EESTI UUDISED BNS

Põlva maavalitsus otsib kandidaate maakonna teenetemärkidele

Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) ootavad veebruariks taotlusi maakonna teenetemärkidele.

Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule, teatas maavalitsus teisipäeval BNS-ile. Vapimärgiga kaasneb POL-i rahaline preemia.

Teenetemärgiga kui maakonna kõrge autasuga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus.

Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mis on leitav Põlva maavalitsuse veebilehelt, kus on ka varem tunnustatute nimed aastate kaupa.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Eelmisel aastal autasustati vapimärgiga Laine Lõvi ning teenetemärgi pälvisid Teet Helm, Peeter Änilane ja Peeter Alep.

Riigimetsast toodi pühade ajal 9800 jõulukuuske

Foto: Aigar Nagel

Lõppenud pühade ajal tõid inimesed riigimetsast 9800 jõulukuuske, mida on veidi enam kui aasta varem.

RMK pakub riigimetsast kuusetoomise võimalust kaheksandat aastat, mullu toodi 9600 kuuske. Kuuski tohib võtta kohtadest, kus neil pole lootust suureks kasvada: kraavipervedelt, tee äärest, elektriliinide alt, vana metsa alt.

RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väädi sõnul pakub RMK jõulukuuse toomise võimalust riigimetsast selleks, et hoida elus kena vana kommet ning kutsuda inimesi loodusesse mistahes aastaajal. „Tundub, et need, kes ise metsa kuuse järele minekut väärtustavad, võtavad retke ette mistahes ilmaga,“ sõnas Väät. „Ilmselt tõi just ühine kuuseretk paljudesse peredesse õige jõulutunde.“

Kuuski hakatakse riigimetsast tooma juba detsembri alguses, kõige rohkem tehakse seda nädalavahetusel enne jõule ning 23. ja 24. detsembril. Õige kuusekoha leidmise teeb mugavaks RMK mobiilirakendus, millega saab metsas oma asukohta kontrollida ning sobiva jõulupuu eest tasuda.

 

Politsei tabas Lõuna-Eestis kuus roolijoodikut

FOTO: Aigar NagelLõuna-Eestis esmaspäeval sõidukijuhtide kainust kontrollinud korrakaitsjad avastasid kuus roolijoodikut.   

Kokku kontrolliti päevasel ajal politseioperatsiooni käigus 3259 autojuhti, kellest kuus olid alkoholi tarvitanud. Kõige enam joobes juhte avastati Tartu- ja Võrumaal, kus kummaski peeti kinni kaks joobes juhti. Kõik alkoholiga patustanud kõrvaldati juhtimiselt ning nende suhtes alustati menetlust.

Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel ütles, et joobes juhtimise osas kehtib täielik nulltolerants . „Ka esmakordselt purjutanuna autoroolis vahele jäänu peab arvestama, et võimalusel küsib politsei talle kohtus arestipäevi ning ta võib oma vabaduse ajutiselt kaotada,“ selgitas Pähkel.

Ta lisas, et arestiga mõjutamise eesmärk on vähendada joobes juhtide osakaalu teedel, tagada kõigile ühtmoodi ohutu liiklemine ning vähendada raskeid avariisid, mille põhjustajaks on purjus autojuht. Mullu juhtus Eestis 51 liiklusõnnetust joobes juhi süül, milles hukkus 9 ja sai viga 61 inimest.  

Selle aasta esimese nelja päevaga on politsei Eestis tabanud 81 alkoholi tarvitanud autojuhti, nendest 10 Tartumaal, 3 vastavalt Jõgeva- ja Võrumaal ning ühe joobes juhi vastavalt nii Viljandi-, Põlva- kui Valgamaal.

Lõppenud aasta oli viimase poolsajandi kõige soojem

FOTO: Aigar NagelKeskkonnaagentuuri andmeil oli Eestis lõppenud aasta keskmine õhutemperatuur oli +7,6 kraadi, mis tegi sellest viimase poole sajandi kõige soojema, sest aasta keskmise õhutemperatuuri norm on +6,0 kraadi.

