Vanemuise teatrit külastati möödunud aastal 190 025 korral, võrreldes 2014. aastaga on publiku koguarv kasvanud 2183 teatrikülastaja võrra.

Teater andis eelmisel aastal kokku 536 etendust ja kontserti 178 191 vaatajale, lisaks osales Vanemuise erinevates haridusprogrammides kokku 11 834 inimest. Etenduskordi oli mullu 2014. aastaga võrreldes viis vähem.

Vanemuise eelarve maht, sealhulgas ka investeeringud, oli 2015. aastal 8,9 miljonit eurot. Omatulu moodustas 2,32 miljonit eurot, mis on teatrijuhi Toomas Petersoni selgitusel laekunud oodatust paremini, ületades planeeritut ligemale 200 tuhande euroga.

„Hea meel on oodatust paremini laekunud omatulu üle, sest teater vajab reservi 2016. ja 2017. aasta suvel toimuvaks suure maja lavatehnika vahetuseks," kommenteeris Peterson eelmise majandusaasta näitajaid. "Lepingud tehnika vahetuseks on sõlmitud ja nüüd oleme kindlad, et saame töödega mais alustada."

Vanemuise teatri möödunud aasta kõige külastatum lavastus oli novembris esietendunud lastemuusikal „Lotte Unenäomaailmas“. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Obinitsa", mida külastas 7300 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus "Gatsby / La Dolce Vita", mida käis vaatamas 4230 inimest.

Ooperi- ja operetižanris kogus kõige enam vaatajaid "„Õhtu Kálmániga“, mida käis nautimas 4103 inimest.

Lisaks käis Vanemuine mullu kuues välisriigis ja andis kokku 20 etendust 4404 külalisele.

Kolmapäevasel Viking Lotto loosimisel tabas üks Eesti lotomängija õigesti kõik kuus põhinumbrit ning pälvis Eesti lotoajaloo suurima, miljoni euro suuruse võidu.

Viking Lotto peavõidu fondi kogunenud 804 884,9 eurot läks jagamisele kahe mängija vahel, sest lisaks Eesti mängijale oli võidunumbritega pilet ka ühel Norra mängijal, teatas BNS-ile Eesti Loto pressiesindaja. Kuna alates 2013. aasta juunist kehtib niinimetatud Viking Lotto miljonigarantii, võitis Eesti lotomängija miljon eurot.

Tegemist on Eesti lotoajaloo suurima võiduga. Senine suurim lotoga võidetud summa oli 768 712 eurot, mis võideti samuti Viking Lottoga 2013. aasta kevadel.

Võidupilet osteti internetist.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas kolmapäeval tehtud avalduses, et lapsevanemad, kes soetavad oma lapsele abivahendi vastavalt aasta algul jõustunud uuele korrale, ei pea selle eest rohkem maksma.

"Lapsevanemad ei pea tasuma senisest suuremaid arveid abivahendite eest. Vabandan tekkinud segaduse pärast. Sotsiaalkindlustusamet peab tekkinud jama kiiremas korras lahendama," ütles Tsahkna pressiteate vahendusel.

Nagu ikka, tuleneb enamik probleeme puudulikust suhtlemisest ja siin on kõvasti arenguruumi ning võtame selle käsile, lubas minister.

"Reformi eesmärk on see, et kõik saaksid neile vajamineva abivahendi ega peaks kuude kaupa ootama uue rahastuse algust. Selleks suurenes abivahendite eelarve käesoleval aastal 2,4 miljoni euro võrra. Mingit hinnatõusu ei tule, pigem peaksid hinnad valikuvõimaluste tekke tulemusel langema ning üles kerkinud olukord näitab selgelt, kui läbipaistmatu on siiani süsteem olnud. See peab muutuma,“ ütles sotsiaalminister Tsahkna.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli sotsiaalkindlustusametisse (SKA) pöördunud 24 inimest, kellele oli Invaru OÜ saatnud ootamatult suure abivahendi arve.

Probleem võib puudutada ligikaudu 200 inimest, kellega SKA võtab viivitamatult ise ühendust. Kui SKA pole veel jõudnud ühendust võtta, palume ise teavitada neid suurema arve laekumisest. Sotsiaalkindlustusamet võtab kõik laekunud juhtumid erimenetluse alla ja lahendab need lähiajal, luubatakse sotsiaalministeeriumi teates. 

1. jaanuarist käivitus uus sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldus. Määruse eesmärk oli teha abivahendite süsteem senisest lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Uus korraldus annab inimestele valikuvõimaluse erinevate pakkujate vahel. See tähendab, et inimene saab abivahendeid osta kõikidest abivahendeid pakkuvatest firmadest, lähtuvalt sellest, kes pakub parimat hinda, teenusekvaliteeti jms.

Nädala jooksul leitakse lahendus, kas inimesele laekunud arve vahe kompenseerida või pakkuda talle mõni soodsam võimalus.

Invaru OÜ poolt tehtud ühepoolne hinnatõstmine on märk sellest, kui läbipaistmatu oli süsteem enne, märkis ministeerium.

Eesti koolide alg- ja põhikooliklasside õpilased võivad käreda pakasega koju jääda, määrav on seejuures tuulekülmaindeks ehk tajutav temperatuur.

Kuigi valdav enamus üldhariduskoolide õpilasi on kuni 10. jaanuarini talvevaheajal, toimub osades koolides praegu juba õppetöö, sest kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.

Sotsiaalministri määruse kohaselt võib külma ilma tõttu 1.-6. klassi õpilaste koolitunnid ära jätta juhul, kui tegelikult toimiv õhutemperatuur on 20 miinuskraadi või madalam ning 7.-9. klassis juhul, kui temperatuur on 25 miinuskraadi või madalam.

Tunnid võib ära jätta sellisel juhul, kui õpilaste sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud. Tegelikult toimiv õhutemperatuur arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuva tuule-külmaindeksi alusel.

Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister igaks konkreetseks aastaks. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Üldhariduskoole on Eestis kokku 533, millest 59 on ühe- kuni kuueklassilised põhikoolid, 287 puhtad põhikoolid ning 171 põhikooliosaga või puhtad gümnaasiumid. Puhtaid gümnaasiume on 19, mille seas on üheksa riigigümnaasiumi. Täiskasvanute gümnaasiume on kokku 16.