Valitsuskoalitsioon on lubanud, et valitsussektori töötajate arvu tuleb vähendada üks protsent aastas, mis tähendab 700 töötajat ja päästeamet peab ametiühingu teatel tänavu koondama 14 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Päästetöötajate ametiühingu teatel peaks päästeamet sel aastal koondama 14 inimest ja kui kokkuhoid tuleb päästjate arvelt, tähendab see reaalse abi kättesaadavuse vähendamist. Maksumaksjaid jääb vähemaks ja järjest rohkem inimesi kolib maalt linna, selle trendiga peab arvestama oma tulevikuplaanides ka kogu Eesti turvalisuse valdkond.

"Vaadates täna siseministeeriumi eelarve vajadusi, mis on suurujärgus sada miljonit lisaks juurde baaseelarvele ja vaadates seda, millised on meie võimalused jälgides majanduskasvu ja muid näitajaid, siis on selge, et seda summat me ei näe. Seega me peame täna hakkama üsna radikaalselt hindama, millisel viisil politseid, päästet ja häirekeskuse teenust ja kiiremat abi me suudame endale lubada," siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont.

Päästeameti laual on mitmeid plaane, kuid midagi konkreetset otsustatud ei ole. Peadirektor Kuno Tammearu ütles, et kärpeid tuleb teha päästeameti igas valskonnas, aga nii, et töötulemus ei kannataks.

"Väga suur osa meie ressursist ehk 85 protsenti kulub reageerimisvaldkonda. Me oleme väga tehnilised, spetsiifilised ja see on väga kallis. Vaadates meie võrgustikku ja neid teenuseid, mis me osutame ja vaadates meie eelarvelisi võimalusi, siis me näeme probleemi jätkusuutlikkuses ja jätkusuutlikkuse osas nii komandode osas kui vabatahtlike osas," rääkis Tammearu.

Päästeamet uurib ka teiste riikide lahendusi, kuid täna on selge, et on mitmeid asju, mis suuremale osale Eestist ei sobi, päästjate koduvalve näiteks. Seda saab rakendada vaid väikesaartel.

"Kindlasti on vale väita, et päästeamet hakkab massiliselt kasutama koduvalve süsteemi ja maksab päästjatele ainult kümme eurot valve eest. See on sulaselge vale ja kinnitan, et nii see ei ole ja see pole Eesti seaduste järgi ka võimalik," lisas Tammearu.

Päästetöötajate ametiühing on juhtkonnaga kärpelaane arutanud, kuid midagi kindlat otsutatud ei ole. Ametiühingu juhatuse liige Aivar Lepp avaldas lootust, et ehk mõtlevad poliitikud veel ümber ja otsustavad siseturvalisuse töötajaid koondamisest säästa.

"Kui eelarvet ei suurendata ja vähendatakse koosseise, siis väheneb abi kättesaadavus. Mida vähem on reaalseid reageerivad päästetöötajaid, seda kauem läheb aega abi saamiseks," sõnas Lepp.

Lähipäevil võib tulla öösiti kuni 14 kraadi külma, samas on kohati oodata ka plusskraade.

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest lund ja lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 5-11, öö hakul põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest lund ja lörtsi. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub valdavalt läänekaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni -8, kohati -10 kraadi. Päeval on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub valdavalt läänekaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -3 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -5 kuni -11, kohati -14 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5 kraadi.

Lõuna prefektuuri aasta teo tiitli põlvis mullu kevadel kuueaastase poisi otsimine, mis lõppes väikemehe eduka leidmisega.  

23. mail kella 17.40 paiku saabus teade, et Viljandi vallas Kibekülas on kadunuks jäänud kuueaastane poiss Andre. Laps oli eelnevalt mänginud kaheksa-aastase vennaga Liivamäel. Venna sõnul hirmutasid neid hulkuvad koerad, mille pärast liikusid nad kodust eemale. Nähes koeri uuesti, otsustas vanem vend minna koju ning kutsuda ema. Tagasi liikus ta läbi metsa ning kodu jõudes ei mäletanud ta enam päris täpselt, kus kohas vennaga lahku läks.

Teatamise hetkeks olid vanemad noormeest otsinud juba kaks tundi. Kohe saatis välijuht Maidur Lapp ühe toimkonna kooseisus Viktor Tjuška ja Villi Peltser sündmuskohale. Patrullpolitseinikud vestlesid vanematega ja püüdsid välja selgitada kohta, kus Andret vanem vend viimati nägi. Noormees oli kergelt ehmunud, kuid üht-teist õnneks mäletas. Detailid ja kohad aja möödudes kahjuks muutusid. Nõnda ei teinud see teadmine kadunuks jäänud noormehe leidmist kergemaks.

