Võru maakonnas päästeti kolmapäeval elumaja põlengust inimene, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kell 21:34 teatati Häirekeskusele Lasva vallas Kannu külas elumaja põlengust. Päästjate saabudes paistis hoone akendest leeke. Päästjad sisenesid majja ning leidsid tuppa tehtud lõkke, mis oli süüdanud ka põranda.

Kustutustööde käigus leiti põleva toa põrandalt inimene, kes toimetati hoonest välja ning anti üle kiirabile.

Päästjad said tulekahju kiiresti kontrolli alla ning põleng kustutati kell 21.55. 

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikud tabasid ööl vastu kolmapäeva Luhamaal salaja üle piiri tulnud kaheksa vietnamlast, kellele saadi jälile tänu infole Venemaa kolleegidelt.

Teisipäeva õhtul teatas Venemaa Föderatsiooni piirivalve Piusa kordoni korrapidajale, et nende toimkond avastas ajutise kontrolljoone läheduses jäljerea. Eesti poolel piirkonda kontrollima läinud Luhamaa teenistuse piirivalvurid avastasid Võrumaal Misso vallas ajutise kontrolljoone ületusele viitavad jäljed mitme isiku poolt Venemaalt Eestisse. Sündmusele reageerisid Luhamaa teenistuse ja Piusa kordoni piirivalvurid, Võru politseijaoskonna välijuht ning piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud, rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Otsingute tulemusena peeti kinni kaheksa inimest, kelle kontrollimisel tuvastati, et tegu on Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikega. Ka peeti kinni kaks meest, kelle näol on arvatavalt tegu ületoimetajatega ja kes praeguseks on kahtlustatavana kinni peetud.

Kaheksa illegaali olid esialgsetel andmetel vietnamlased, kelle eesmärk oli jõuda Poola.

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse aastatel 2014-2015 toimunud kolme traagilise tuleõnnetuse süüasjas, kuna põhjalik uurimine ei tuvastanud neis kellelgi otsest süüd.

Esimene menetlus käsitles 2014. aasta 2. veebruaril Võrumaal Sõmerpalu alevikus Karja tänaval asuvas sotsiaalkorteris toimunud põlengut, milles hukkusid 46-, 50- ja 54-aastane mees. Kohtueelse menetluse käigus selgus, et hukkunud inimeste surma põhjuseks oli vingugaasi mürgistus, lisaks tuvastati, et mehed olid joobes.

Sündmuskoha vaatluse käigus jõudsid Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo ametnikud arvamusele, et tulekahju võis põhjustada hooletu suitsetamine. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo sõnul leidis see versioon uurimise käigus kinnitust. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Teine uurimine käsitleb mullu 7. jaanuaril Põlvas Uuel tänaval asuva korteri tulekahju. Korterist toodi välja vingumürgituse ja erinevaid põletushaavu saanud kaks meest, kes toimetati haiglaase, nende kolmas kaaslane suri aga kiirabiautos. Sündmuskoha vaataluse käigus selgus, et korteris puudus töökorras suitsuandur. Kriminaalasja uurimise käigus selgitati välja, et korteris viibinud mehed tarvitasid enne juhtunut alkoholi, pärast seda läksid nad magama. Hukkunud mehe surma põhjuseks olid põletushaavad ja vingugaasi mürgis.

„Selles korteris ei olnud elektrit. Uurimise käigus kogutud tõendid kinnitasid, et tulekahju sai alguse süüdatud küünaldest,“ kommenteeris kriminaalasja uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Kolmas juhtum käsitleb mullu 20. juulil Valgamaal Puka vallas Tööstuse tänaval toimund maja põlengut. Tulekahju tagajärjel hukkusid 63-aastane naine ja sama vana mees ning sai vigastada 68-aastane mees. Kriminaalasja materjalidest selgub, et majas elasid mees ja naine ning tol päeval viibis nende juures külaline. Tulekahju tagajärjel hukkusid perenaine ja külaline ning peremees sai vigastada.

Kohtueelse menetluse käigus selgus, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Läbiviidud toksikoloogiauuringu tulemusel tuvastasid, et enne toimunut tarvitasid majas viibinud inimesed alkoholi. Sündmuskoha vaatluse käigus selgus, et majas ei olnud suitsuandurit.

„Igaüks teeb järeldused ise, kuid neile, kellel veel suitsuandurit kodus pole, soovitan igal juhul kohe poodi minna ning see soetada,“ soovitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits.

Prokuröri kinnitusel kontrollisid uurijad menetluse käigus üle ka süütamise versiooni, kuna sündmuskohalt leiti riide jäänuste juurest põlenud pabereid. „Kuigi teised kogutud tõendid ei viidanud süütamisele, määras siiski uurija ekspertiisi. Ekspert ei leidnud siiski põlevvedelikke ega nende jääke,“ selgitas Taits.

Lõpliku vastuse andis hoopis tulekahju ekspertiis, mille tulemusel selgus, et tulekahju tekkimise tõenäoliseks põhjuseks oli elektriseadmestiku rike. Kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt märkis, et hooletus, ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse ja alkohol on ühed peamised põhjused, miks inimesed tulekahjudes hukkuvad. "Kui need kolm eelmainitud käitumisharjumust kokku panna, on tulekahju puhkemine ja inimese hukkumine kahjuks ainult aja küsimus. Ka suitsuandur oleks võinud elud nendest tulekahjudest päästa, kuid nendes kodudes seda „viimast elupäästjat“ ei olnud," rääkis Schmidt.

Ta rõhutas, et ainult järjepidev õnnetusi ennetav tegevus, kaasates erinevaid osapooli, viib tulemusteni. "Päästeameti prioriteetseks tegevuseks on erinevate ennetuslike tegevuste ja erinevate partnerite kaasamise abil vähendada aastast aastasse tulekahjus hukkunute arvu. Päästemeeskonnad külastavad kodusid, kus võib olla probleeme tuleohutusega, ja selgitavad, kuidas on väheste võimalustega seal võimalik tuleohtu vähendada. Meie ennetustöötajad selgitavad tuleohutusnõudeid järjepidevalt alates lastaialastest kuni kooli viimase klassi kasvandikeni. Tuleohutusjärelevalve inspektorid kontrollivad tuleohutusnõuete täitmist kodudes pisteliselt või tuginedes rikkumiste kohta laekuvatele teadetele," rääkis Schmidt.

"Märgake enda ümber toimuvat ja kui te ise ei suuda olukorda parandada, andke sellest teada päästeametile või kohalikule omavalitsusele, kellega me samuti ohutuma elukeskkonna loomiseks väga tihedat koostööd teeme," lisas ta.

Hädaabikõnede hulk häirekeskusesse vähenes mullu oluliselt, mille häirekeskus loeb ühtsele hädaabinumbrile 112 ülemineku teeneks.  

Häirekeskus aitas abivajajaid eelmisel aastal kokku 465 500 juhtumis. Häirekeskus saatis kõige enam välja kiirabi - 56 protsenti juhtumitest. Päästjaid saatis häirekeskus välja viiel protsendil juhtumitest. Häirekeskus andis politseile edasi 39 protsenti juhtumitest.  Juhtumite arv, kuhu häirekeskusest abi välja saadeti, kasvas 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga enam kui 25 000 juhtumi võrra.  

Ööpäevas tehti häirekeskusele eelmise aasta jooksul keskmiselt ligi 3146 hädaabikõnet, sealjuures argipäeval 2978 ja puhkepäeval 3500 hädaabikõnet. Ööpäevas saadeti häirekeskusest abi välja kokku keskmiselt 1300 juhtumile.  

Häirekeskus sai 2015. aastal kokku 1 147 668 hädaabikõnet. Võrreldes 2014. aastaga on sissetulevate kõnede hulk vähenenud 17 protsendi võrra. 

„Häirekeskusesse tulevate kõnede arvu langus võrdluses 2014. aastaga on hea ja ootuspärane trend ning igati loogiline,“ hindas häirekeskuse peadirektor Janek laev. „Kuna oleme oma teenuse ümber korraldanud, saab inimene abi kutsuda ühelt numbrilt ja ühe kõnega varasema kahel erineval numbril mitme kõne tegemise asemel.“

Laev lisas, et uuringutest nähtuvalt on kasvanud ka inimeste teadlikkus sellest, et Eestis on üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja ka politseid. Politsei kutsumist seostab selgelt numbriga 112 juba 82 protsenti elanikkonnast.   

Eesti läks häirekeskuse juhtimisel ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, millest alates saab kiirabi, päästjaid ja politseid kutsuda ühelt numbrilt 112.    

„Juhtumite hulga kasvu tõttu, kuhu häirekeskusest reaalselt abi välja tuleb saata, on aga töökoormus suur. Kuna oleme teinud mahukaid investeeringuid 112-teenusesse ja töökeskkondadesse ning võtnud kasutusele kõrgtehnoloogilisi lahendusi, oleme seni teenuse mahu kasvuga hakkama saanud. Kuid läheme hädaabiteenuse arendamisega järjekindlalt edasi,“ märkis Janek Laev.