Jahimehed matsid mullu sigade Aafrika katku (SAK) vastu võitlemise ühe meetmena 1445 metsseakorjust.

Selle ettevõtmise algusest märtsis kuni detsembri lõpuni on maetud 1445 metssiga, selgub Eesti Jahimeeste Seltsi statistikast. Kõige rohkem maeti metssigu detsembris ja kõige vähem juunis, vastaval siis 315 ja 32. Detsembris maeti kõige enam seakorjuseid - 75 - Jõgevamaal, kus esimene SAK-i juhtum diagnoositi alles augustis.

Mullu maeti Põlvamaal 252, Viljandimaal 230 ja Võrumaal 208 seakorjust. Samas Ida-Virumaal maeti vaid 11 ja Pärnumaal 33. Ühe kuu jooksul maeti kõige rohkem 82 metssiga. Rekordi tegi Viljandimaa märtsis ja seda kordas Põlvamaa septembris.

Statistika järgi on huvitav fenomen Ida-Virumaa, mis oli kolmas taudistunud maakond. Kokku on seal diagnoositud 40 SAK positiivset metssiga ja lepinguliselt maetud 11, mis on märgatavalt vähem, kui üheski teises taudistunud alas.

Valgamaa oli esimene maakond, kus 2014. aasta augustis SAK diagnoositi. 2015. aastal maeti kokku 187 metssiga.

"Loodame, et maapind sügavale ära ei külmu, et leitud metssigu oleks võimalik matta, mitte ei peaks neid konteinerisse viima," sõnas Valgamaa Jahimeeste Ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg, kelle sõnul on matmine raske töö. "Eriti ebameeldivaks teeb selle lagunenud korjuste lõhn ning piisavalt suure ja sügava augu kaevamine, et paarsajakiloseid metssigu teised loomad välja ei kaevaks.“

Keskkonnaamet seadis jahimeestele kohustuse küttida 29 608 metssiga. Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada sigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama SAK-i leviku tõkestamisele. Alanud aasta alguse seisuga on kütitud 21 427 metssiga, mis on 72 protsenti smahust.

Koos surnult leitute ja maetute, kütitute ning hukatud metssigadega on jahimehed loodusest eemaldatud 22 946 metssiga. 

Alanud aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu saja võrra, teatas statistikaamet BNS-ile.Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2015. aasta jooksul 0,1 protsenti.

Viimati vähenes rahvaarv aastaga vähem kui 2000 inimese võrra kuus aastat tagasi, kuid siis oli selle peamiseks põhjuseks kõrgem loomulik iive. Välisrände saldo oli 2015. aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2015. aastal ligi 14 000 last, mis on ligi 400 last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2015. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2015. aastal suri 15 400 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel. Kuna rahvastik vananeb ja vanemaealiste hulk iga aastaga suureneb, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2015. aastal saabus esialgsetel andmetel Eestisse elama 6600 inimest ja Eestist lahkus 6700 inimest. Nende arvude põhjal võib öelda, et Eesti välisränne oli tasakaalus. Rändestatistika on esialgsetel andmetel kõige raskemini hinnatav, kuna rännet täiendab statistikaamet lisa andmeallikatega ja lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam.

Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris 2015. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel, kus on märgitud sisserände puhul inimeste eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõni välisriik. Neile on lisatud 2015. aastal kehtima hakanud vähemalt aastaste elamislubadega isikud, kelle päritoluriik on praegu teadmata.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 4. mail ja täpsustatud rände andmed 25. mail.

Jaanuaris jõustunud hasartmänguseaduse muudatus on AS-i Eesti Loto andmetel lototerminalides müüdavate piletite hulka vähendanud.

"Jaanuari esimene nädal on näidanud müügi langust terminalides ning mõningast müügikasvu internetis. "Samas on tegu veel nii lühikese perioodiga, et selle pinnalt järeldusi teha oleks ennatlik," kommenteeris AS-i Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel BNS-ile.

Luikmeli sõnul saab täpsematest müüginumbritest rääkida alles veebruari alguses.  

Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich ütles eelmise aasta lõpus BNS-ile, et hasartmänguseaduse muudatus vähendab terminalidest ostetavate piletite hulka umbes 24 protsendi võrra, kuigi esimestel kuudel on vähenemine tõenäoliselt suurem.

Vastavalt hasartmänguseaduse muudatusele kohustub loterii korraldaja alates 1. jaanuarist võimaldama klassikalise loterii mängijale enda lisamist maksu- ja tolliameti hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. See tähendab, et alates uuest aastast peab Eesti Loto arvloteriide mängija igakordselt kaupluse lototerminalist pileti ostmisel esitama müüjale ID-kaardi või muu isikut tõendava dokumendi oma isiku tuvastamiseks. Isikukood sisestatakse lototerminali, et teostada kontrolli maksu- ja tolliameti enesevälistusnimekirja vastu. Seadusemuudatus ei laiene kiirloteriidele.

Eesti Loto on Eesti riigile kuuluv loteriisid korraldav ettevõte.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on sel aastal talivilja kasvatamiseks pigem head ilmastikutingimused ja põllumeeste teraviljasaak peaks korralik tulema.

"Üldiselt prognoosin korralikku saaki. Samas võib-olla olid mõned kohad Läänemaal, Pärnus ja Viljandimaal, kus suurte külmade tulekul ei olnud veel korralikku lund maas. See ei pruugi taliviljale hästi mõjuda," ütles keskliidu juhatuse aseesimees Leho Verk BNS-ile.

Samas ei osanud Verk hinnata, kas tänavune talivilja saak ületab eelmise hooaja näitajaid. "Eks ole kevadel näha, aga julgen öelda, nii palju kui viljakasvatajatega suhelnud oleme, et tuleb täitsa korralik saak," märkis Verk.

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati eelmisel aastal rekordiline kogus suvi- ja talivilja. Teraviljasaak oli hinnanguliselt 1,47 miljonit tonni ja teravilja saagikus ületas esmakordselt nelja tonni piiri.