President Toomas Hendrik Ilves ja lätlanna Ieva Kupce laulatati laupäeval Halliste Püha Anna kirikus, laulatuse järel võttis värske abielunaine endale nime Ieva Ilves.

Laulatuse asukohaks olnud Halliste kiri on Ilvese perekonna kodukirikuks olnud juba 18. sajandist, ning jõustus ka nende juriidiliselt sõlmitud abielu.

Laulatustalituse ja abielu registreerimise, mille tunnistajaiks olid pereliikmed ja lähimad sõbrad, viis läbi Eesti Evangleese Luterliku Kiriku (EELK) Viljandimaa praost Marko Tiitus, teda assisteeris Riia Püha Gertrudi koguduse pastor Krists Kalniņš.

„Viimase poole aasta jooksul on minu kõrval tark, võluv ja õnnelik naine, kellega nüüd ühendasime oma elud,“ ütles president Ilves.

„Oleme täna väga õnnelikud ja täname kõiki, kes meile head soovivad,“ ütles Ieva Ilves.

Ieva (Kupce) Ilves (38) kasvas Lätis Limbažis ja Salacgrivas, lõpetas Riia Ülikooli ning rahvusvaheliste suhete magistrikraadi sai Washingtonis John Hopkinsi ülikoolis. Tema viimase kahe aastakümne tegevus on olnud seotud välis- ja julgeolekupoliitika, NATO, Euroopa Liidu, idapartnerlusriikide, inimõiguste ja demokraatiaga. Praegu juhib ta Läti kaitseministeeriumis küberjulgeolekupoliitika valdkonda, oli ka näiteks NATO 2006. aasta Riia tippkohtumise ettevalmistamise üks olulisi vedajaid ja tegutses hiljem selle nimel, et NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus loodaks just Riias.

Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesel ei ole ühiseid lapsi. Ieva Ilves kasvatab kahte last – 13-aastast poega Ralfs Pundurs ja ligi 2-aastast tütart Isabella. Toomas Hendrik Ilves kasvatab ühiselt koos eelmise abikaasaga nende 12-aastast tütart Kadri Keiut, tal on ka täiskasvanud poeg Luukas Kristjan ja tütar Juulia.

Kuna Ieva Ilves jätkab tööd senisel ametikohal Läti kaitseministeeriumis, loobub ta presidendi ametihüvede seadusega Eesti riigipea abikaasale ettenähtud igakuisest esindustasust, sekretärist ja ametiautost, sest ei vaja täiendavaid hüvitisi.

Ka abielu sõlmimise järel ei pea Ieva Ilves ennast avaliku elu tegelaseks ning pühendub perele ja tööle, jagades oma elu nüüd Riia, Tallinna ja Ärma talu vahel. Vabariigi presidendi abikaasa esinduskohustusi hakkab ta täitma juhtudel, kui tema osalemine on vajalik.

Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas Võrumaa konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava, mille järel avab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 2016. aasta alguses esimese taotlusvooru 4 808 752 euro ulatuses.

Võrumaa tegevuskava nimetas 12 prioriteetset projekti maakonnas, mille arendamiseks saab edaspidi PKT meetmest vahendeid taotleda.

Võrumaa tegevuskava koostati tuginedes maakonna ja kohalike omavalitsuste arengukavadele. PKT meetme kaudu toetatakse terviklike turismiatraktsioonide arendamist, ettevõtluse tugitaristu kaasajastamist, inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist, avaliku ruumi kaasajastamist ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, sealhulgas kergliiklusteede arendamist.

Võrumaa tegevuskavas on kirjeldatud Vastseliina piiskopilinnust, ettevõtlusinkubatsiooni teenuse arendamist Rõuges ja Rõuge tööstusala tugitaristu parendamist, tootmis- ja loomeinkubaatori rajamist Vana-Antsla mõisa, Võrusoo tööstusala taristu esimese etapi väljaarendamist, Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamist aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks, Võrukivi tehnopargi kaheksa kinnistu soojavõrguga ühendamist, Võru linna keskväljaku rajamist, maaelukeskuse loomist Misso valda, Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamist, Vastseliina ettevõtlusala arendamist, Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamist ning Osula alevi ja Varese ristmiku vahelise kergliiklustee rajamist.

Kuna PKT meetme käivitamine on võtnud riigil loodetust rohkem aega, on paljud arendused olnud pikemat aega ootel. EAS avab taotlusvooru hiljemalt 29. jaanuaril ning taotluseid saab esitada kuni 29. aprillini. Esimeses voor avatakse pooles mahus Võrumaale planeeritud PKT summast.

PKT meede on Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 aasta meede, mis on suunatud kõigile Eesti piirkondadele, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnale. Meetme eesmärk on tugevdada piirkondades eeskätt ettevõtluskeskkonda ning liikuvust.

Pühapäeval on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev.

Lipupäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning seda võivad teha ka kõik teised. Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Sellega lõppes otsene sõjategevus Eesti iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 45 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest ühel olid narkootikumide ja 44-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.