EESTI UUDISED BNS

Jõuluvana tõi riigikogu fraktsioonidele kingitusi

Nii nagu kõik suured ja väikesed järgmisel nädalal kodudes mõtlevad, nii arutletakse täna meilgi - kas Ta ikka tuleb? Mis Ta sel aastal toob? FOTO: RIIGIKOGU

Riigikogu sügisistungjärgu viimast istungit külastas ka jõuluvana, kes tõi parlamend fraktsioonidele kingitusi.

Esimesena sai oma kingitused kätte Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon. Jõuluvana kinkis EKRE fraktsioonile päkapikumütsid, sest fraktsioonis on jõuluvana sõnul liikmeid seitse nagu pöialpoisse. Lisaks kinkis jõuluvana EKRE fraktsiooni saadikutele kaheksa kellukest, millest ühe saaks anda lisanduvale fraktsiooni liikmele.

Teisena sai kingitused kätte Vabaerakonna fraktsioon, mida esindas fraktsiooni liige Ain Lutsepp, kes kandis ette luuletuse. Jõuluvana kinkis Vabaerakonna fraktsioonile maailmavaate otsimise tarbeks luubi ja lisaks pliiatsid hääletuste tarbeks.

Keskerakonna fraktsiooni esindasid Viktor Vassiljev ja Märt Sults, kes esinesid päevakajalistel teemadel improviseeritud lauluga. Kingituseks sai Keskerakonna fraktsioon kaelarihma koos jalutusrihmaga, samuti "saadikupiiraja" riigikogu saali aknaaluse ala piiramiseks, et ükski fraktsiooni liige sinna ei pääseks.

Reformierakonna fraktsioon moodustas koori, mida juhatas kultuurikomisjoni juht Laine Randjärv. Fraktsioon esines lauluga "Tiliseb-tiliseb saalikell". Kingituseks sai Reformierakonna frakstioon jõuluvanalt kaks aabitsat, millest üks erakooli ja teine riigikooli aabits.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esindas Viktoria Ladõnskaja, kes rääkis jõuluvanale, kui head on lõppeval aastal olnud IRL-i fraktsiooni liikmed, sellele lisaks luges ta jõuluvanale ka luuletuse. Kingituseks sai IRL-i fraktsioon rahakoti, kuhu panna Venemaalt okupatsioonikahjude eest saadud raha.

Viimasena astus üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon. Fraktsiooni liige Hardi Volmer esitas laulu, teda saatis kitarril Mihkel Raud ja ülejäänud fraktsiooni liikmed esinesid taustalauljatena. Kingituseks sai SDE fraktsioon A. H. Tammsaare muuseumi kinkekaardi ja IRL-iga köieveo tarbeks köie, mille küljes kaks K-tähega silti, neist üks sümboliseerimaks kooseluseadust ja teine Euroopa Kontrollikoda.

Kingituse said jõuluvanalt veel ka riigikogu juhatuse liikmed Eiki Nestor, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder ning riigikogu sotsiaalkomisjon.

Riik toetab sügava puudega laste vanemaid hoolduskoormuse vähendamisel

Margus Tsahkna  FOTO: Facebook

Valitsuskabinet toetas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepanekut täiendavalt toetada sügava puudega laste vanematele suunatud teenuste ja vajadusel ka toetuste pakkumist läbi sotsiaalkindlustusameti.

Tsahkna sõnul võimaldab teenustele suunatud ühe miljoni euro suurune lisaraha senisest suuremas mahus pakkuda tuge sügava puudega lastele ning nende vanematele.

Sotsiaalministeeriumi ettepanek on suunata vahendid läbi sotsiaalkindlustusameti teenuste ja vajadusel toetuste täiendavas mahus pakkumiseks sügava puudega lastele ja nende vanematele. „Sotsiaalkindlustusamet otsustab koos lapsevanemaga, milliste teenuste jaoks lisavahendeid vaja on. Näiteks lapsehoiuteenuse täiendavaks rahastamiseks,“ ütles minister Tsahkna.

Alates käesoleva aasta novembrist kuni 2020. aastani rahastatakse raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ka Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest 37 miljoni euro ulatuses. Samuti rahastatakse nende teenuste kasutamise tagamiseks transporditeenust. Kuna sotsiaalkindlustusametil on nende vahendite koordineerimise roll, hakkaks riiklike ja ESF-i vahenditest toetatud teenuste rahastamine toimima sarnaselt, lihtsustades seeläbi taotluse esitamist lapsevanema jaoks. Lisaks tekib riigil parem ülevaade suure hooldusvajadusega lastest ja nende vajadustest, mis aitab korrastada tänast puuetega laste teenuste ja toetuste süsteemi.

„Paljud sügava puudega laste vanemad on lapse hooldamise tõttu pidanud muutma enda töövormi või töökohta, vähendama töökoormust või pidanud üldse loobuma töölkäimisest,“ ütles Margus Tsahkna. „Pidev hoolduskoormus võib põhjustada ka vanemate läbipõlemist,“ lausus Tsahkna ning rõhutas vajadust aidata vanemaid hooldamisega toimetulemisel.

Eestis oli 2015. aasta jaanuari seisuga vanuses 0-17 aastat 11 300 puudega last. Võrreldes eelnevate aastatega on see arv pidevalt suurenenud. Näiteks 2014. aastal oli 0-17-aastaseid puudega lapsi 10 673, 2013. aastal 9 983. Seevastu sügava puudega laste arv on aga igal aastal vähenenud. 2015. aasta jaanuari seisuga oli sügava puudega lapsi 706. 2014. aasta jaanuaris oli 739 sügava puudega last ja 2013. aastal 767.

Jõululaupäev tuleb vihmane ja kuni seitsme soojakraadiga

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Ilmateenistuse prognoosi järgi lumevaipa jõululaupäeval oodata ei ole, vaid ilm on vihmane ja kohati on koguni seitse kraadi sooja.

24. detsembril tuleb praegustel andmetel tugeva edelatuule, sulailma ja vihmasagaratega. Tõenäoliselt püsib õhutemperatuur ööpäeva vältel 2-7 soojakraadi juures, prognoosib ilmateenistus.

Ka jõulupühade eelne aeg on detsembri lõpu kohta soe. Nii survestab järgmise nädala esmaspäeval üle Skandinaavia põhjaosa liikuv madalrõhkkond tuult veelgi. Edelatuul ulatub sisemaal 8-13, puhanguti 17, rannikul kuni 23 m/s. Siin-seal sajab vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 6 ja 9 soojakraadi vahel.

Teisipäeva öösel liigub üle Eesti madalrõhulohk ühes vihmahoogudega ja puhub tugev edelatuul. Sooja on 3-8 kraadi. Päevaks on mudelite prognoosid väga vastukäivad. Tugeva edelavoolu püsimisel võib jõuda Läänemere õhuruumi uus osatsüklon. Sel juhul püsib edelatuul väga vali ja õhutemperatuur oluliselt ei muutu. Kui õhuvool loodesse pöördub, siis tuleb päeva peale sekka ka lörtsi ja õhutemperatuur langeb õhtuks 0 kraadi ümbrusse.

Kolmapäeval, 23.  detsembril jõuab aga suure tõenäosusega taas uus madalrõhkkond ja toob Läänemeremaadesse soojema õhumassi. Edelatuul paisub tugevaks. Sooja on 2-7 kraadi.

Novembris registreeriti 1102 sündi

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Tänavu novembris registreeriti 1102 sündi, surmasid registreeriti sündidest kuue võrra enam.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1102 sündi, neist 555 olid tüdrukud ja 547 poisid, teatas BNS-ile siseministeerium.

Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist seitse paari olid poisid, viis tüdrukud ja seitse olid segapaari. Tallinnas registreeriti 454 sündi, Harjumaal 109, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 91, Jõgevamaal 18, Järvamaal 22, Läänemaal 14, Lääne-Virumaal 46, Põlvamaal 17, Pärnumaal 64, Raplamaal 19, Saaremaal 30, Tartumaal 143, Valgamaal 21, Viljandimaal 25 ja Võrumaal 26 lapse sünd.

Surmasid registreeriti novembris 1208 ehk kuue võrra sündidest enam.

Novembris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia ja Laura vastavalt 18 ja üheksa korraga ning Adele, Lenna, Liisa ja Mia võrdselt kaheksa korraga. Poistele pandi kümnel korral nimeks Maksim, üheksa Daniel, Rasmus või Robin ning seitsmel korral Kaspar, Martin või Oliver.

Eelmisel kuul sõlmiti 320 abielu, neist 15 notarite ja 6 vaimulike poolt. Lahutati 240 abielu, neist 27 notarite poolt.  Uue nime sai korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri otsusega 16 ja maavalitsuse otsusega 125 inimesele. Neist uue eesnimi said 17, perekonnanime 115 ning ees- ja perekonnanime üheksa inimest. Nimevahetajate hulgas oli 102 naist ja 39 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 943 sündi, 1155 surma, 323 abielu, 205 abielulahutust ja 138 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle.

Järgmisel aastal on 254 tööpäeva

Järgmisel aastal langeb 12 riigipühast kuus tööpäevadele, mis tähendab, et kokku on 52 täisnädala ja kahe päeva pikkuses aastas 254 tööpäeva ja 112 puhkepäeva.

2016. aastal langevad tööpäevadele uusaasta (1. jaanuar, reede), Eesti Vabariigi aastapäev (24. veebruar, kolmapäev), Suur Reede (25. märts, reede), Võidupüha (23. juuni, neljapäev), Jaanipäev (24. juuni, reede), teine jõulupüha (26. detsember, esmaspäev).

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja seaduse kohaselt kolme tunni võrra.

Nädalavahetusele jäävad ülestõusmispühade 1. püha (27. märts, pühapäev), kevadpüha (1. mai, pühapäev), nelipühade esimene püha (15. mai, pühapäev), taasiseseisvumispäev (20. august, laupäev), jõululaupäev (24. detsember, laupäev), esimene jõulupüha (25. detsember, pühapäev).

Kuna järgmine on liigaasta 366 päevaga ning nii aasta algus kui aasta lõpp satuvad nädalavahetuse lähedale, siis lisandub selle tõttu aasta 52 nädala 104-le nädalavahetuse päevale ja kuuele riigipühale veel kaks nädalavahetuse päeva (2. ja 3. jaanuar), millal tööle minema ei pea.

Vastu puud paiskunud autos sai kaassõitja vigastada

Võrumaal sai teisipäeval vastu puud paiskunud autos kaassõitja vigastada.

Õnnetus juhtus kella 7.45 ajal Antsla vallas Antsla-Sänna tee 2. kilomeetril, kus 19-aastane Elis sõitis Opel Merivaga teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile.

Sõidukis kaasreisijana viibinud 48-aastane Urve sai vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti haiglasse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD