Maanteeameti andmeil on Eestis vanim kehtiva juhiloaga mees 97 ja naine 96 aastat vana.

Maanteeamet ei pea juhtimisõiguse puhul vanuse ülempiiri otstarbekaks, kuna inimesed on erinevad ning üks 70-aastane võib olla märksa paremas tervislikus seisukorras kui näiteks 50-aastane, ütles ameti pressiesindaja Triin Adamson BNS-ile. 

"Oluline on, et juht on füüsiliselt ning psüühiliselt võimeline sõidukit juhtima, tal ei tohiks olla haigus või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki juhtimist," sõnas Adamson.

Oluline roll on Adamsoni sõnul ka arstidel, kes uuendavad inimeste tervisetõendeid, mis on vajalikud juhtimisõiguse säilitamiseks.

Rakveres sai pühapäeva õhtul kahe auto kokkupõrkes vigastada mees, õnnetuse põhjustajaks oli seejuures ühe auto roolis olnud 90-aastane naine.

Kuigi raskete liiklusõnnetuste üldarv on tänavu esimese kahe kuuga jäänud mullusele tasemele, näitab politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistika, et purjus juhtide põhjustatud avariide hulk on märgatavalt kasvanud.

Kui mullu juhtus aasta esimese kahe kuuga 183 rasket liiklusõnnetust, milles said viga 235 ja hukkus 14 inimest, siis tänavu oli raskeid õnnetusi 187, vigastatuid 274 ja hukkunuid 12. Purjus juhi süül juhtus tänavu jaanuaris ja veebruaris 17 rasket liiklusõnnetust, samas kui aasta varem oli see number kaheksa võrra väiksem. Roolijoodikute süül on tänavu viga saanud 22 inimest ning hukkunuid polnud, mullu oli vigastatuid kaheksa ja hukkunuid üks.

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo vanemkomissar Riho Tänak märkis, et kahjuks ei ole käesolev aasta liikluses alanud eelmistest paremini. "Kahe esimese kuuga on toimunud 187 inimkannatanuga liiklusõnnetust ning neis on elu kaotanud 12 ning vigastada saanud 274 inimest. On tõusnud nii õnnetuste kui ka nendes vigastada saanute arv," ütles Tänak BNS-ile.

Ta tõdes, et vaatamata selle, et politseinikud on roolist eemaldanud üle tuhande joobes juhi, on kasvanud nende süül toimunud liiklusõnnetuste arv 17-ni. "Õnnetuses viga saanud inimeste arvu on mõjutanud ka selle aasta alguses aset leidnud avariid liinibussidega. Raskemate tervisekahjustuse vältimiseks peab igas turvavööga varustatud sõidukis seda ka kasutama. Esimese kahe kuuga on tõusnud veoki osalusel toimunud õnnetustes vigastada saanud inimeste arv," rääkis Tänak.

Liiklusõnnetuse tüüpjuhtumiks on politsei kinnitusel ühe sõidukiga toimunud õnnetused, kus juht kaotab sõiduki üle kontrolli, masin paiskub teelt välja ning viga saavad või hukkuvad sõidukis viibinud inimesed. Selliste avariideni viivad tavaliselt liiga suur sõidukiirus ja teeoludega mittearvestamine.

"Tuletan juhtidele taas meelde, et just talvekuudel, kui teid katavad lumevaip ja jää, tuleb kiiruse valikul väga tähelepanelik olla. Talvel on äärmiselt oluline, et juht enne teekonna alustamist puhastaks sõiduki ja haagise lumest ja jääst. Kui jää ahendab juhi vaatevälja, siis autole kuhjunud lumi võib kiirendades või pidurdades muutuda kaasliiklejatele ohtlikuks," lisas Tänak.

VIDEO: Tolliametnikud konfiskeerisid Luhamaa tollipunktis Venemaalt Eestisse saabunud veokist roostes mõõga, millele tehtud ekspertiisist selgus, et tegu on viikingiaegse leiuga, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

10. või 11. sajandist pärit mõõka uurinud muinsuskaitseameti kinnitusel on tegu erakordse leiuga, mille väärtust kahandab asjaolu, et eksperdid ei tea selle leiukohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo sõnul on taolise terve tuhandeaastase mõõga leidmine väga-väga haruldane. "See on kirjeldamatu ja seetõttu on erakordselt kurb, et ta on eraldatud oma leiukontekstist," märkis Lainvoo.

Mõõk on üsna hiljuti maa seest välja kaevatud, mis annab alust arvata, et tegu võis olla hauapanusega, seega oleks võinud leiukoht spetsialistidele veel palju rääkida. Tõenäoliselt ei olnud rariteedi sihtpunkt mitte Eesti, vaid mõni Lääne-Euroopa riik. Oksjonitel võib taoline restaureeritud mõõk maksta isegi kuni 17 000 eurot.

Milliseid selgitusi jagas Luhamaa piiripunkti tolliamentikele Valgeneve kodakondsusega autojuht, kelle Venemaa numbrimärkidega autost mõõk juhuslikult leiti, praegu menetluse huvides avalikustada ei saa. Mingeid dokumente või eriluba taolise eseme Venemaalt väljaviimiseks tal esitada polnud.

Tegelikult otsisid tolliosakonna ametnikud autost salasigarette ja -alkoholi. Seda veokist ei leitud, samuti oli kogu kauba dokumentatsioon korras. Mõõk oli hoopis kabiinis, riidesse mässitud.

Kuna relv on pärit Venemaalt, käib praegu asjaajamine, et mõõk sinna ka tagasi jõuaks. Venemaa Föderatsioon on avaldanud valmisolekut see vastu võtta. Seni on viikingimõõk hoiul lukustatud külmkapis.

Tänavusest suurõppusest Kevadtorm võtab osa ligi 6000 vormikandjat, neist üle 1500 on liitlassõdurid.

Õppus Kevadtorm algab tänavu 2. mail ja kestab 20. maini, õppus peetakse Tartu, Võru ja Põlva maakonnas, ütles BNS-ile kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Õppusest võtab osa ligi 6000 vormikandjat, nende seas üle 1500 liitlase 11 riigist. Kevadtormile saadavad oma üksused Belgia, Kanada, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Holland.

Välisriikide kaitseväelased harjutavad Kevadtormil koostööd Eesti üksustega, samuti teevad õppusel hinnatavale üksustele vastutegevust.

Kevadtorm on lõpueksamiks juuli- ja oktoobrikutsega saabunud ajateenijatele.