Alates novembrist võimaldatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele suunatud lapsehoiuteenust ja tugiisiku teenust oluliselt suuremas mahus.

"Kui tänavu saab neid teenuseid taotleda summas kuni 900 eurot aastas ühe lapse kohta, siis on kahel järgneval aastal teenuste maht aastas kuni 4918 eurot ühe lapse kohta," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Ministri sõnul on need teenused puudega laste lähedaste jaoks väga olulise tähendusega.

„Täna toimuval tugiisikute tunnustamise päeval soovin südamest tänada kõiki neid inimesi, kes on otsustanud olla tugiisikuks raske või sügava puudega lastele. Tegemist on vajaliku ja tänuväärse tööga, mis aitab peredel paremini igapäevaelu toimingutega toime tulla ning tööturul osaleda,“ lisas Tsahkna.

Novembri algusest saavad raske või sügava puudega kuni 17-aastase (k.a) lapse vanemad taotleda tugiisiku ja lapsehoiuteenust ja ning toetava teenusena transporti suuremas mahus. Tänavu saab nimetatud teenuseid taotleda summas kuni 900 eurot aastas ühe lapse kohta, kahel järgneval aastal on teenuste maht aastas kuni 4918 eurot ühe lapse kohta. Lapsehoiuteenuse kasutajad saavad endiselt kohaliku omavalitsuse kaudu 402 eurot aastas riiklikku lapsehoiuteenuse raha, millele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid.

Sotsiaalkindlustusameti läbiviidud riigihanke tulemusel leiti teenuste pakkujad kaheksasse maakonda: Tartu-, Valga-, Viljandi-, Ida-Viru-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaale. Jooksva aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks plaanitakse leida tugiteenuste pakkujad ka Tallinnasse, Harju-, Järva-, Rapla-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Lääne-Virumaale, et kõikide raske ja sügava puudega laste vanematel üle Eesti oleks võimalus enda lastele vajalikku teenust taotleda oma elukoha lähedal.

„Väga oluline on, et tugiisiku ja lapsehoiuteenus oleksid tulevikus igas maakonnas võrdselt kättesaadavad ja kvaliteetsed, nende korraldus vastaks raske või sügava puudega laste perede vajadustele ning tegevused oleksid jätkusuutlikud ka peale välisvahendite lõppemist. Selle eesmärgi saavutamine eeldab süstemaatilist ja järjepidevat koostööd ning kogemuste ja teadmiste vahetamist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate  ja perede vahel,“ ütles Tsahkna.

Tänavu oktoobrist alustasid sotsiaalkindlustusametis Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne piirkonnas tööd neli koordinaatorit, kes nõustavad teenuste osutajaid, lapsevanemaid ja omavalitsusi, võtavad vastu avaldusi ning otsustavad teenuse vajalikkuse ja mahu üle. Alates novembri algusest jõudsid nad teenustele suunata enam kui 80 last.

Tugiteenuste pakkumist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames.

Eestis oli käesoleva aasta alguse seisuga 11 388 puudega last, neist raske puudega 6014 ning sügava puudega 706 last.{fcomment}

Metsateadlased tuvastasid novembri lõpus Põlvamaal uued männi ja kuuse kõrgusrekordid, kusjuures kuusk on ühtlasi ka Eesti kõrgeim puu, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kuuse uueks kõrgusrekordiks mõõdeti 48,6 meetrit, mis on senisest rekordpuust 4,5 meetrit kõrgem. Männi uus kõrgusrekord on 46,6 meetrit, mis ületab senist rekordmändi 4,2 meetri võrra,” sõnas metsamees Hendrik Relve, kes puude leiupaiga kohe Ootsipalu hiiglaste oruks ristis.

RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganiku sõnul olid männid, millest üks nüüd Eesti kõrgeimaks osutus, säilikpuudena lageraielangile kasvama jäetud ning kuusk kasvas sealsamas kõrval teisel eraldisel. „Tegime esimese mõõtmise koos metsnikuga laserkõrgusmõõtjat kasutades ja saime tulemuseks 45,7 meetrit, aga üheks tulemuseks ka 48 meetrit,” ütles Tiganik. Ta tõdes, et ka 45,7 meetri korral oleks tegemist olnud kõrgeima kuusega.

