EESTI UUDISED BNS

Kolmandik lastest ja noortest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaHoolimata sellest, et Eesti lastest ja noortest on seksuaalset väärkohtlemist pidanud kannatama lausa 32 protsenti, pöörduvad selle probleemiga spetsialisti poole vähesed, kirjutab Postimees.

Nagu selgub värskest Tartu Ülikooli laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust, on seksuaalvägivalla-kogemusest kellelegi rääkinud küll veidi enam kui pooled vastanutest, kuid politsei, sotsiaalpedagoogi, õpetaja või psühholoogi asemel räägitakse esmalt sõbra ning seejärel ema või õe-vennaga.

Täiskasvanu poole pöörduvad väga vähesed, seda peamiselt häbi ja süütunde tõttu. Noored kardavad vanemaid kurvastada või arvavad, et neid ei usuta. "Väga oluline on ka perekonna tugi, kui noore inimesega juhtub midagi ja ta pöördub ise spetsialisti poole," ütles üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli teadlane Kadri Soo.

Justiitsministeeriumi tellitud uuringust selgus, et ligikaudu kolmandik 15–19-aastastest noortest on oma elu jooksul kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist ja alasti eksponeerimist.

Võrreldes 2003. aastal tehtud samasuguse uuringuga seksuaalvägivalla esinemises suurt erinevust ei ole, veidi on vähenenud vaid füüsiline vägivald, ütles Soo. Ta tõdes, et veidi enam võib märgata küll poiste seksuaalvägivallajuhtumeid, kuid tõenäoliselt neid mitte ei esine rohkem, vaid poisid on muutunud teemast teadlikumaks ja oskavad seksuaalset vägivalda ära tunda.

"Samuti pole seksuaalsest vägivallast rääkimine enam nii tabu ning ka meessugu julgeb selle esinemist tunnistada," ütles Soo. Samas langevad seksuaalse ahistamise ja vägivalla ohvriks siiski sagedamini tüdrukud. Vägistatud on nii selle kui eelmise uuringu järgi seitset protsenti tüdrukutest. Neid nähakse tihedamini seksuaalobjektina ning seda arusaama süvendab ka pornograafia, mis on internetis "ühe kliki kaugusel".

Noorte hoiakutest selgus, et 66−84 protsenti noortest usub vähemal või suuremal määral mõnda vägistamisega seotud müüti. Näiteks suurem osa vägivaldselt käitunud noortest nõustus või pigem nõustus arvamusega, et kui tüdruk ütleb poisi seksiettepanekule  "ei", siis ta mõtleb sellega tegelikult "jah". Kõige rohkem on nende müütidega nõustujaid vene keelt kõnelevate noorte hulgas ning kõige vähem eesti keelt rääkivate tüdrukute seas. Kuigi niimoodi arvajaid on eelmise uuringuga võrreldes veidi vähem, on muutus üle kümne aasta taguse uurimusega võrreldes siiski väga väike.

Uurimuse valimisse kuulusid peamiselt 16–18-aastased noored, kelle puhul toimuski seksuaalvägivald peamiselt teismeeas, vanuses 14–16-eluaastat.

MTA tabas möödunud aastal vähem salatubakat ja -alkoholi

maksu- ja tolliamet

Maksu- ja tolliamet (MTA) avastas mullu varasema aastaga võrreldes märgatavalt vähem nii illegaalseid tubakatooteid kui ka salaalkoholi, küll aga leiti rohkem narkootikume.

MTA avastas 2015. aastal 1148 juhtumi raames kokku 14,5 miljonit sigaretti, teatas MTA esmaspäeval oma 2015. aasta tegevuse kohta antud ülevaates. Samas 2014. aastal tabati 20,6 miljonit maksumärkideta sigaretti.

Hinnanguliselt langes salasigaretiturg 2014. aastal umbes 0,4 protsenti ning Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni vahendatavad tühja paki uuringud viitavad, et salasigarettide turg langes ka 2015. aastal, selgitas MTA oma pressimaterjalides. Samas tulevad täpsemad andmed salasigaretituru kohta alles kevadel, öeldi BNS-ile Maksu- ja tolliametist.

Huuletubakat avastas MTA eelmisel aastal 11 juhtumi raames 1034 kilogrammi, aasta varem leitud kogus oli  1351 kilo. Vesipiibutubakat leiti 12 juhtumi raames 46 kilo, 2014. aastal avastati üheksa juhtumiga seoses 158 kilo sama tubakat.

Illegaalset suitsetamistubakat avastati kaheksa juhtumi raames 30 kilogrammi.

Narkootilisi aineid avastasid MTA ametnikud möödunud aastal 1075 kilo, mida on kaks korda rohkem kui 2014. aastal leitud 455 kilo.

Avastud narkootikumide seas oli 30 908,5 erinevat narkootilist ja psühhotroopset tabletti, lisaks 234,5 kilogrammi narkootikumide lähteaineid.

MTA töötajad leidsid ka ühe kanepikasvatuse 21 taimega.

Uusi narkootilisi aineid avastati 25 korral, kokku umbes 133 grammi, neist 24 postisaadetistest.

Salaalkoholi avastati möödunud aastal 210 korral kokku 4639 liitrit absoluutalkoholi. 2014. aastal avastati 203 juhtumiga 7189 liitrit salaalkoholi absoluutalkoholi ekvivalendis.

Möödunud aastal leitud salaalkoholi seas oli 100 liitrit puskarit ja 710 liitrit meskit ning lisaks leiti ka 11 puskariaparaati.

Alanud nädala ilm tuleb heitlik

Võrumaa TeatajaIlmateenistuse andmetel tuleb alanud nädala ilm heitlik ja korralikku talveilma oodata ei ole.

Teisipäeval suureneb jõuliselt madalrõhkkonna surve. Üks osatsüklon liigub üle Skandinaavia Soome, õhtul läheneb Skandinaaviast juba uus, muutes õhurõhuvälja pingeliseks. Öösel tugevneb kagutuul puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s, hommikuks pöördub tuul edelasse. Sajab tihedat lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi, hommikuks temperatuur tõuseb. Päeval sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Puhub väga tugev edelatuul. Sooja tuleb 2-5 kraadi.  

Kolmapäeval liigub osatsüklon üle Soome lahe, eemaldub Peterburi poole ning selle servas sajab Eestis öösel ja hommikul lörtsi ja vihma. Puhub tugev edelatuul, hommikul pöördub saartel loodesse. Päev tuleb eemalduva madalrõhkkonna järel nõrgeneva lääne- ja loodetuulega. Ennelõunal on sajuhooge lörtsi ja vihmana, pärastlõunal enam lumena. Õhtuks saju võimalus väheneb. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +4, keskpäeva paiku alates Loode-Eestist langeb ning õhtul on juba kõikjal alla 0 kraadi ja teed muutuvad väga libedaks.

Neljapäeval ulatub Venemaa põhjaaladele suunduva madalrõhkkonna kauge serv veel Eestini. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhutemperatuur öösel 0 kuni -5, päeval -1 kuni +1 kraad.

Reedel tugevneb üürikeseks kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhutemperatuur öösel -1 kuni -6, päeval -1 kui +1°C.

Laupäeva öö on kõrgrõhuharja mõjul sajuta. Tuul on veel mõõduka tugevusega, aga pöördub läänekaarest järk-järgult lõunasse. Õhutemperatuur on -1 kuni -6, hommikuks tõuseb saartel üle 0 kraadi. Päevaks laieneb üle Skandinaavia madalrõhkkond ja selle sadu jõuab hommikul Saaremaale ja Hiiumaale, algul sajab lund ja lörtsi, hiljem vihma. Mandril tuleb päeval lume- ja lörtsihooge, õhtupoole ka vihma. Lõunakaare tuul tugevneb veidi. Õhutemperatuur tõuseb 0 kuni +4 kraadini, Virumaal on suurema osa päevast veel alla 0 kraadi.

