Eluhoonete tulekahjude arv on viie aastaga langenud

Päästeameti andmetel on eluhoonete tulekahjude arv viie aastaga langenud.

Kui aastal 2011 oli Eesti kokku 1156 eluhoonete tulekahju, siis läinud aastal oli selliseid tulekahjusid 790 ehk 366 võrra vähem. Langus pole siiski olnud päris lineaarne, sest 2012. aastal oli eluhoonete põlenguid 1155, 2013. aastal 892 ja 2014. aastal 922.

Kõigi hoonetulekahjude arv oli 2001. aastal 1940, 2012. aastal 1897, 2013. aastal 1627, 2014. aastal 1833 ja eelmisel aastal 1610.

Suur osa tulekahjudest leiab aset kasutuseta hoonetes, seda eriti Põhja- ja Ida päästekeskuse tööpiirkondades. Nii moodustasid kasutuseta hoonete põlengud kõigist hoonepõlengutest läinud aastal Põhja päästekeskuse tööpiirkonnas 35 protsenti, Ida päästekeskuse tööpiirkonnas 28 protsenti, Lääne päästekeskuse tööpiirkonnas 20 protsenti ja Lõuna päästekeskuse tööpiirkonnas 17 protsenti.

Hoonetulekahjude kõige sagedasem tekkepõhjus on lahtise tule kasutamine. Sellele järgnevad elektriseadmed, suitsetamine ja kütteseadmed ning süütamine.