Eesti-Vene kontrolljoonele Võrumaal Pedetsi jõe kaldale novembri keskel pandud esimene piiripost on praeguseni esimene ja ainus, sest talv tuli peale ja postide paigaldamiseks toimub riigihange.

"Uutest piiripostidest on praegu tõesti püsti vaid see üks," ütles kolmapäeval BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks. "Maismaapiiril on piiripostide asukohad eeltähistatud ning toimub hange piiripostide paigaldamiseks ja nende ümbruse korrastamiseks. Et talv tuli peale ja piiripostide paigaldamiseks toimub  hange, siis alustatakse nende paigaldamist järgmise aasta kevadel."

Lisaks maismaapiirile on Viksi sõnul alustatud idapiiri Narva jõe lõigus piiripostide asukohtade eeltähistamist ja praeguseks on eeltähistatud 38 piiriposti asukoht.

Viks lisas, et idapiiri veepiiri lõigu 124 kilomeetrile soetatakse veetähiseid maksumusega 300 000 eurot.

Viks ütles, et praeguseks on Eesti-Vene ajutise kontrolljoone 134 kilomeetrist raadatud 235,4 hektarit ehk 104,8 kilomeetrit ja freesitud 215,1 hektarit ehk 94,6 kilomeetrit.

Septembris kinnitas valitsus Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone kulgemist tähistavate piirimärkide liigid, kuju, elemendid ja mõõtmed, samuti nende paigaldamise korra. Kokku kulub piiri tähistamisele järgneval neljal aastal ligi 2,18 miljonit.

Riigipiir saab tähistatud 760 piiripostiga ning 167 ujuva piirimärgiga. Ajavahemikul 2015-2019 kulub riigipiiri tähistamiseks ligi 2,18 miljonit eurot, sellest 2015. aastal 500 000 eurot, 2016. aastal eelarvest 780 000 eurot. Kokku on riigipiiri väljaehitamiseks 2016. aasta eelarves 20 miljonit.

Uuest aastast suurenevad mitmed sotsiaalministeeriumi haldusalas makstavad toetused, sealhulgas igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele ja toimetulekutoetus, samuti vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir.

Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni, teatas BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Ta lisas, et riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.

Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Ka tõuseb tuleval aastal vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima ka uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Ka peaksid tuleval aastal lühenema rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad ning sotsiaaltöötajate suureneb palgafond nelja protsendi võrra.

Tuleval aastal rakenduv uus lastekaitseseadus on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot.

Pressiesindaja sõnul paraneb tuleval aastal ka puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus ning lühenevad psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahendite senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem.

Eesti Panga andmetel on krooni pangatähti veel tagastamata 39,7 miljoni ja käibemünte 6,8 miljoni euro väärtuses.

Aastaga on Eesti Pangale tagastatud 700 000 euro väärtuses pangatähti ja 50 000 euro ulatuses käibemünte. "Kõik Eesti Panka tagastatud kroonid ja mündid hävitatakse," ütles keskpanga pressiesindaja Viljar Rääsk BNS-ile.

Pangatähtedest on inimeste käes arvuliselt kõige rohkem 2-krooniseid pangatähti ja 5-krooniseid pangatähti, mis moodustavad vastavalt 37 ja 17 protsenti tagastamata kroonipangatähtedest. Arvuliselt kõige vähem on veel ringluses 50-krooniseid pangatähti, mille osakaal on 1,5 protsenti.

Müntidest on enim tagastamata 10-sendiseid ja 20-sendiseid münte, mis moodustavad vastavalt 36 ja 26 protsenti kõigist tagastamata müntidest. Kõige vähem on ringlusse jäänud 5-sendiseid münte, mis moodustavad tagastamata kroonimüntidest 0,6 protsenti.

Kroone käiakse Rääski sõnul Eesti Panga muuseumis vahetamas iga päev ning see on üsna aktiivne ja regulaarne tegevus. Kroonide vahetamine on tähtajatu tegevus.

Eesti Panga andmetel oli möödunud aasta lõpu seisuga tagastamata veel 40,4 miljoni euro eest Eesti kroone ja käibemünte 6,75 miljoni euro eest.

Eesti läks eurole üle 2011. aasta 1. jaanuaril.

Uus aasta toob hulga inimeste eelarvet mõjutavaid muudatusi, muuhulgas tõusevad peretoetused ja pensionid.

Lastega peresid puudutab see, et alates 1. jaanuarist suureneb lapsetoetus 5 euro võrra ehk 50 euroni pere esimesele ja teisele lapsele. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta jääb samaks ning on ka edaspidi 100 eurot kuus, märkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus.

Lastega seotud toetustest kasvab vanemahüvitise ülempiir 2015. aastaga võrreldes 175 euro võrra ehk 2549 eurolt 2724 euroni. Lapsi üksinda kasvatavate vanemate jaoks suureneb aga igakuine elatis, mis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud alampalgast ehk 215 eurot.

Uuel aasta tõusevad nii pensionid kui pensioniiga. Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast. Keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 5,5 protsenti ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks. Pensionide täiendav maksuvaba tulu kasvab uuest aastast 225 euroni kuus.