Kompensatsioon aitas metsseaemiste küttimist kuu ajaga kahekordistada

Seakatku tõkestamiseks hakkas riik jaanuaris metsseaemiste küttimise eest kompensatsiooni maksma ja nii lasksid jahimehed aasta esimesel kuul üle kahe korra rohkem emiseid kui mullu detsembris.

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade hulgas hakkas veterinaar- ja toiduamet (VTA) alates jaanuarist maksma kompensatsiooni emiste küttimise eest – ja seda kuni 100 eurot ühe looma kohta. Jaanuari jooksul kütiti 830 metsseaemist, mida on üle kahe korra rohkem möödunud detsembris kütitud 361-st. Kokku taotlesid jahiseltsid kompensatsiooni 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest, teatas maaeluministeerium BNS-ile.

"Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. "Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid." 

Keskkonnaameti andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. "Hoolimata lumevähesusest on jahimehed üsna lähedal keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtude täitmisele. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks," ütles Onemar. "Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. "Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb," selgitas Korts.

Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Küttimismahtude täitmist jälgib keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning VTA-ga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.