Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti jaanuaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1018 sündi, neist 475 tütarlast ja 543 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 16 paari, neist üheksa paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja neli segapaari, teatas siseministeeriumi pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Sündisid kahed kolmikud, neist üks poiste kolmik ja üks segakolmik.

Tallinnas registreeriti 400 sündi, Harjumaal 128, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 86, Jõgevamaal 16, Järvamaal 17, Läänemaal 8, Lääne-Virumaal 31, Põlvamaal 14, Pärnumaal 55, Raplamaal 20, Saaremaal 17, Tartumaal 151, Valgamaal 23, Viljandimaal 31 ja Võrumaal 17 lapse sünd.

Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Maria, Sofia (11), Alisa (7), Anna, Eliise ja Marta (6). Poistele pandi enim nimeks Daniel (11), Rasmus (9) ja Kristjan (8).

Eelmisel kuul sõlmiti 264 abielu, neist 17 notarite ja 12 vaimulike poolt. Lahutati 213 abielu, neist 23 notarite poolt. Jaanuaris registreeriti 1337 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 16 ja maavalitsuse otsusega 193 inimesele, neist eesnimi 31, perekonnanimi 165 ning ees- ja perekonnanimi 13 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 148 naist ja 61 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1075 sündi, 1417 surma, 276 abielu, 165 abielulahutust ja 130 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabli Maarja Punaki sõnul saavad veebikonstaablid iga nädal mitu teadet tolerantsuse tõttu rassistide ahistamise ohvriks sattunud inimestelt, kuid enamasti pole tegemist süüteoga, kirjutab Postimees.

Osa rassistlikke ahistajaid kuuletub politsei korralekutsumisele, ent mõned peavad solvangute kirjutamist sõnavabaduseks, ütles Punak.

Veebikonstaabli sõnul pole vaadete pärast solvajaid väga palju, sest paljude kaebuste puhul korduvad samad nimed. "Pigem on ahistajateks väike grupp inimesi, kes aktiivselt otsivad konflikti, mõnitavad ja halvustavad inimesi, kes on nendega eriarvamusel. Kuigi selline käitumine on kahtlemata ebaviisakas ja riivab inimeste turvatunnet, ei ole enamasti siiski tegemist süüteoga," rääkis ta.

Enamasti on tegu solvangute ja ebasündsate postitustega, kuid on ka kommentaare, kus soovitakse halba. Selliseid juhtumeid, kus sotsiaalmeedias tehtud postitusele järgneks ka mingi ohtlik või häiriv tegu füüsilises maailmas, ei ole Punaki praktikas ette tulnud.

"Politsei  on selliste juhtumite korral võtnud solvajatega ühendust ja kutsunud neid korrale. On neid, kellele ka kiire vestlus mõjub distsiplineerivalt ja inimene saab aru, et on eksinud. Siiski on päris palju ka neid, kes peavad sellist käitumist oma õiguseks seisukohti väljendada, ning võib eeldada, et nad pigem oma käitumist ei korrigeeri," rääkis veebikonstaabel.

Politseiniku sõnul ei saa seaduse mõttes pidada ähvarduseks üldsõnalist pahameele avaldust, isegi kui see sisaldab viiteid, mis võivad lugeja turvatunnet riivata. "Karistusseadustiku kohaselt eeldab ähvardamise koosseis seda, et ähvardamine on suunatud konkreetsele inimesele ning inimene ise tunneb ennast reaalselt ohustatuna ja tal on põhjust arvata, et ähvardus võidakse täide viia. Siiski soovitame ohu tajumisel igal juhul pöörduda politsei poole, et saaksime olukorrast teada ka juhul, kui menetlust ei alustata," sõnas Punak.

Ta toonitas, et solvamise või laimamise korral on inimesel õigus pöörduda kohtusse. "Mõistlik on sellisel juhul eelnevalt koguda kokku kuvatõmmised solvavatest postitustest, netivestlustest ja ahistajate kontodest, et teisel osapoolel ei oleks võimalik olulist tõendusmaterjali kustutada. Alati aitab ka nii öelda füüsiline tõke ehk solvajate blokeerimine," lausus veebikonstaabel.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul pole äärmuslus Eestis seni julgeolekuoht. "Rassistlikud küberkiusajad on Eestis pigem üksikisikud ja kaitsepolitsei pole täheldanud nende äärmuslikku organiseerumist," ütles Puusepp. "Küberkiusamine on kahtlemata häiriv ja võib olla ka päris nõme. Nõmedus ja pahatahtlikkus ei ole aga automaatselt ei kuritegu ega äärmuslus, mis ohustaks põhiseaduslikku korda."

"Tänaseni saame kinnitada, et Eestis äärmuslus riigi põhiseaduslikku korda otseselt ei ohusta ja töötame selle nimel edasi, et see nii ka jääks. See tähendab, et kogume teavet ja kasutame teisi seaduslikke võimalusi julgeoleku tagamiseks, ennetades ja tõkestades ohtude realiseerumist," lisas ta.

