Riigikogu maaelukomisjon keskendus teisipäevasel istungil maaelu elavdamise teemale, arutelu aluseks oli Misso valla algatus „Tule maale“ ja sellest saadud kogemused.

Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul on Missos tegemist ilmeka näitega, kus kohalike ettevõtjate läbimõeldud ja aktiivne tegevus aitas tuua kogukonda rahvast juurde muudest Eesti piirkondadest, luua neile elamistingimused, pakkuda tööd ja lahendada laste kooliskäimine, teatas riigikogu pressiesindaja.

Padari sõnul on kasu olnud mitmepoolne. Ettevõtlus sai areneda, lahendati perede majandusprobleemid ja suurendati valla rahvaarvu. Kõik see andis uue impulsi piirkonna elu arendamiseks.

„Haldusreformi läbiviimisel on tähtis, et suuremate omavalitsuste tekkimisel võetakse arvesse kohalikku algatust, et lahendatud oleksid ka väiksemate piirkondade mured ja tagatud nende vajalik teenindamine,“ sõnas Padar. Ta märkis, et maaelukomisjon jälgib nende probleemide lahendamist seadusandlikul tasandil.

Misso valla projekti „Tule maale“ eestvedaja Tiit Niilo sõnul ei saa maaelu elavdamisel kohalikud inimesed ise jääda kõrvaltvaatajateks, tegutseda tuleb üheskoos ja läbimõeldult.

Arutelu käigus tõdeti, et piirkonna demograafilise olukorra halvenemine avaldub eelkõige oluliste teenuste kadumise, valla tulumaksulaekumise vähenemise ja arendustegevuse vaibumise näol.

Keskerakonna ettepanek taastada ranitsatoetuse maksmine ei leidnud teisipäeval riigikogu heakskiitu.

Riigikogus oli teisipäeval esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oli taastada 2008. aasta lõpus ära kaotatud riiklik koolitoetus, mida rahvasuus tuntakse enam ranitsatoetusena.

Eelnõu kohaselt on tegemist üks kord aastas makstava lisatoetusega, mis aitab vanematel kooliaasta algusega kaasnevate lisakulutustega toime tulla.

Keskerakonna eelnõu kohaselt saanuks koolitoetust automaatselt kõik seitsme kuni 16-aastased lapsed. 16-aastasele ja vanemale lapsele oleks makstud koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamist. Eelnõu nägi ette seadusmuudatuse jõustumise 1. märtsil 2016.

Alanud 2016. aasta on neljanda võrukeelse laulu- ja rahvapeo Uma Pido aasta. 28. mail Põlvas Intsikurmus toimuv järjekorras neljas Uma Pido aitab möödunud muusika-aastat võrokeste jaoks pikendada ja hoiab laulu ja pillimängu ikka fookuses.

Laulupidu ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimub soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitavad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.

Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul – et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peole muidugi tavapäraselt läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus omakandi rahvalaule lauldakse.

Mööda Vana-Võromaad hakkab ringi käima ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja hiljemalt veebruaris lähevad kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Eesmärgiks on jõuda vähemalt korral igasse kihelkonda. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu.

“Umale Pidole on kirja pannud 2700 lauljat 132 koorist ning neid tuleb veel juurde. Ikka on neid, kes on vajanud otsustamiseks enam aega ning korraldajad on püüdnud neile vastu tulla ning ootavad viimaseid registreerujaid, mis lauljate arvu mõnesaja võrra veel paisutavad,” ütles peo projektijuht Triinu Ojar lauljate taaskordse rohkuse üle rõõmu tundes.

Huvi on pakkunud ka nurmõnaisi laulmakutsumine Võru ja Põlva naiskooride juurde – nii liitub Uma Pido naiskooriväega mõnikümmend naist. Talvel loodetakse lisa ka meeshäältele, kui peole koos meeskooridega laulma kutsutakse mõtsamiihi. Ka konnakooride üleskutse on leidnud sarnaselt varasemate pidudega elavat tähelepanu – praegu on kirjas 11 ansamblisuurust koori, mis soovivad peol sõna sekka öelda ühendkooriplokis.

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

Meremäe vallavolikogu teeb reedesel istungil ametliku ettepaneku alustada kõigi Võrumaa valdade vahel ühinemisläbirääkimisi, et tulevikus oleks Võrumaal vaid üks omavalitsus.

"Võrumaal võiks olla üks tugev omavalitsus ja üks tõmbekeskus, milleks on Võru linn. Nii suudame pakkuda oma elanikele paremaid teenuseid ja olla ka rahvastiku vananemise ja väikse sündivuse juures konkurentsivõimelised," ütles Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares BNS-ile.

Varese sõnul on ta rääkinud mitmete teiste Võrumaa valdade esindajatega, kes näevad valdade ühinemises samuti suurt potentsiaali. "Eks ole näha, kuidas sellega kaasa tullakse, aga vähemalt algus on tehtud."

Võru maakonnas on 13 kohaliku omavalitsuse üksust, kuhu kuulub üks linn ehk Võru linn ja 12 valda. Valdadeks on Antsla vald, Haanja vald, Lasva vald, Meremäe vald, Misso vald, Rõuge vald, Sõmerpalu vald, Urvaste vald, Vastseliina vald, Varstu vald, Mõniste vald ja Võru vald.