Politsei- ja piirivalveamet saatis tänavu hoiatava pühadekaardi ligi tuhandele inimesele, kes on aasta jooksul liiklusnõudeid eiranud viis või enam korda - kaart kutsub juhte üles olema järgmisel aastal liikluses tähelepanelikum.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Riho Tänaku sõnul tuletab politsei pühadekaardiga inimestele meelde, et liiklusreeglid on kõigile täitmiseks. „Kaardil on lihtne sõnum, et juht oleks järgmisel aastal liikluses tähelepanelikum, sest see aitab inimohvreid ära hoida. Kaartide saatmine on viimase viie aastaga saanud politsei pühadetraditsiooniks ning tagasiside sellele on väga hea. Alati ei pea politsei meeldetuletus liiklusohutusest olema karistuse näol ning loodame, et pühadele omane andmise ja hoolimise mõtteviis kandub ka liiklusesse,“ rääkis Tänak.

Kokku eksisid politseilt pühadekaardi saanud inimesed aasta jooksul liiklusnõuete vastu 5721 korral. Ligi neljandik eksimustest on seotud piirkiirusest kinni pidamisega, ligi 500 korral puudus juhil juhtimisõigus ning sama palju rikkumisi oli seotud sõiduki tehnonõuete ja kohustusliku liikluskindlustuse puudumisega. Turvavarustuse nõuete vastu eksisid kaardi saajad enam kui 300 korral ning alkoholi tarvitanuna tabati roolist üle 250 juhi.

Politsei pühadekaardi said inimesed, kes panid aasta jooksul toime viis või enam liiklusseaduse, autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse rikkumist või olid juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja saanud selle eest kriminaalkaristuse.

Kokku sai pühadekaardi 920 inimest. Mullu 1. detsembrist kuni 2015. aasta novembri lõpuni pani kõige enam liiklusrikkumisi toime 20-aastane Ilya, kes eksis liiklusreeglite vastu 19 korral. Kümme inimest pani toime 15 või enam rikkumist ning 52 inimest rikkusid seadust kümme või enam korda. Valdav osa kaardi saajatest eksis liiklusnõuete vastu viis kuni üheksa korda. Teist aastat järjest said pühadekaardi 89 inimest.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv Võru linnapea Anti Allas nimetas laimamiseks volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esmaspäevahommikust teadet, mille kohaselt taotleb IRL-i fraktsioon volikogu revisjonikomisjonilt kontrolli läbiviimist, et tuvastada, kas Allas on rikkunud riigihangete seadust ja karistusseadustikku.

"Pressiteate näol on tegemist Võru linna IRL-i fraktsioonile omase käitumisega, kus vahendeid valimata üritatakse oma  konkurendile halba varju heita või lausa laimata," ütles Allas Võru linnavalitsuse teatel. "Möödunud nädalal sai Inno Tähismaa poolt pressile saadetud kirjaga ilmsiks, et ajakirjandust ära kasutades levitati valeinformatsiooni ka oma erakonnakaaslase Ülo Tuliku suhtes," lisas Allas.

Esmaspäevahommikuse pressiteatega soovib Võru IRL eesotsas Tarmo Piirmanniga Allse sõnul näidata oma palet jõulurahu ajal ja ühtlasi ollakse teadlikud, et leping Mati Kitsikuga lõpeb aasta lõpus ega pikene uuel aastal.

"Olen korduvalt Mati Kitsikuga sõlmitud lepingu osas vastanud IRL-i arupärimistele volikogus kui ka vastanud kohalike ajalehtede küsimustele. Kui keegi ikka ei taha aru saada, siis pole midagi teha," ütles Allas.

"Mati Kitsikuga lepingute sõlmimise on kiitnud volikogu koalitsiooniliikmed heaks ja ühtlasi on kaks aastat järjest vastu võetud linnaeelarve, kus on vastavad kulud kajastatud. Lepingud on ette valmistanud linnavalitsuse juristid," kinnitas Allas.