Täppismõõteriistadega puid mõõtmas käinud Eesti maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson tuvastasidki, et kuusk ja mänd on tõepoolest Eesti kõrgeimad.

Kuusk on ühtlasi Eesti kõrgeim puu, seni kandis seda tiitlit Tartumaal Järvseljal kasvav 44,1-meetrine kuusk. Ka senine kõrgeim, viimase mõõtmise järgi 42,4-meetrine mänd kasvab Järvseljal.

Tiganiku sõnul on Eesti kõrgeimate puude kaitseks kavas sealkandis raiet piirata, et tuul ei pääseks hiiglasi murdma.{fcomment}

Lõppenud üleriigilisel Ühisnädalal osales ligi 12 000 eestimaalast, kes võtsid osa kahesajast sündmusest.

Kogu eelmise nädala väldanud Ühisnädalal korraldati 227 sündmust – kärajaid, talguid, maakondlikke kodanikuühenduste konverentse, tublimate tunnustusüritusi, filmiõhtuid, viktoriine, avatud uste päevi, kodanikuühenduste ümarlaudu ja erinevad õpitube, teatas BNS-ile Ühisnädala korraldaja. Üritustest võttis esialgsetel andmetel osa 11 734 inimest ehk enam kui 1500 võrra rohkem kui  mullu.

Ühisnädala jooksul viidi igas maakonnas läbi ka tänuüritus, kus anti välja tunnustused aasta inimesele, külale ja mittetulundusühendusele.

Ühisnädalal korraldati ka Eesti tulevikulugude rääkimisi, millest võttis osa 11 maakonda. Kõik inimeste unistuste põhjal sündinud lood lähevad edasi infopanka. Infopangas olevate lugude põhjal hakatakse järgmise aasta teises pooles looma Eesti ühist tulevikulugu.

Aktiivsed noored viisid Ühisnädalal maavalitsustesse „Noorte osaluskohvikutes“ sündinud ideid, kus arutati üheskoos, kuidas elu oma maakonnas paremaks muuta ja noorte häält kuuldavamaks teha.

Maavanematega kohtumised leidsid aset Hiiumaal, Saaremaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimus kolmandat korda ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal.{fcomment}

Politsei lõpetas nädalavahetusel ühes Põlva kortermajas peetud lärmaka koosviibimise, konfiskeerides ajutiselt rahurikkuja kolm kõlarit. 

Pühapäeva õhtul pisut enne kella üheksat tuli politseile teade, et Põlvas Piiri tänava kortermajas on terve möödunud öö ja päeva kestnud pidu ja valjult mängiv muusika on juba pikalt häirinud majaelanike rahu, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Politseipatrull leidis korterist eest viis inimest, kes korrakaitsjate saabudes laiali läksid ning peo lõpetasid.

Pisut enne kella nelja öösel sai politsei samasse kohta uue samasisulise väljakutse. Kuna seesolijad korteri ust ei avanud, kasutati korteriukse avamiseks päästeameti abi. Korterisse sisenedes leidis politsei eest kolm magavat meest ning arvutiga ühendatud kõlarid, mis valjult muusikat mängisid. Kuna korteri peremees ei olnud eelnevalt korduvatele hoiatustele reageerinud, otsustas politsei öörahu huvides kõlarid ühes juhtpuldiga kaasa võtta. Samalt mehelt on politsei eelnevalt ära võtnud ka muusikakeskuse ning tema suhtes alustati väärteomenetlus.

Põlva politseijaoskonna patrullitalituse juht Arvo Turba ütles, et sarnased teated samast korterist tuleva lärmi osas on pidevad. „Just taoliste rikkumiste lõpetamiseks ning ka ennetamiseks on politseil õigus esemeid ajutiselt hoiule võtta, kuna on alust arvata, et rikkumine võib jätkuda. On selge, et kortermajades tuleb üksteisega arvestada ja kui hoolimata korduvatest hoiatustest seda endiselt ei tehta, siis kasutab politsei võtteid, mis rikkumise sammupealt lõpetaks ning tagaks majaelanike rahuliku une,“ sõnas Turba.

{fcomment}