Eestis on üle 5000 majapidamise, kus peetakse mesilasi, neist ligikaudu 1600 toodavad mett müügiks, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.

"Nii kutseliste kui hobimesinike arvu kasv näitab, et huvi mesindusega tegelemiseks on viimastel aastatel kasvanud. 2014. aastal toodeti Eestis rekordilised 1155 tonni mett,“ ütles maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti pressiteate vahendusel.

"Kuna küsitluste andmeil sooviksid mesinikud veelgi rohkem mett toota, tuleb toodangumahtude kasvatamise kõrval üha aktiivsemalt tegeleda ka turustamisvõimaluste otsimisega. Kindlasti aitab nende võimaluste leidmisele kaasa teadmine, et Eesti tarbijad eelistavad kodumaist mett," lisas ta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil oli 2015. aastal Eestis kokku ligikaudu 48 000 mesilasperet. Mesilasperedest 55 protsenti peavad hobimesinikud, kes peavad kuni 10 mesilasperet. Üle 150 mesilasperega kutselistele mesinikele kuulub 14 protsenti mesilasperedest.

Praegu müüvad mesinikud ligikaudu 78 protsenti meetoodangust otse tarbijatele, müügipunktist turul, laadal või üritusel, 10 protsenti toodangust müüakse pakendajatele ning 9 protsenti kaubandusele. Ka enamik tarbijaist eelistab osta mett otse mesinikult.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeil oli 2015. aasta seisuga kantud registrisse 1976 mesilat umbes 21 000 mesilasperega. Uuringust selgub, et teadlikkus mesilasperede registreerimise nõudest on suurenenud. Kui 2013. aastal oli mesilasperede registreerimise nõudest kuulnud ja mesilased registreerinud 73 protsenti uuringus osalenutest, siis 2015. aastal juba 91 protsenti.

Reisiettevõtjail oli kohustus 20. jaanuariks tarbijakaitseametile esitada 2015. aasta neljanda kvartali pakettreiside kogumüügi aruanne, kus tuli näidata ka käesoleva aasta müügiprognoos; aruande jättis esitamata kuus ettevõtet, mille amet kandis musta nimekirja.

Musta nimekirja kanti ASAP Travel OÜ, Asroleon OÜ, Natourest OÜ, Nikolo Travel OÜ, Evelina Dream Travel OÜ ja Prime Communications Limited Eesti filiaal. Kaks viimast ettevõtet on mustas nimekirjas varemgi olnud, teatas amet.

2015. aasta neljanda kvartali aruande esitamise kohustus oli kokku 282 reisiettevõttel, aruande esitas neist 97,8 protsenti. Kuue reisiettevõtte puhul, kes jätsid aruande esitamata, ei olnud ametil võimalik kontrollida nende tagatise piisavust.

"Reisihuvilistele soovitame alati tutvuda ka meie musta nimekirjaga, sest selliste reisiettevõtjate puhul ei saa olla kindel, et nende tagatis on piisav reisijate kodumaale tagasi toomiseks ning ärajäänud reisitasu tagasi saamiseks, kui ettevõttel peaks ilmnema makseraskused," kommenteeris tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juht Hanna Turetski-Toomik.

Siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti esindajad kohtusid reedel Põlvas Eesti maismaapiiri äärsete valdade juhtidega, et anda ülevaade piiri ehitamise hetkeseisust ja arutada edasist koostööd valdadega.

Ministri sõnul kulgevad piiritööd plaanipäraselt ja suur osa selles on nii valdade kui eelkõige maaomanike positiivses suhtumises, teatas siseministeerium BNS-ile. "Praeguseks oleme paigaldanud 21 piiriposti ja jätkuvad ettevalmistavad tegevused ehitustega alustamiseks. Samuti on enamuse eramaaomanikega kokkulepped saavutatud ja läbirääkimised jätkuvad veel 26 maatüki omanikuga. Minu suur tänu neile mõistmise eest välja ehitada kaasaegne piir," ütles Pevkur.

Täiendavalt märkis Pevkur, et töös on ka Peipsi järvistule piirimärkide soetamine ning erinevad projekteerimised. "Kui ilmataat võimaldab, on plaan koostöös veeteede ametiga alustada veepiiri tähistamist veel sel aastal," ütles ta.

Kohtumisel osalenud vallavanemad tundsid muu hulgas huvi, kas ja kuidas tulevikus näiteks Eesti, Läti ja Venemaa kolmikpunkt tähistatud saab ning kuidas seda külastada võiks. "Siinkohal tuleb siiski arvestada, et tegemist on piirirežiimi alaga, kus kehtivad piirangud. Küll on soov kolmikpunkt eraldi välja ehitada ja seejärel kohalike valdadega leida parimad võimalused, kuidas turistidele ning teistele huvilistele kolmikpunkti tutvustada," märkis siseminister.

Põlvamaa külaskäigul andis Pevkur ka ühiskonnaõpetuse tunni Põlva gümnaasiumis. Samuti kohtus minister Põlgaste ja Saverna vabatahtlike päästjatega ja arutas politseinike ja päästjatega turvalisuse olukorda Põlvas.

Hiljaaegu Facebooki vahendusel oma pisipoja ärasaatmiseks rahalist abi palunud noor pere otsustas matuste korraldamisest üle jäänud annetussumma 1500 eurot edasi annetada SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Fondi vahendusel soovib pere aidata kolme raskelt haiget last: seljaajukahjustusega 3-aastast Reilit spetsiaalse toidusegu soetamisel, ajukahjustusega 3-aastast Alexit kohamaksu tasumisel erivajadusega lastele mõeldud lasteaias ning haruldase nahahaigusega 3-aastast Cassandrat nahahooldusvahendite soetamisel ja ravireiside sõidukulude katmisel. Neist igaühte toetatakse 500 euroga.

"Oma pisipojaga haiglas viibides nägime ja kuusime palju, kuidas lastefond lapsi ja haiglat toetab," selgitas annetuse teinud Kadi, miks sooviti raha edasi annetada just Lastefondile. "Tahtsime toetada just raskelt haigeid lapsi, sest nägime ise selle üheksa kuu jooksul, kui vähe aitab neid riik ning kui suurt rolli mängib lastefond ja need inimesed, kes nende laste heaks annetavad. Haigete laste vanematel ei ole kerge, nad peavad olema väga tugevad ning on kurb, et lisaks niigi keerulisele olukorrale, tuleb neil tihti muretseda ka ülemõistuse suurte arvete pärast, mida keegi maksta ei aita Meil on ääretult hea meel, et tänu inimestele, kes meid aitasid meie mures, saame meie nüüd teisi aidata.”

Kadi ja Karli pöördusid Facebooki vahendusel kaaskondlaste poole 22. jaanuaril, et paluda rahalist abi oma 2015. aasta kevadel sündinud, kuid raske terviserikke tõttu juba üheksa kuud hiljem siit ilmast lahkunud pisipojale matuste korraldamiseks. Pereisa oli hiljuti oma tööst ilma jäänud ning mõlemad lapsevanemad pühendusid täielikult lapsele, olles temaga koos nii palju kui võimalik, lootuses, et poeg kord paraneb ning koos nendega koju tuleb. Kahjuks seda aga ei juhtunudki - detsembris pöördus lapse tervis järsult halvemuse poole ning poolteist kuud hiljem ta suri. Pere aga oli jäänud majanduslikult keerulisse seisu, mistõttu tuli pisipojale väärilise ärasaatmise korraldamiseks headelt inimestel abi paluda. Abipalve läks korda nii paljudele, et annetatust jäi raha ülegi, mille pere soovis omakorda edasi annetada.