Tänavune teraviljasaak oli 17 protsenti kõrgem kui mullu

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt kasvas tänavune Eesti teraviljasaak võrreldes mullu sama ajaga 17 protsenti 1,47 miljoni tonnini; teravilja saagikus suurenes 12 protsenti 4,3 tonnini hektari kohta.

"Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui taliviljade läbi aegade rekordsaak,“ ütles maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. "Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7 protsenti madalamad kui mullu samal ajal."

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 hektarit, mis on 3 protsenti suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli umbes 352 800 hektarit ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kilogrammi hektarilt.

Loomakasvatussektoris vähenes veiste arv kolm protsenti ja sigade koguarv 12 protsenti, kuid samas on mõne protsendi võrra kasvanud on lammaste ja kitsede ning kodulindude arv. 

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 eurot tonni kohta, mis on mullusest 32 protsenti madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal. 

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12 protsenti madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.{fcomment}