Tänavusel hooajal on gripi tõttu surnud kokku viis inimest ja haiglaravi on vajanud üle 200 inimese.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 227 patsienti. „Seejuures on tähelepanuväärne, et üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat,“ ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova Sadikova.

Vanusrühmas 0-4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 30 protsenti, 20,7 protsenti on vanusrühmas 5-14 ja 10,6 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Tööealistest, vanusrühmas 20-64 on vajanud haiglaravi 19,8 protsenti. Vanemaealiste hulgas on haiglaravi vajanuid 18,1 protsenti.  

Alates jaanuarist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 25 inimest vanuses 29-91 eluaastat, kõik kuuluvad riskirühmadesse. Peamiseks riskiteguriks on vanus – 14 patsienti olid vanuses 65 ja üle. 11 patsiendil olid kaasuvateks haigusteks südame-veresoonkonnahaigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.

"Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta," kinnitas Sadikova. Hooajal kokku on gripi tõttu surnud viis inimest vanuses 53 – 91 eluaastat. Neist neli inimest kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu. „Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,“ sõnas Sadikova.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi,  Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi  ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmine nädal arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.

Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. „Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatu tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,“ lisas Sadikova.  

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab hinnata grippi haigestumise intensiivsust ikka keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. „Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma.  Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustamist," ennustas gripispetsialist. 

Kinnituse said 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist  375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga.

Eesti toidukauplustes jääb müümata ja kantakse maha ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid aastas, mis on rahas väljendades hinnanguliselt umbes 22 miljonit eurot, selgub Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) tehtud uuringust.

Uuringust selgub, et kõige enam ehk 47 protsenti jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju, 18 protsenti liha- ja kalatooteid ning 13 protsenti pagaritooteid. Nii valmistoidu kui piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas oli 10 protsenti.

"Positiivne on, et Eesti toidukauplustes ja toiduainetööstuses tekib toidujäätmeid võrreldes paljude Euroopa arenenud riikidega tublisti vähem ning kandev roll on siin elanikkonna väiksemal sissetulekul ja toidu tarbimise mahul. Teisalt tingivad tänased kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid polegi võimalik enne realiseerimistähtaega maha müüa. Täpsem planeerimine, aga ka tarbijate teadlikkuse tõstmine aitaks seda probleemi vähendada," selgitas SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Mõõra sõnul teeb tänapäevase kaubanduse olemus toidukauba müügi prognoosimise ja planeerimise ettevõtetele väga raskeks. Tihe konkurents eeldab, et kauplustes on kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. "Kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik, siis müüakse suur osa toidukaubast allahinnatud ja kampaaniatoodetena," kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid ning lisas, et toiduainete müügilt kõrvaldamisele aitavad kaudselt kaasa ka kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus. 

Toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete kohta üheste järelduste tegemine on mõnevõrra keerulisem, sest tootmisprotsessid ja ka toidujäätmete tekkepõhjused erinevad suuresti nii sektorite kui ka ettevõtete lõikes. Jäätmearuandluse järgi tekib Eesti toidutööstuses toidujäätmeid 3392 tonni, kuid selles ei kajastu tootmisprotsessi käigus tekkinud ja eraldi kogutud kõrvalsaadused, mis ei ole jäätmena klassifitseeritud, aga mida enamasti ei ole võimalik ka inimtoiduna kasutada.

Kui paljud Eesti kaubandusettevõtted juba teevad koostööd Toidupangaga, siis toiduainetööstusettevõtted kasutavad vähe toiduainete annetamise võimalust. "Tihti on takistuseks transpordi ning tööjõu ja sobivate hoiuruumide puudumine. Lisaks on toiduainete annetamisest loobumise üheks põhjuseks õigusaktide nõuete ebaselgused," selgitas Moora ning lisas, et teiste riikide kogemused näitavad, et toidujäätmete vältimine ja vähendamine on pikaajaline protsess, mis sõltub väga palju osapoolte teadlikkusest ja valmisolekust.

"Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et tegelikult on valdav osa kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtteid juba rakendanud meetmeid toidujäätmete tekkekoguse vältimiseks ja vähendamiseks, mis on ka loogiline, sest jäätmete vähendamine aitab kulusid kokku hoida," märkis Moora.

"Toidujäätmete, sealhulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas ja ka Euroopas muutumas järjest aktuaalsemaks. Igal aastal tekib Euroopa Liidus hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid. Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud," märkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ning lisas, et toidujäätmete vähendamine on toodud väga olulise teemana ka arutusel olevas Euroopa Liidu ringmajanduse paketis.

Uuringu käigus küsitleti 37 jae- ja hulgikaubandusettevõtet, lisaks viidi 11 eri tüüpi toidukaupluses läbi detailanalüüs, mille käigus selgitati vaatluste ja kaalumiste teel välja realiseerimata jäänud toiduainete tekkekogus ning selle põhjused. Toiduainetööstuse kohta info saamiseks küsitleti ja intervjueeriti 35 ettevõtet seitsmest põhilisest sektorist.

Eestis tekib jäätmearuandlusel põhinevatel andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, sellest valdav osa tekib kodumajapidamistes, ülejäänu aga toiduahela teistes etappides – toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.