Eesti välispiiri hindab hästi kaitstuks alla poole Eesti elanikest, eelkõige hindvad välispiiri kaitstust kriitiliselt eestlastest vastajad, selgub uuringust.

Pärast kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimist Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, olid hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele negatiivsed, nüüdseks on positiivsed ja negatiivsed hinnangud enam-vähem tasakaalus, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust "Avalik arvamus ja riigikaitse".

Kuus protsenti vastanutest peab Eesti välispiiri väga hästi kaitstuks ning 41 protsenti küllaltki hästi kaitstuks. 31 protsenti arvas, et Eesti välispiir on kaitstud pigem halvasti ning 11 protsenti hindas välispiiri kaitstust väga halvaks.

Tänavu kevadel läbi viidud uuringuga võrreldes kahe protsendipunkti võrra kasvanud nende osakaal, kelle meest piir on küllaltki hästi kaitstud ning samavõrra on vähenenud osakaal, kelle meelest välispiir on kaitstud pigem halvasti. Neid, kelle meelest välispiir on kaitstud väga halvasti, oli tänavu kevades kümme protsenti.

Uuringu koostajad nendivad, et ka sügisel läbi viidud uuringu kohaselt on eelkõige eestlastest vastajad selles küsimuses endiselt valdavalt kriitilised. Kui eestlastest pidas välispiiri pigem halvast kaitstuks 37 ja väga halvasti kaitstuks 12 protsenti, siis venekeelsete vastajate puhul olid need näitajad vastavalt 18 ja kaheksa protsenti. Enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad Eesti välispiiri hästi kaitstuks.

Riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on regulaarse kaks korda aastas läbi viidava arvamusuuringuga, mida viiakse läbi alates 2001. aastast.

11. ja 12. detsembril toimus toidupankade selle aasta kolmas ja viimane toidukogumisaktsioon, kui kokku annetasid poekülastajad 14 toidupangale kokku 44 624 kilogrammi toidukaupa, mida kasutatakse nii jõulukuiste toiduabipakkide komplekteerimisel kui uue aasta alguses toimetulekuraskustes peredele jagatava regulaarse toiduabi koostises.

Kokku osales umbes 750 vabatahtlikku 19 linnas asuvas 39 poes. „Võrreldes oktoobrikuise toidukogumisaktsiooniga osales vaid üks kauplus rohkem, kuid kogutud kauba kogus sai jõulukuul 50 protsenti suurem,“ rõõmustas toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson ja lisas, et oktoobris annetati kokku 29 730 kilo.

"See on toidupankade jaoks ülimalt rõõmustav, sest muul ajal on eriti just väiksematel toidupankadel pidev mure, et mida panna toiduabipakkidesse. Abi vajajaid on rohkelt, ennekõike just maapiirkondades. Paljudes väiksemates kohtades ongi jooksvalt võtta vaid leiba-saia ja ehk veidi puuvilja, kuid samas me teame, et kauplustel läheb palju enam head söögikraami prügisse – kui me selle omale saaksime, oleksid ka abi vajavad pered aastaringselt paremini toetatud,“ rääkis Hendrikson.

Alanud pühadenädala lõpupoole on oodata ilma mõningast jahenemist, kuid ilma talviseks muutumist loota ei ole.

Teisipäeval liigub kiires edelavoolus üle Eesti madalrõhulohk ühes vihmasabinatega, vaid Eesti lõunaservas võib sadu veidi tugevam olla. Puhub tugev edelatuul ja puhanguid on kuni 14, öösel saartel kuni 18 m/s. Sooja on 4-7 kraadi.

Kolmapäeval on Eesti kohal väga tugev lääne-idasuunaline õhuvool ning ilm on väga heitlik ja aeg-ajalt sajab vihma. Puhub tugev edela- ja läänetuul, puhanguid on 15, saartel ja rannikul 23 m/s. Sooja on öösel 2-7, päeval 6-10 kraadi.  

Ööl vastu jõululaupäeva madalrõhulohk ühes vihmasajuga eemaldub ja hommikuks saju võimalus väheneb. Puhub väga tugev edela- ja läänetuul, puhangud on kuni 18, öö hakul saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Päeval tugevneb kõrgrõhuhari ja ilm jääb tasapisi rahulikumaks. Pilved hõrenevad ja saju võimalus on väike. Sooja on kogu ööpäeva vältel 4-7 kraadi. Jõuluõhtu on mõõduka edela- ja läänetuulega, sajuta ja nappide plusskraadidega.  

Jõuluöö hakul on üürikeseks tugevam kõrgrõhuhari, ilm on sajuta ja temperatuur võib nulli lähedale langeda. Kuid juba hommikuks tuul tugevneb ja jõulu esimesel pühal jõuab Botnia põhjatipu lähistele uus aktiivne madalrõhkkond, mis toob Eestisse vihma. Edelatuul tõuseb Läänemere ümbruses väga tugevaks, puhangud on päeval kuni 14 ja rannikul kuni 20 m/s, õhtul sisemaal kuni 18, saartel ja rannikul kuni 25 m/s. Sooja on 3-6 kraadi.

Jõulu teisel pühal eemaldub madalrõhkkond Karjala poole ja Eesti jääb selle lõunaserva. Öösel puhub tormine edelatuul, hommikust alates pöördub tuul läände ja loodesse ning on endiselt väga vali. Öö on enamasti vihmahoogudega, hommikul ja päeval tuleb sagedamini sekka lörtsi. Sooja on 1-6 kraadi, õhtu poole langeb temperatuur nulli ümbrusse.

Pühapäeval madalrõhkkond eemaldub ja selle järel lisandub loodevoolus jahedat õhku. Öösel sajab lörtsi ja lund ning loodetuul on väga tugev. Päeval tugevneb kõrgrõhuhari, saju võimalus on väiksem ja tuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel -2 kuni +2 kraadi.

Eesti elanikud tunnetavad, et maailm nende ümber on muutunud ebastabiilsemaks ning paljud kardavad uute sõjaliste konfliktide tekkimist maailmas, selgus hiljutise riigikaitselise arvamusküsitluse tulemusel.

Tänavu oktoobris läbi viidud uuringust selgus, et 71 protsendi Eesti elanikest arvates suureneb eeloleval aastakümnel maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, teatas kaitseministeerium BNS-ile. Vaid seitse protsenti vastanutest uskus, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks.

Eesti olukorda tajusid vastajad positiivsemana kui olukorda maailmas tervikuna. Võrdselt 31 protsenti vastanutest oli neid, kelle arvates olukord Eestis ei muutu ja neid, kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu. 23 protsendi arvates on elu Eestis kümne aasta pärast praegusest turvalisem.

Küsitlustulemuste põhjal on inimeste ohutaju maailmas toimuva suhtes pidevalt suurenenud alates esimestest küsitlustest 15 aastat tagasi. 2001. aasta juunis pidas ebastabiilsust tulevikus võimalikuks 25 protsenti küsitletutest. Alates 2013. aasta sügisest on vähemalt pool Eesti elanikest pidanud konfliktide puhkemist tõenäoliseks.

Maailma julgeolekuriskide osas on ohutundlikumad eestlased, kellest 76 protsenti näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58 protsenti, eestlastega võrreldes oletatakse rohkem olukorra endiseks jäämist (22 protsenti).

Ka Eesti tulevikku näevad eestlased negatiivsemana kui venekeelsed vastajad. Ebaturvalisuse kasvu eeldab 34 protsenti eestlastest ja 24 protsenti venekeelsetest. Turvalisema tuleviku hindajate osakaal on rahvuseti võrdne, eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist, 38 protsenti eestlaste 28 vastu.

Suurimaks ohuks rahule ja maailma turvalisusele nimetas 92 protsenti vastajatest terrorivõrgustikke ja 90 protsenti Islamiriigi tegevust. Organiseeritud kuritegevust pidas ohuks 83 protsenti, majanduskriisi 81 protsenti ja relvakonflikti Ukrainas 80 protsenti.

Eestit ähvardavatest ohtudest pidasid vastajad kõige tõenäolisemateks küberrünnakut Eesti infosüsteemide vastu (69 protsenti), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (61 protsenti) ning ulatuslikku merereostust (50 protsenti).

Sõjalist rünnakut Eesti vastu peavad võimalikuks 26 protsenti vastanutest ning ebatõenäoliseks 67 protsenti, rünnaku eeldajate hulk on võrreldes eelmise küsitlusega vähenenud.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on inimeste mured maailma julgeoleku üle mõistetavad. „Praegusel ajal terendavad NATO liitlasriikide ees tõsised väljakutsed nii idast, kus on agressiivne Venemaa, kui ka lõunast, jätkuva ebastabiilsusega Lähis-Idast,“ ütles Hanso. „Kuid NATO-l on võimekust mõlemale suunale piisavalt tähelepanu pöörata.“

Hanso lisas, et NATO on teinud uuest julgeolekuolukorrast õiged järeldused ja seetõttu võib end Eestis turvalisemalt tunda. „Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Eestis asuvad liitlaste üksused, meie piirkonna julgeolekusse panustavate riikide arv kasvab, Eesti omakorda põlistab liitlaste kohalolekut taristu arendamise ja väljaõppealade täiendamisega.“

„Meie riigikaitse tugineb ennekõike iseseisvale kaitsevõimele ning Eesti inimesed usuvad, et siinses piirkonnas on julgeolekuolukord pigem rahulikum kui mujal maailmas. Möödunud kevadel peetud suurõppus Siil 2015 kinnitas, et Eesti riigikaitsemudel on reaalselt toimiv, tõhus ja oluline sõjaline jõud oma riigi kaitseks,“ sõnas kaitseminister. „Kaitseministeerium, kaitsevägi ja Kaitseliit koostöös liitlastega töötavad igapäevaselt selle nimel, et Eesti inimesed saaksid end tunda turvaliselt.“

„Avalik arvamus on alati väga tugevalt seotud sellega, millest räägivad ja kirjutavad meediakanalid,“ ütles uuringut läbi viinud Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk. „Inimesed tajuvad maailmas valitsevaid ohte läbi meediapeegli. Küsitluse toimumisajal oli ajakirjanduses varasemast vähem juttu Ukraina konfliktist, küll aga oli nii rahvusvahelises meediapildis kui sisepoliitilises debatis väga tugevalt esindatud Islamiriigi ning terrorismiga seotu. Nende kahe teema esiletõus aitab ilmselt selgitada ka Eesti julgeoleku-alase avaliku tähelepanu nihkumist eelnevatel uuringuperioodidel esil olnud nn vene ohult pagulaskriisile.“

Riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on regulaarse kaks korda aastas läbi viidava arvamusuuringuga.

Alates 2001. aastast korraldatud uuringud käsitlevad hoiakuid Eesti riigi suhtes, institutsioonide, sealhulgas kaitsestruktuuride usaldusväärsust elanike seas, hinnanguid seoses võimalike ohtude ning julgeolekuriskidega Eestis ning maailmas, elanike kaitsetahet ning prognoositavat käitumist võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral, hinnanguid Eesti kaitsevõimekusele ja riigi tegevusele selles valdkonnas, suhtumist ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse, suhtumist NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse ning hoiakuid seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega.