Tarbijakaitse hoiatab inimesi allahindluste eest, mida pole arvestatud kauba tõelisest algsest müügihinnast.

Üheks varjatud võtteks on toodete algse müügihinna suurendamine enne allahindlusprotsendi määramist, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Selliselt toimides on võimalik näidata suuremat allahindlusprotsenti ning vana hinna kunstlikku paisutamist ei pruugi keegi märgata. Niisugustel juhtudel on hind, millest allahindlust arvestatakse, keskmisest turuhinnast kõrgem ja võimaldab arvutuslikult õige ja kõrgema soodusprotsendi näitamist.

Soodushinna tegelikust allahindlusprotsendist saab aimu, kui võrrelda toote algset hinda tegeliku turuhinnaga. "Endale üllatuseks võib avastada, et 55-protsendilise allahindlusega müüdava televiisori puhul on tegelik hinnavõit näiteks viis protsenti, arvestades toote tegelikku väärtust. Sellest saab teadlik tarbija järeldada, et toote alghind on ilmselgelt paisutatud ning tekitatud kujutluspilt hinnavõidust ei ole tõene. Seega tasub kursis olla reaalsete turuhindadega ning võrrelda enne ostmist erinevate müüjate pakkumisi," ütles tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist Juta Jõgis.

Samuti võidakse reklaamis esitada soodusprotsent koos märkega "kuni", millest saab järeldada, et reklaamis on esitatud soodusprotsendi ülemmäär ning pakkumised varieeruvad erinevate väiksemate soodusprotsentide näol. "Kui kampaaniapakkumistesse süveneda, võib aga märgata, et väljareklaamitud suure allahindlusprotsendiga tooted on üksnes mõned üksikud ning kampaania üldist sõnumit arvestades ka vähetähtsad. Samas meelitatakse tarbija sellise sõnumi läbi kauplusesse või ostukeskkonda lootuses, et temast saab tõenäoline klient," selgitas Jõgis.

Tarbijakaitseamet soovitab enne ostude sooritamist võtta võimalusel aeg maha ning suhtuda soodusprotsentidesse kriitiliselt. Eriti tähelepanelik tasub olla e-poes osteldes, kus ostuotsus võib kujuneda kergemalt ning ei pruugita tutvuda teiste e-kaupluste pakkumistega. Reaalses ostukohas, näiteks kaubanduskeskustes, külastab tarbija üldjuhul eelnevalt mitmeid poode ning üldpilt soovitava kauba turuhinnast on kergem tekkima.

Tarbijakaitseseadus keelab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise. Kauba pakkumine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbijate suhtes ausalt. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid hinna või hinna arvutamise aluste või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta.

Oluline on teada, et ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust. Kui hiljem selgub, et hinnavõit oli lubatust väiksem, ei anna see tarbijale alust kauba tagastamiseks. E-poest ostetud kaubale kehtib tavapärane 14-päevane tagastusõigus.

Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 10 000 eurot. Alates järgmise aasta 1. märtsist tõuseb võimalik rahatrahv kuni 32 000 euroni.

{fcomment}

Toidupangad korraldavad reedel ja laupäeval taas toidukogumispäevad.

Punastes põlledes Toidupanga vabatahtlikud jagavad toidukogumispäevade ajal kauplusekülastajatele infot ning võtavad vastu kohalike puuduses elavate perede tarbeks ostetud toidukaupa. Tegutsetakse ajavahemikus kell 12–18. Appi on taas tulnud hulgaliselt erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kokku osaleb sadu vabatahtlikke.

„Jõulukuine toidukogumine on kõigi toidupankade ning meie sõprade-toetajate jaoks aastat lõpetav ühine pingutus – vaid üheskoos on võimalik see ära teha. Erinevate kaubanduskettide kauplused on avanud meile oma uksed, head inimesed ostavad kauba, mille me saame puuduses elavatele peredele edasi jagada, vabatahtlikud kingivad meile oma aega ning annetajatele rohkelt tänusõnu,“ ütles Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.

Ta lisas, et toidukogumispäevadest on saanud populaarne heategevusaktsioon, kus osaletakse meelsasti ning mille järgi isegi valitakse juba kauplusi, kuhu neil päevil sisseoste tegema minna.

Sel korral on umbes 750 vabatahtlikku osalemas 38 poes 18 erinevas linnas.

{fcomment}

Novembris registreeritud töötute arv suurenes 0,3 protsendipunkti, kuu lõpus oli töötuna arvel 28 266 inimest ehk 4,5 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Kõrgeim oli novembris registreeritud töötuse määr jätkuvalt 9,5 protsenti Ida-Virumaal ja 8,6 protsenti Valgamaal ning madalaim 3,1 protsenti Harjumaal ja 3,5 protsenti Tartumaal, teatas töötukassa.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid novembri lõpus 19 protsendiga lihttöölised, järgnesid 18 protsendiga teenindus- ja müügitöötajad ning samuti 18 protsendiga oskustöötajad ja käsitöölised.

Novembrikuu jooksul lisandus oktoobrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 2763 uut tööpakkumist, millest 53 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5953. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli 26 protsendiga teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid 17 protsendiga lihttöölistele ning samuti 17 protsendiga seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales novembris 3666 ja tööotsingu koolitusel 1326 inimest. Tööpraktikal osales 978, tööharjutusel 824 ning tööklubis 759 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 563 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti novembris 1079 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 28 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 31 uut töökohta. Palgatoetusega oli novembris töötamas 951 inimest. Lisaks osales veel 3272 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Novembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3440 inimest.

Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 9489 inimesele ehk 29 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 396 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai novembris 7864 inimest ehk 24 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa novembris 973 inimesele. Keskmine novembris määratud hüvitis oli 1558 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa novembris 37 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2876 eurot ning hüvitisteks maksti novembris üle 266 000 euro.

{fcomment}

Paljulapselistele peredele mõeldud 1,8 miljoni euro suurune kodutoetus jaguneb 242 pere vahel ja kokku paranevad 1178 lapse elamistingimused.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et kui tänavu õnnestus anda ilusam ja soojem kodu pea 1200-le lapsele, siis tuleval aastal kasvab see number märkimisväärselt, teatas Kredex BNS-ile.

„Kui tänavu oli meetme sihtrühmaks nelja- ja enamalapselised pered, siis uuel aastal saavad toetust taotleda pered, kus kasvab kolm ja enam kuni 19-aastast last. Heade koduste tingimuste loomine aitab lisaks sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele kaasa ka laste õppeedukuse kasvule. Kõik pered on ära teeninud võimaluse elada kaasaegsetes tingimustes, mis on mugavad ja energiasäästlikud. Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse toetada senisest rohkemaid perekondi,“ ütles minister.

Tänavu on keskmine toetuse summa ühele perele 5856 eurot ning kõige rohkem rahuldati taotlusi Harjumaalt (39), Tartumaalt (26), Pärnumaalt (24) ja Ida-Virumaalt (23).

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu ühe pereliikme kohta 125 eurot kuus ja peredes on keskmiselt 5 last. Toetust saanud peredes on 1178 alla 19-aastast last.

Kõige enam ehk 154 korral anti toetust eluaseme renoveerimiseks. 36 peret saab toetust kodu soetamiseks ning 35 peret eluasemelaenu põhiosa tagasimakseks.

KredExi eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100 protsendi ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Alates aastast 2008 on paljulapselistele peredele kodutoetust eraldatud 20,3 miljonit eurot ja rahuldatud on 2290 taotlust. Toetust saanud peredes elab kokku 11 089 last.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

{fcomment}