Möödunule ligilähedane oli ka 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli +7,4 kraadi, teatas keskkonnaagentuur BNS-ile. Alates 1961. aastast on kõige jahedam olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,5 kraadi.

Lõppenud aasta keskmisele avaldasid suurt mõju eriliselt soojad aasta esimesed kolm ning viimased kaks kuud. Kui jaanuar, veebruar, märts ja november oli aastate keskmisest 3-4 kraadi soojemad, siis detsember oli normist suisa 5 kraadi soojem.

Mõnes ilmajaamas lõi lõppenud aasta aga rekordeid. Näiteks Tallinna-Harku aeroloogiajaamas ning Võru meteoroloogiajaamas, millest mõlemad on sajandipikkuste vaatlusridadega, polnud nii sooja aastat varem esinenud.

Tallinnas oli aasta keskmine õhutemperatuur +7,5 kraadi ning alates 1920. aastast pole varem nii sooja aastat esinenud. Kõige jahedam on Tallinnas olnud 1942. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli vaid +2,6 kraadi. Normaalne keskmine temperatuur on Tallinnas +5,9 kraadi.

Võrus oli läinud aasta keskmine õhutemperatuur +7,6 kraadi. Kõige jahedam aasta on Võrus olnud aastal 1956, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli +3,3 kraadi. Normaalne keskmine temperatuur on Võrus +6,1 kraadi. Võru kohta pole vaatlusandmeid perioodil 1940-1944.

Kõige soojem oli möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli +8,8 kraadi ehk normist 1,7 kraadi kõrgem. Peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see kõige soojem aasta. Kõige jahedam on Vilsandil olnud 1871. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli +2,4 kraadi.

Ka Tartu poolteise sajandi pikkuses vaatlusreas pole nii sooja aastat varem olnud. Tartu aasta keskmine õhutemperatuur oli +7,4 kraadi, mis oli normist 1,6 kraadi kõrgem. Kõige jahedamad on Tartus olnud 1867. ja 1875. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli +2,4 kraadi.

Ajateenistusse mitteilmunute suhtes algatati mullu ligi 150 menetlust

FOTO: Võrumaa TeatajaKaitseressursside amet (KRA) algatas möödunud aastal ligi 150 väärteomenetlust ajateenistusse mitteilmunud noorte suhtes.

KRA pressiesindaja ütles BNS-ile, et amet algatas möödunud aasta jooksul kokku 149 väärteomenetlust ajateenistusse mitteilmunud noorte suhtes ning karistada sai kokku 41 noormeest.

Möödunud aastal oli karistuseks mõistetud trahvi suurus keskmiselt 282 eurot.

Ühtekokku alustas mullu ajateenistust 3349 kutsealust, sealhulgas vabatahtlikult 17 neidu.

Detsember oli keskmisest üle 5 kraadi soojem

FOTO: Võrumaa TeatajaLõppenud aasta viimane kuu oli keskmisest 5,3 kraadi soojem ja ligi kaks korda päikeselisem.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli detsembris +3,3 kraadi, mis on 5,3 kraadi keskmisest kõrgem. Detsembri paljuaastane keskmine õhutemperatuur on -2,0 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeris ilmateenistuse Tartu-Tõravere vaatlusjaam 20. detsembril 12,5 kraadi. Miinimumtemperatuuri, -15,6 kraadi, registreeris 31. detsembril Valga vaatlusjaam.

Eesti keskmine sajuhulk oli detsembris 54 millimeetrit, mis on 101 protsenti paljuaastasest keskmisest, mis on 53 millimeetrit.
Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 6. detsember Viljandis 22 millimeetrit.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 39 tundi, mis on 184 protsenti paljuaastasest keskmisest, mis on 21 tundi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD