Möödunud aasta suve lõpus ja sügise alguses järsult langenud musta vanametalli maailmaturuhinnad on alates 2015. aasta novembrist püsinud stabiilselt madalal tasemel.

Eelmise reede seisuga oli musta vanametalli maailmaturuhind 162 eurot tonni kohta. Eelmise aasta detsembris püsis hind 165 euro ja novembris 161 euro juures tonni kohta.

"Hind on viimastel kuudel püsinud üsna stabiilne ja ei ole olnud ei hüppelisi tõuse ega languseid," ütles Kuusakoski ostujuht Toomas Kollamaa BNS-ile, lisades, et musta vanametalli harjumuspärasest hinnast ehk 250 eurost tonni kohta ollakse praegu kaugel.

"Madalate hindade peamine põhjus on Hiina ja Brasiilia, mis paiskavad turule nii palju odavat rauatoorikut, et Türgi ja USA ei saa hindadega vastu ja see sunnib hindasid langetama," on Kollamaa varem BNS-ile öelnud.

Madalad maailmaturuhinnad on sundinud ka kohalikke vanametalli käitlejaid hindu langetama. Seetõttu on Eestis kokkuostuhind püsinud juba paar kuud 40 euro juures tonni eest.

Mitmed Eesti vanametalli käitlejad on varem BNS-ile öelnud, et rekordmadalad hinnad on vähendanud vanametalli toomist kokkuostupunkti ligi poole võrra.

Kaitseministeerium soovib muuta mitut seadust selleks, et edaspidi saaks distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi saata karistust kandma politsei arestimajadesse.

Kaitseministeerium on esitanud rahandus-, sise- ja justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Selle kohaselt soovib kaitseministeerium muuta neid seadusi selleks, et distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased hakkaksid edaspidi karistust kandma politsei- ja piirivalveameti arestimajades.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt saab kaitseväelasi karistada noomituse, distsiplinaartoimkonna, distsiplinaararesti, rahatrahvi, palga vähendamise, Kaitseväe teenetemärgi äravõtmise või tegevteenistusest vabastamisega. Distsiplinaararesti ehk aresti saab määrata kuni 14 ööpäevaks raske ja korduva distsipliinirikkumise eest rahuaja ametikoha asutuse juht, kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem.

Ministeerium toob esile, et praktikas määratakse aasta jooksul arest keskmiselt 100-150 kaitseväelasele, kellest valdava osa moodustavad ajateenijad. Tegevväelasi karistatakse arestiga harva, kuna erinevalt ajateenijatest on tegevväelaste puhul teised distsiplinaarkaristused, nagu näiteks rahatrahv, arestist mõjusamad.

Peamiselt karistatakse kaitseväelasi arestiga alkoholi või narkootikumide omamise ja tarbimise eest ning omavolilise teenistusest puudumise eest, mis ei too kaasa kriminaalvastutust. Ka karistatakse arestiga kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise, väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise ning korduva mitteallumise eest, seisab väljatöötamiskavatsuses.

Vangistusseaduse kohaselt toimub ajateenijale määratud aresti kandmine väeüksuse arestimajas.

Aastatel 1992-2002 valvasid väeüksuste arestimajasid sama väeosa tegevväelastest ja ajateenijatest moodustatud vahtkonnad. Kuna ööpäevaringne arvukate vaht- ja toimkondade mehitamine ajateenijatega hoidis neid eemal ajateenistuse tegelikust eesmärgist - sõjaväelisest väljaõppest, hakkasid alates 2003. aastast arestimaju valvama kaitseliitlastest valvurid.

2012. aastal asus justiitsministeerium seisukohale, et kinnipeetute valve on selline avaliku võimu teostamise ülesanne, mida ei saa anda üle eraõiguslikus suhtes oleva isiku, sealhulgas Kaitseliidu valvuri, pädevusse. Kaitseväeteenistuse seaduse uus versioon ei loe enam ajateenistust ning reservteenistust avaliku teenistuse osaks, seega ei ole ajateenijail ja reservväelastel teenistuse ajal vahetut avaliku võimu teostamise õigust. Seega saab käesoleval ajal kaitseväes aresti määrata ja riiklikku sundi kohaldada vaid tegevväelane. Seetõttu lõpetati Kaitseliidus töölepingu alusel töötavate valvurite kasutamine arestimajade valvamisel.

"Arestimajade valve puudumise tõttu ei ole 2014-2015 distsiplinaararesti määratud, kuigi vajadus selleks on olemas," kirjutab kaitseministeerium.

Ministeerium toob esile, et muudatusega tõuseks vähesel määral politsei- ja piirivalveameti töökoormus. "Kavandatava eelnõu rakendamisel suureneb aastas politsei arestimajades kinnipeetavate isikute arv umbes 100 inimese võrra, mis ei ole oluline suurenemine, sest aastas peetakse politsei arestimajades kinni 15 000 – 20 000 isikut," seisab dokumendis.

Praegu on on kaitseväes kasutuses kaks väeüksuse arestimaja - Kuperjanovi jalaväepataljonis Võrus ja Viru jalaväepataljonis Jõhvis, neist nõuetele vastab vaid Viru jalaväepataljoni arestimaja.

Kaitseministeerium märgib, et sõjaväepolitsei analüüsis võimalust kaitseväe keskse arestimaja ehitamiseks, kuhu saaks suunata aresti kandma kõikide väeosade kaitseväelased. Selle hinnaks kujunes analüüsi kohaselt vähemalt 1,05 miljonit eurot. Ka tuleks keskarestimaja aastaringseks käigushoidmiseks luua täiendavalt ühe arestimaja ülema ja viie arestimaja valvuri ametikohad. Nende palkadeks kuluks aastas kokku 173 900 eurot.

Kaitseministeerium peab probleemi parimaks lahendiks seadusemuudatust, mille kohaselt kannaks kaitseväelane distsiplinaararesti edaspidi politsei arestimajas.

Ministeeriumi hinnangul oleks selle variandi plussideks minimaalsed kulud, sest eelkõige lisanduvad kulud kinnipeetavate transpordile ja politsei arestimajas hoidmise kulu hüvitamisele ning riigi ressursside kasutamine oleks seega optimaalne. Ka on politseil vajalik võimekus olemas ning sellega ei kaasne olulist töökoormuse suurenemist.

Kaitseministeerium märgib, et siseministeeriumi poolt tehtud arvutuste kohaselt on ühe arestimajas kinnipeetava ööpäevaseks kuluks 65 eurot. Keskmiselt suunataks aastas politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast keskmiselt seitsmeks päevaks. Seega oleks tekkiv kulu umbes 45 500 eurot aastas.

Selleks, et edaspidi saaks kaitseväelased distsiplinaararesti edaspidi kanda politsei arestimajas, on kaitseministeeriumi hinnangul vaja muuta kaitseväeteenistuse seadust, vangistusseadust ja väärteomenetluse seadustikku ning siseministri ning kaitseministri määrust.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning liikluspsühholoogide koostöös läbi viidud pilootprojekti raames uuritud juhtide autojuhtimisvõimekuse testist selgus, et ligi pooled juhid olid kas liiga aeglase reaktsiooniga või tähelepanematud.

Hindamise tulemusena sai 54,51 protsenti sooritanuid tulemuseks „hea”. 28,88 protsendi tulemus oli „keskpärane” ja 16,61 protsendi tulemus „juhtimissuutmatus”, kirjutas neljapäevane Eesti Päevaleht.

"Kui eeldada, et sama tulemus korduks ka suurema valimi puhul, võivad ligi pooled juhid olla liikluses tähelepanematud või liiga aeglase reaktsiooniga, mis tähendab üle kahe sekundi pikkust reageerimisaega," märkis ajaleht.

Projektis osalejatele tehti arvutil põhinev test, mis mõõdab tähelepanu ning reaktsiooni-, orienteerumis- ja keskendumisvõimet. Test koosneb valikreageerimise alatestidest, mida kasutatakse peamiselt liikluspsühholoogias.

Ühe testi tegemiseks tuli istuda spetsiaalse seadeldise taga ja vajutada nuppudele. Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard eitas kindlalt võimalust, et selline kontrollimeetod võib erineda tavalisest liiklusolukorrast, kus juht võib ohule reageerida automaatselt pidurile vajutamisega.

„Asi pole ainult selles, kas jalg vajub kiiresti pidurile. Inimene peab ka mõtlema. Mõnes olukorras ei pruugi pidurdamisest kasu olla, võib-olla on parem teha väike põige rooliga,” märkis Meinhard ajalehele.

Raportist tuli ka välja, et kutseliste juhtide seas on üllatavalt palju - 17 protsenti - juhtimisvõimetuid ehk liikluses ohtlikke juhte. Meinhardi sõnul võib põhjus olla selles, et programmis osalenud kutseliste juhtide vanus oli keskmisest kõrgem. Seetõttu võisid puudujääke mõjutada ealised iseärasused.

Politseikomissar Riho Tänak märkis Eesti Päevalehele, et eaga kaasneva juhtimisvõime vähenemise puhul on kahtlemata tegu probleemiga, millega tuleb tegelda ja õnneks juba tegeldakse. Arstidel on võimalus keelduda juhiloa jaoks vajaliku tervisetõendi väljastamisest, kui inimesel on haigus või muud tervislikud puudujäägid, mis takistavad auto juhtimist. Seda võtet kasutatakse veel vähe, kuid tulevikus võiks see olla oluline meede.

Kolmapäevast algab taotluste vastuvõtt projektidele, mille raames järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust - esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal ja jagamisele läheb 113 miljonit eurot.

Esmatasandi tervisekeskuste rajamist toetatakse kokku 113,6 miljoni euro ulatuses, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25 protsenti tuleb projektide minimaalsest omaosalusest.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul laieneb uute keskustega patsiendi jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste valik. „See tähendab, et kui tekib vajadus näiteks füsioteraapia või ämmaemanda teenuse järele, siis esmatasandi tervisekeskuses saab patsiendile kõiki neid lahendusi kohapeal pakkuda,“ selgitas Normet.

Loodavate tervisekeskuste meeskond koosneb perearstidest ja -õdedest. Nende kõrval hakkavad tervisekeskustes olema ka füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtu ning koduõenduse võimalused. Muud spetsialistid lisanduvad vastavalt konkreetse esmatasandi tervisekeskuse valikule.

"Aastaid on räägitud perearstide kehvadest ruumidest, kaldteede-liftide puudusest – nüüd on hea meel näha, et tekib reaalne võimalus olukorda parandada. Tervisekeskuste projekt ei ole aga perearstide jaoks ainult uute majade-ruumide ehitamiseks, vaid annab võimaluse ka olulisteks sisulisteks muudatusteks," selgitas Perearstide Seltsi juht dr Diana Ingerainen.

Tema sõnul on teada üksikpraksiste probleemid nii jätkusuutlikkuse tagamisel kui ka kvaliteedi osas. "Ühe nimistuga ei ole võimalik tagada patsiendikeskselt erinevaid esmatasandi tegevusi. Eelkõige puudutab see füsioteraapiat, psühhoteraapiat, aga ka rida uuringuid ja protseduure, mida saaks tulevikus tervisekeskustes korraldada. Noored perearstid soovivad tööd alustada pigem grupipraksistes, kus on tagatud kõik tingimused kvaliteetseks abi andmiseks. Loodetavasti annab tervisekeskuste projekt ühe väga hea lisapõhjuse perearstina töötamiseks Eestis," lisas Ingerainen.

Tervisekeskuste loomiseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba täna perearstid töötavad. Taotluste hindamisel on pakutavate teenuste kõrval üheks olulisemaks kriteeriumiks keskuse ligipääsetavus. „Projektide rahastamise üks eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientide jaoks kergesti ligipääsetavad,“ ütles terviseala asekantsler Ivi Normet.

Ettepaneku otsuseks, missuguseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaal- ja kaks rahandusministeeriumi esindajat, üks Terviseameti, kaks tervishoiu kõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.

Taotluste esitamine kestab 21. jaanuarist kuni 9. maini.