt, mida räägitakse ühiselt ja selgelt, selles osas on Kagu-Eesti astunud viimastel aastatel tubli sammu edasi," sõnas Tsahkna.

Ta avaldas lootust, et nii järgmisel aastal toimuvatel presidendivalimistel kui ka ülejärgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel kasvab omavalitsuste ja maakondade tasandite huvidest lähtuva poliitika tähtsus ning erakondade mõju väheneb veidi.

Tsahkna tervitas Andres Kõivu jätkamist IRL-i juhina Võrumaal, pidades Kõivu tegevuses väga oluliseks omavalitsuste koostöö tugevdamist ning edenevat koostööd Valga ja Põlva maakondadega.{fcomment}

Novembri viimase nädala algus tuleb külmapoolne ja sajune

FOTO: VTLahkuva tsükloni tagalas saabunud külm õhumass ja Islandi lähistel süvenev madalrõhuala toovad novembri viimase nädala esimeseks pooleks Eestisse miinuskraade ja sademeid.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab veidi lörtsi ja lund. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni -7, rannikul kuni +2 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab veidi. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2, saartel aga kuni +4 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul 3-10 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni -7, rannikul kuni +2 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada veidi. Edelatuul tugevneb 6-12, rannikul ja saartel puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +2 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Päeva jooksul pöördub tuul kagusse ja hakkab nõrgenema. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.

Neljapäeval liigub osatsükloni kese Läänemerelt Eesti kohale. Sajab lund ja lörtsi, õhtupoolikul läheb sadu üle vihmaks. Lõunakaaretuul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3 kraadi, päeval tuleb sooja 1-5 kraadi.{fcomment}


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD