EESTI UUDISED BNS

Teisipäeval on riigipüha tõttu lühem tööpäev

VTTeisipäeval on kõigil töötajatel õigus lühemale tööpäevale, kuna töölepingu seaduse kohaselt tuleb 24. veebruaril tähistatavale vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra lühendada.

"Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra," sätestab töölepingu seaduse paragrahv 53.

Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Tööpäeva peab kolme tunni võrra lühendama kõigil, kes teisipäeval, 23. veebruaril, töötavad.

Tööpäeva lühendamine ei olene tööpäeva kestusest. Kui näiteks osalise tööaja puhul on töötaja tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, siis riigipüha eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.

Kui majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et viimane töötaks riigipühale eelneval päeval sama kaua nagu tavaliselt. Kui töötaja on sellega nõus, tuleb lühendamata jäetud kolm tundi lugeda ületundideks, mille eest saab töötaja 1,5-kordset tasu. Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel – kui töötaja ei nõustu ületunnitööga, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel töötatakse riigipühal, peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.

Loomapark palub karupere hukkamise vältimiseks annetusi

Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Alaveski loomapark palub inimeste ja firmade abi karuperele aediku rajamiseks, sest vastasel juhul võib loomapargi omaniku sõnul oodata loomi hukkamine.

Eesti Loomakaitse Liidu teatel sattus karupere ohtu seoses Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Elle Horni ettekirjutustega, mille kohaselt tuleks ehitada praktiliselt uus, kümneid tuhandeid eurosid maksev aedik. "Sama riigiametnik määras Alaveski loomapargile omal ajal niinimetatud huntideaedikule tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise eest igakuised sunnirahad, mida aga ei jõutud maksta ning seetõttu oldi sunnitud hundipere, ühtekokku 11 looma hukkama," märkis liit.

Loomakaitsjate kinnitusel kardab loomaparki pidav perekond Kõiv, et sama stsenaarium võib korduda ka karupoegade puhul ja sestap kutsutakse viimases hädas appi häid inimesi ja ettevõtteid.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juristi Piret Teesi sõnul kaevatakse veterinaarameti ettekirjutus kindlasti edasi. „See on hämmastav, sest hundiaedikus viibivad karupojad tõi Alaveski loomaparki tegelikult keskkonnaamet ehk Eesti riik ning olukorras, kus riik ise ei ole täitnud looduskaitseseaduses sätestatud kohustusi ja pole karude ülalpidamiseks eraldanud mistahes vahendeid, on selliste ilmselgelt põhjendamata ning alusetute ettekirjutuste tegemine riigi poolt eriti kohatu ja asjatult koormav," märkis Tees.

 

Jaanuaris langes aastaga nii sigade tapmine kui sealiha kokkuostuhind

Pildil sealiha lett Jaagumäe Keskuse toidupoes Võrus.	 Foto: Võrumaa Teataja

Käesoleva aasta esimesel kuul langes tunnustatud lihakäitlemisettevõtetes mulluse jaanuarikuuga võrreldes nii tapetud sigade kui saadud sealiha hulk, samas langes ka sealiha keskmine kokkuostuhind.

Kui mullu jaanuaris tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 44 700 siga, siis käesoleva aasta esimesel kuul oli neid 39 300 ehk 12,1 protsenti vähem, selgub statistikaameti andmetest. Tapetud sigadelt saadi jaanuaris kokku 3183 tonni liha, langus võrreldes eelmise aasta sama kuu 3580 tonniga on 11,1 protsenti.

Sigade kokkuost oli jaanuaris 34 500 isendit, aasta varem oli näitaja 38 500 siga. Sealiha kokkuost oli jaanuaris 2806 tonni ehk 9,5 protsenti vähem kui aasta varem. Keskmine sealiha hind oli 1385,14 eurot tonni kohta, samas kui mullu jaanuaris oli näitaja 1495,19 eurot, langus oli seega 7,4 protsenti.

Veiste tapmine langes 12,1 protsenti 2900 loomale ning saadud liha hulk 10 protsenti 746 tonnile. Seejuures langes vasikatelt saadud liha hulk 6 tonnilt 5 tonnile, noorloomadelt saadud liha hulk aga kasvas 16 tonnilt 20 tonnini ning lehmmullikatelt saadud liha maht kasvas 56 tonnilt 78 tonnini.

Samas langes lehmadelt saadud liha hulk 11,6 protsenti ehk 528 tonnilt 467 tonnile ning pullidelt ja härgadelt saadud liha maht 21,1 protsenti ehk 223 tonnilt 176 tonnile. Lehmi tapeti kokku ligikaudu 1800 ning pulle ja härgi 600.

Veised osteti jaanuaris kokku 2700 looma, aasta varem oli neid 2800. Kokku osteti 683 tonni sealiha, mida oli 3,8 protsenti vähem kui aasta varem. Keskmine veiseliha tonnihind oli aga tänavu jaanuaris 1916,25 eurot, samas kui mullu oli näitaja 1881,83 eurot, mis tähendab 1,8-protsendilist hinnakasvu.

Lambaid tapeti jaanuaris sarnaselt eelmise aasta sama kuuga ligikaudu 500 ja neilt saadi liha kokku 9 tonni, aasta varem andsid tapamajad 8 tonni lambaliha. Lamba- ja kitseliha osteti kokku 6,1 tonni, mullu jaanuaris oli see 6,8 tonni. Keskmine lamba- ja kitseliha tonnihind oli jaanuaris 3138,03 eurot, aasta varem oli see 3180,29 eurot.

President Ilves soovib valitsuselt suuremat otsustavust

President Toomas Hendrik Ilves FOTO: Võrumaa Teataja

Eesti vajab valitsust, kes valitseb, ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti Päevalehele antud intervjuus, kritiseerides valitsuse vähest otsustusjulgust.

"Ma ei näe praeguses riigikogus teistsugust koalitsiooni, kui Reformierakond + sotsid + IRL. Aga asjaosalised ei tohi seda võtta kui paratamatust, vaid kui võimalust Eestit edasi viia. Praegu me seisame suhteliselt paigal. Nii et ärme räägime valitsusremondist, vaid sellest, et inimesed seal [valitsuses] peaksid ise oma hoiakuid muutma," ütles Ilves intervjuus.

"(Valitsus peaks - BNS) alustama sellest, et räägib inimestega, võtab seisukohti ja kooskõlastab omavahel seisukohti. Mitte nii, et üks teatab järsku: keelustame burkad," selgitas president, vastates EPL-i küsimusele selle kohta, mida peaks valitsus tegema.

Ilvese hinnangul varjab valitsus otsustavuse puudumist vaidlustega ebaoluliste teemade üle.

"Seda julgust varjab praegu võimuliidu nõrk koostöö ja vaidlemine suhteliselt väikeste asjade üle, mis tuleb kiiresti lahendada, et saaks suuremate teemadega edasi minna," märkis president. "Ühe Euroopa Liidu raamatupidaja ehk inglise keelest laenatuna oaloendaja koht Luksemburgis ei ole küsimus, mida kuude kaupa võimuliidus veeretada. Kooseluseaduse rakendamine samamoodi. Tegelikult on Eesti, kogu Euroopa silmitsi tõeliselt suurte probleemidega – olgu see majandusele kiirema käigu andmine või solidaarsus ja pagulaskriis. Aga meie elame nagu mingis mullis," rõhutas Ilves.

Algava nädala esimeses pooles on ilm pilves selgimistega ning sajune

Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks pilves selgimistega ja sajust ilma.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma. Tuul pöördub kagust edelasse 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi. Esmaspäeva päeval jätkub pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma. Puhub edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +3 kraadi.

Ka teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +1 kraadi. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma. Puhub läänekaaretuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Külma on -1 kuni -7 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi.

Riigikaitsesse panustajad saavad kaitseministrilt teenetemärgid

Andres Kõiv Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Kaitseminister Hannes Hanso annab esmaspäeval lauluväljaku klaassaalis toimuval pidulikul aktusel riikikaitsesse panustajatele üle kaitseministeeriumi teenetemärgid ja teaduspreemiad ning tunnustab kaitsevaldkonna töötajaid, riigikaitseõpetajaid ja vabatahtlikke.

Teiste hulgas tunnustab kaitseminister silmapaistva tegevuse eest riigikaitse hüvanguks välisministeeriumi kantslerit ja endist teabeameti peadirektorit Rainer Saksa, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni, Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülemat kolonel Aron Kalmust, presidendi julgeolekunõunikku Merle Maigret, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise kirurgia keskuse juhatajat professor Peep Talvingut, Võru maavanemat Andres Kõivu ja paljusid teisi, teatas kaitseministeerium BNS-ile.

Kaitseminister tunnustab kaitseministeeriumi ja teiste riigiasutuste teenistujaid, kaitseliitlasi, staažikaid riigikaitseõpetajaid ja teisi koostööpartnereid ning vabatahtlikult riigikaitsesse panustajaid. Samuti annab kaitseminister aktusel üle preemiad kaitseministeeriumi teadustööde konkursi võitjatele ning stipendiumid riigikaitseõpetajatele.   

 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD