Hädaabikõnede hulk häirekeskusesse vähenes mullu oluliselt, mille häirekeskus loeb ühtsele hädaabinumbrile 112 ülemineku teeneks.
Häirekeskus aitas abivajajaid eelmisel aastal kokku 465 500 juhtumis. Häirekeskus saatis kõige enam välja kiirabi - 56 protsenti juhtumitest. Päästjaid saatis häirekeskus välja viiel protsendil juhtumitest. Häirekeskus andis politseile edasi 39 protsenti juhtumitest. Juhtumite arv, kuhu häirekeskusest abi välja saadeti, kasvas 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga enam kui 25 000 juhtumi võrra.
Ööpäevas tehti häirekeskusele eelmise aasta jooksul keskmiselt ligi 3146 hädaabikõnet, sealjuures argipäeval 2978 ja puhkepäeval 3500 hädaabikõnet. Ööpäevas saadeti häirekeskusest abi välja kokku keskmiselt 1300 juhtumile.
Häirekeskus sai 2015. aastal kokku 1 147 668 hädaabikõnet. Võrreldes 2014. aastaga on sissetulevate kõnede hulk vähenenud 17 protsendi võrra.
„Häirekeskusesse tulevate kõnede arvu langus võrdluses 2014. aastaga on hea ja ootuspärane trend ning igati loogiline,“ hindas häirekeskuse peadirektor Janek laev. „Kuna oleme oma teenuse ümber korraldanud, saab inimene abi kutsuda ühelt numbrilt ja ühe kõnega varasema kahel erineval numbril mitme kõne tegemise asemel.“
Laev lisas, et uuringutest nähtuvalt on kasvanud ka inimeste teadlikkus sellest, et Eestis on üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja ka politseid. Politsei kutsumist seostab selgelt numbriga 112 juba 82 protsenti elanikkonnast.
Eesti läks häirekeskuse juhtimisel ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, millest alates saab kiirabi, päästjaid ja politseid kutsuda ühelt numbrilt 112.
„Juhtumite hulga kasvu tõttu, kuhu häirekeskusest reaalselt abi välja tuleb saata, on aga töökoormus suur. Kuna oleme teinud mahukaid investeeringuid 112-teenusesse ja töökeskkondadesse ning võtnud kasutusele kõrgtehnoloogilisi lahendusi, oleme seni teenuse mahu kasvuga hakkama saanud. Kuid läheme hädaabiteenuse arendamisega järjekindlalt edasi,“ märkis Janek Laev.