Kohe, kui patrullidel oli esialgne info käes, hakati lähedal olevaid teid läbi sõitma, mida tegid ka Janek Mõtsar ja Hanory Heinaste. Korrapidaja ühendus koerajuhiga, sest iga tunniga jäi valget aega vähemaks. Samuti anti korraldus kopterimeeskonnale mootor tööle ajada ja suund Kibeküla poole võtta.

Kella 20 paiku alustasid tööd Merit Jänts, Kredi Aim, Jüri Eek ning abipolitseinik Vello Truu, kes välijuhi korraldusel suundusid otsingualale. Kella 20.20 paiku saabus kopter ja alustas otsinguid. Mõnikümmend minuti hiljem sukeldus koerjuht Üllar Tänna oma nelja jalgse paarilisega jälge ajama, mis eelnevalt patrulli poolt oli leitud.

Operatiivjuhi Helmer Halliku korraldusel suundusid otsingutele Valga patrull kooseisus Heili Mets ja Sander Karu; Põlva patrull kooseisus Silver Hinto ja Rein Eit; Tartu patrulli kooseisus Allan Ploom ja Urmas Lepist. Täiendavalt kaasati ohvriabi töötaja, abipolitseinik Maiju Mumm, kes suhtles vanema venna ja vanematega. 

Südaööks olid otsingud väldanud juba mitmeid tunde, kuid tulemust ei olnud. Sündmuskohale hakkasid kogunema vabatahtlikud, kes tahtsid oma panuse anda poisi leidmisele. Mõningad olid tulnud isiklike ATV-dega, teised maasturitega. Välijuhi korralduselt asuti täiendavalt läbi vaatama teid, lootuses, et poiss on metsast välja tulnud.

Kella kahe paiku alustas lisaks Sakala Maleva 20-liikmeline rühm maastikuotsinguid. Pärast kopteri äraliikumist otsustati moodustada ahelik vabatahtlikest ja politseinikest ning liikuda metsa, kuna sellisel hetkel on iga minut arvel – temperatuur oli madal ning alajahtumise oht oli suur.

Vabatahtlikud said varustatud lambi ja helkurvestiga vältimaks olukorda, et päästjast saaks päästetav. Kella 3.40 paiku jõudis ahelik lõpp-punkti ehk kohta, kus pidi Kaitseliidu auto neid peale võtma. Läheduses asus üks vana saun, mille ümbrust otsustati kontrollida.

Rein Eit lausus järgneva hetke kohta: „Vaatasin sauna trepialust, aga kuna kola oli seal palju ja taskulamp hakkas ka väsima, siis esiti midagi ei näinud. Teised hakkasid juba ära minema, aga mingi sisetunne käskis hoolikamalt vaadata. Nägin trepialusel kõigepealt kummikuid ja siis hakkas fliis liikuma. Hüüdsin kohe teised tagasi ja tõime poisi välja.“

Noormees sikutati välja, mässiti riietesse ja anti kiirabile üle. Suurepärase koostöö  vabatahtlike, kaitseliitlaste ja ametnike vahel kandis positiivset tulemust ehk selle kuueaastase poisi elu sai päästetud ning tulevikus on tal võimalus teha suuri tegusid.

Kaubamärki Sebe kasutav bussifirma Eesti Buss OÜ vaidlustas kolmandat korda riigihangete vaidlustuskomisjonis Võru maakonna ligi 16 miljoni eurose liiniveo hanke, leides, et võitjaks valitud Hansa Bussiliinid ei vasta nõuetele.

Võru bussiliiniveo hange kuulutati välja juba eelmise aasta alguses, pakkumuste esitamise aeg oli möödunud aasta märtsis. Esimest korda nõudis Sebe hanke võitjaks valitud Hansa Bussiliinid AS-i tagandamist 2015. aasta aprillis ja vaidlustuskomisjon rahuldas Sebe kaebuse.

Mõni kuu hiljem tegi hankija ehk Võru maavalitsus otsuse, millega tunnistas siiski endise võitja Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks. Seepeale vaidlustas Sebe tulemuse uuesti, kuid vaidlustuskomisjon ei rahuldanud firma nõuet.

Kolmandat korda vaidlustas Sebe liiniveo hanke 23. veebruaril ja riigihangete vaidlustuskomisjon otsustas kaebuse menetlusse võtta.

Võru maavalitsus kuulutas maakonna bussiliiniveo hanke välja eelmise aasta 22. jaanuaril. Hanke eeldatavaks maksumuseks on märgitud 15,9 miljonit eurot ja hankelepingu kestuseks on 7 aastat.