Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt kasvas tänavune Eesti teraviljasaak võrreldes mullu sama ajaga 17 protsenti 1,47 miljoni tonnini; teravilja saagikus suurenes 12 protsenti 4,3 tonnini hektari kohta.

"Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui taliviljade läbi aegade rekordsaak,“ ütles maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. "Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7 protsenti madalamad kui mullu samal ajal."

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 hektarit, mis on 3 protsenti suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli umbes 352 800 hektarit ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kilogrammi hektarilt.

Loomakasvatussektoris vähenes veiste arv kolm protsenti ja sigade koguarv 12 protsenti, kuid samas on mõne protsendi võrra kasvanud on lammaste ja kitsede ning kodulindude arv. 

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 eurot tonni kohta, mis on mullusest 32 protsenti madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal. 

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12 protsenti madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.{fcomment}

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril ning seda kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37 kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa.

Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee – registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.

Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul 3-tunnistes vahetustes kell 12-15 ja 15-18, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad ehk 3 kuni 10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.

Detsembris on osalemas 37 poodi 18-s erinevas linnas.{fcomment}

Käesoleva aasta kuue kuuga on Eesti sõiduautode järelturul tehtud 57 012 tehingut.

Maanteeameti statistikast ilmneb, et tänavu maist kuni oktoobrini vahetas liiklusregistris 57 012 sõiduautot omanikku. Enim tehti kasutatud sõiduautodega tehinguid oktoobris, mil tehti 10 562 tehingut. Kõige vähem tehti tehinguid juunis - 8693 tehingut.

Eelmisel aastal toimus Eesti sõiduautode järelturul 127 313 tehingut. 2013. aastal tehti 105 252 tehingut.

{fcomment}

Välismaa riikide kaubanduskojad on saatnud Eesti valitsusele pöördumise, milles kutsuvad üles suurendama riigis sallivust ning mitmekesisust, et riiki sooviksid tulla välismaised talendid.

Kaubanduskojad tunnustavad valitsuse püüdlusi kaasata välismaiseid talente ning leevendada tööjõupuudust mitmetes sektorites. "Ent seoses viimase aja vaidlustega pagulaste vastuvõtu osas Eestisse on Eesti välismaine kogukond, eriti teistest rassidest inimesed, täheldanud suurenenud verbaalset ja füüsilist ahistamist," seisab kirjas.

"Mitme poliitilise juhtfiguuri pagulasi ning välismaalasi hukka mõistvad väljaütlemised ning jõuliste ja pidevate hukkamõistuavalduste puudus on ekstremismi ilminguid kasvatanud," märkisid kaubanduskojad. "Suhtumine pagulastesse ning rünnakud välistööjõu ja -sõjaväelaste vastu on hakanud progressiivse rahva mainet määrima."

Seetõttu kutsuvad kojad valitsust üles astuma konkreetseid samme, et parendada suhtumist kõikidesse välismaalastesse Eestis ning kaitsta marginaliseeritud inimrühmi. Pöördujate hinnangul peaks valitsuse ja parlamendi liikmed kohe tegema avaldusi, milles mõistavad ebatolerantsuse hukka, samuti käivitama meediakampaania, et teavitada rahvast ebatolerantsuse ohust riigi mainele ning võimele välistööjõudu kaasata.

Lühiperspektiivis peaks valitsus kodade hinnangul edendama avalikkuse teavitamist, mõistes hukka ebatolerantsuse ning propageerides mitmekesisust. Samuti peaks riik looma kõikidele tööandjatele võimaluse koolitada enda töötajaid mitmekesisuse vallas vastavalt riigi välja töötatud kavadele, lisaks peaks riik välja töötama vastava strateegia.

Lisaks peaks valitsus välisettevõtjate hinnangul üle vaatama keeleinspektsiooni nõuded äsja riiki saabunud välistöötajatele teatud sektorites ja majandusharudes, et anda neile võimalus panustada riigi arengusse sel ajal, kui nad riigiga harjuvad.

Pikas perspektiivis peaks riik välja töötama põhjaliku mitmekesisust ja erinevusi propageeriva õppekava üldhariduskoolides ning üle vaatama seadusandluse, et kaitsta kodanikke, töötajaid ja üliõpilasi diskrimineerimise eest.

Pöördumise on allkirjastanud Eesti välisinvestorite kogu ning Ameerika, Briti, Taani, Soome, Austria, Soome, Saksa, Hollandi, Norra ja Rootsi kaubanduskojad.{fcomment}