Kitsikuga sõlmitud lepingu õiguslikuks aluseks on Allase kinnitusel riigihangete seaduses nimetatud erandid, mille kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihanget läbi viima, kui tellitakse ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenust, sealhulgas raha või kapitali kaasamisega seotud teenust, samuti ei ole hankija kohustatud rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda lepingute puhul, mis puudutavad kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamist, üürimist või rentimist, sõltumata lepingu liigist.

Ilmateenistuse andmeil algab uus aasta talviste külmakraadidega, kuid lumesadu oodata ei ole.

Teisipäevaks kõrgrõhkkond tugevneb ning ilm on sajuta ja rahulik. Külma on sisemaal 2-7 kraadi ning kui taevas kohati selgemaks tõmbub, siis võib kolm-neli kraadi madalamale langeda. Päeval on külma 1-5 kraadi, meretuulega rannikul jääb õhutemperatuur ööpäevaringselt 0 kuni -2 kraadi piiresse.

Aasta kahel viimasel päeval on kõrgrõhkkond Eesti vahetus läheduses ning ilm on sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul on nõrk, vaid neljapäeva päeval muutub saartel kagu- ja lõunatuul tuntavamaks. Külma on öösel 6-11 kraadi, kohati võib külm ka paar-kolm kraadi krõbedam olla. Päeval tuleb külma 2-6 kraadi, meretuulega rannikul on õhutemperatuur 0 kuni -2 kraadi.

Uus aasta algab kõrgrõhkkonna servas ja ilm on sajuta, kuid Skandinaavia kohale laieneva madalrõhkkonna survel on kagutuul veidi tugevam. Külma on uusaastaööl 6-11 kraadi, päeval 3-7 kraadi.

Laupäeval muutub kõrgrõhkkond Venemaa põhjaalade kohal võimsamaks ja selle serva mööda kandub idakaarest külma arktilist õhku Eestisse ning külm muutub krõbedamaks. Külma on öösel 7-12, kohati 15 kraadi, päeval 5-10 rkaadi. Ilm on sajuta ning mõõduka ida- ja kagutuulega.

Pühapäeval ja esmaspäeval püsib külma kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal. Ilm on sajuta ning puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Öine õhutemperatuur sõltub väga suurel määral pilvkattest. Pilvisema taeva korral jääb temperatuurifoon öösel -7 kuni -12 kraadi piiresse, selgema ööga langeb alla -15 kraadi, päeval tuleb külma 6-11 kraadi.

Peaminister Taavi Rõivas ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti majandus ei vaja radikaalseid reforme ning majanduskasvu turgutamiseks tuleb praegust poliitikat jätkata ning keskenduda ekspordile.

"Peame hoidma sama kurssi ja tegema seda veelgi paremini. Peame veelgi rohkem pingutama ja siis on võimalik ka Soomele ja Rootsile järele jõuda," ütles Rõivas intervjuus. "Ei ole vaja hakata laenu võtma, makse tõstma," lisas ta.

"Me ei peaks lühiajalistest märkidest tegema suunda muutvaid järeldusi. Vaatame tahavaatepeeglisse ja näeme, et kolmandas kvartalis polnud kasv piisav, ja nüüd ütleme, et tuleks kõik teistmoodi teha. Ei pea nii olema! Peame tegema samamoodi ja veel paremini, mitte teisiti. See on põhimõtteline vahe," märkis peaminister.

Ta rõhutas, et madala majanduskasvu põhipõhjus on suur toetumine sisetarbimisele. "Ühelt poolt meeldib see inimestele väga, palgad kasvavad ja saab rohkem tarbida. Kuid majandusinimestena teame, et see ei saa olla kestlik, selleks peab olema eksport. Viimase puhul oleme faasis, kus nihkume välja odava tööjõu konkurentsi- eelisest ja otsime nišši nutikamatel, kõrgema lisandväärtusega turgudel," ütles Rõivas.