Pühapäeval ulatub madalrõhkkond üle Skandinaavia Läänemerele, Venemaa poolt aga kõrgrõhkkond Balti riikideni. Kahe rõhuala piirimail puhub meil mõõdukalt tugev lõunakaare tuul. Ajuti sajab lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Jaanuar oli keskmisest üle nelja kraadi külmem

FOTO: Võrumaa TeatajaTänavune jaanuar oli keskmisest üle nelja kraadi külmem, kuid samal ajal ka sajusem ja päikeselisem.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,7 kraadi, mis on 4,2 kraadi keskmisest madalam. Paljuaastane keskmine õhutemperatuur on jaanuaris -3,5 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 28. jaanuaril Võrus 6,9 kraadi ning miinimumiks 8. jaanuaril Tartu-Tõravere vaatlusjaamas -30,0 kraadi.

Eesti keskmine sajuhulk oli 61 millimeetrit, mis on 122 protsenti paljuaastasest keskmisest, milleks jaanuaris on 50 millimeetrit. Maksimaalseks ööpäevaseks sademetehulgaks mõõdeti 26. jaanuaril Virtsus 24 millimeetrit.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 35 tundi, mis on 116 protsenti paljuaastasest keskmisest, milleks on 30 tundi.

Kolmandik elektriarvestitest viidi mullu kauglugemisele

Foto: Aigar Nagel

Möödunud aasta detsembris kogus võrguettevõte Elektrilevi rohkem kui kahe kolmandiku ehk 422 330 majapidamise ja ettevõtte elektriarvesti näidud kauglugemise teel, kõik arvestid viiakse kauglugemisele käesoleva aasta lõpuks.

Möödunud aastal viidi kauglugemisele ligi 202 000 majapidamist, mis on ligi kolmandik kogu projekti käigus paigaldatud arvestitest. 2016 aastaks on paigaldada jäänud veel viimased 103 000 kaugloetavat elektriarvestit ja viimane kolmandik arvestitest kauglugemisele üle viia.

Viimastelt klientidelt, kellel uut arvestit veel ei ole, loodab Elektrilevi mõned kuud kannatlikkust. „Järgmine poolaasta saab olema töine. Loodame viimased arvestid paika saada suve lõpuks,“ selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi kelle sõnul vahetatakse keskmiselt 3000-4000 arvestit nädalas.

Kokku on 2015. aasta lõpu seisuga paigaldatud üle 520 000 kaugloetava arvesti.

Erinevalt senistest arvestitest tuleb kaugloetav arvesti hoida pidevalt elektrivõrgus sest nii teab võrguettevõtja, et arvesti on töökorras ja edastab infot tarbitud elektrikoguste kohta. Kohtades, kus igapäevast tarbimist ei toimu, näiteks suvilad, saab elektri välja lülitada arvestil asuvast lülitist. Nii suletakse vool tarbimiskohas, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks.

Põlvamaa bussipiletite hinnad kallinevad osaliselt

Pilt on illustratiivne FOTO: VTPõlvamaa bussiliinidel muutub veebruarist piletihinna arvestamise aluseks olev kilomeetritariif ja pikemaid vahemaid sõitvatel inimestel tuleb arvestada väikese hinnatõusuga.

Kui seni oli kasutusel kaks eri tariifi lühikeste, kuni 20-kilomeetriste ja pikkade, enam kui 20 kilomeetri pikkuste sõitude osas, siis edaspidi kehtib üks kilomeetritariif kogu sõidu ulatuses, teatas BNS-ile Põlva maavalitsus.

Ülejäänud piletitariifid ei muutu. Maakonnaliinidel pikemaid vahemaid sõitvad inimesed peavad arvestama piletihinna tõusuga olenevalt sõidu kaugusest 5-15 sendi võrra.

Veebruarist on Põlvamaa kiinidel kilomeetritariif 0,045 eurot, miinimumpilet 50 senti ja maksimumpilet maakonnasisesel sõidul 2,40 eurot. Maakonna piiridest väljasõidul korrutatakse läbitud kilomeetrite arv kilomeetritariifiga ning maksimaalne piirhind ei rakendu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD