Võru linnas Katariina alleel asuvas elumajas puhkenud tulekahjus hukkus pühapäeva õhtul eakas mees, kellele sai saatuslikuks voodis suitsetamine.

Kell 19.30 helistati häirekeskusesse, et Võru linnas Katariina alleel asuvast kahekorruselisest puumajast tuleb suitsu ja kuulda on praksumist. Teataja sõnul oli võis majas olla vähemalt üks inimene.

Paari minutiga kohale jõudnud Võru päästjad nägid, et elumaja teine korrus oli lausleegis. Põleva hoone aknalt toodi redeli abil välja üks suitsulõksu jäänud inimene. Suitsusukeldusvarustuses päästjad leidsid kell 19.55 teise korruse korterist voodist hukkunud 64-aastase mehe. Päästjad suutsid ära hoida tule leviku teistele lähedal asuvatele elumajadele. Kustutustööd lõpetati kella 22 paiku. Võru ja Vastseliina päästjatega koos kustutasid põlengut Lasva vabatahtlikud.

Sündmuskohal käinud menetlusinspektori hinnangul sai põleng alguse hooletust suitsetamisest voodis. Majavanema sõnul oli tegemist probleemse naabriga, kes tarvitas sageli alkoholi.

Selle aasta esimese kümne päevaga on tulekahjudes hukkunud kuus inimest.

Võru linnavolikogus opositsiooni kuuluv Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon soovib taastada korrakaitseülevaated volikogu istungil.

IRLi fraktsiooni esimees Tarmo Piirmann pöördus sellesisulise ettepanekuga volikogu esimehe Toomas Pauri poole, kuna Parksepa keskkooli õpilase Markkus Ansbergi kadumine pole siiani leidnud lahendust, teatas fraktsiooni esindaja BNS-ile.

Tema sõnul küsitakse volikogu liikmetelt üha enam nii konkreetselt  poisi kadumise kohta, kui ka linna korrakaitse hetkeolukorra kohta tervikuna. „Parim lahendus oleks, et Võru politsei annab neist asjust volikogu istungil ülevaate,"  ütles Piirmann.

Ta lisas, et korrakaitseinfo andmine linnavolikogule pole midagi uut, vaid seda on tehtud regulaarselt ka varem.

Eelmisel aastal, mil Eestis tapeti sigade Aafrika katku laiaulatusliku leviku tõttu 22 000 kodusiga, lõpetas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmetel tegevuse 32 seapidajat, kuid tegelik seakasvatuse lõpetanute arv võib veelgi suurem olla.

PRIA hallatava põllumajandusloomade registri andmetel on seapidamise mullu lõpetanud 32 loomapidajat, kuid see ei pruugi olla lõplik arv, kuna loomade registrit peavad teavitama seakasvatajad ise.

"On võimalik, et pärast 1. maid 2015 on toimunud seapidajate majapidamistes selliseid muudatusi, milles pole registrit teavitatud," ütles PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik BNS-ile.

Kui 2015. aasta alguses oli Eestis registreeritud 2312 piimalehmapidajat ja 95 636 piimalehma, siis käesoleva aasta 1. jaanuaril oli lehmapidajate arv vähenenud 250 võrra ja piimalehmade arv 5151 lehma võrra.

"Samas nende numbrite näol on tegemist on põllumajandusloomade registri andmetega, mis ei pruugi 100 protsenti kattuda tegeliku olukorraga," rõhutas Sarv-Kaasik.

Kavandatav võrgueeskirja muudatus, millega paigaldatakse uued kaugloetavad elektriarvestid üksnes reaalsetele tarbijatele, jätab praeguse seisuga arvestita üle 6000 tarbimiskoha.

"Elektrilevi rohkem kui 627 000 tarbimiskohast on üle 6000 sellise tarbimiskoha, kus pole kolme aasta jooksul mingit elektritarbimist toimunud," ütles Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Maret Reinumägi BNS-ile.

Muudatusega paigaldatakse arvestid 2017. aasta 1. jaanuariks ainult nendesse tarbimiskohtadesse, kus ka tegelikult elektrit tarbitakse. Tarbimiskohtades, kus kolme viimase aasta jooksul ei ole elektrit kasutatud, paigaldatakse kaugloetav arvesti vaid siis, kui tarbimine taastub.

Neljapäeval valitsus võrgueeskirja muudatusi veel heaks ei kiitnud ja avas need aruteludeks.

2015. aasta lõpuks paigaldas Elektrilevi üle 524 000 arvesti ning paigaldada on veel vaja ligikaudu 103 000 arvestist ehk vähem kui 20 protsenti kõikidest arvestitest. Kauglugemisele viidi 2015. aasta lõpuks üle ligi 420 000 arvestit.

Tulenevalt kehtivast võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 2017. aasta algusest. Kui suurtarbijatele saabus elektrinäitude kauglugemine juba 2013. aastaks, siis koduklientidel vahetab Elektrilevi välja ligi 630 000 arvestit nelja aasta jooksul. Projekti maksumus on 94 miljonit eurot, mis kaetakse tariifidega.