Riigikogu maaelukomisjoni juhi Ivari Padari sõnul tuleks kiiresti üle vaadata veeseadus ning lubada loomade karjatamine ka siseveekogude kallastel.

"Keegi ei sea kahtluse alla ei vee ega ka looduse kaitse tähtsust. Piiranguid ei tohi aga kehtestada lihtsustatud moel, käsitledes ühe mõõdupuuga neid põllumehi, kelle majandustegevus kujutab keskkonnale ohtu ja neid, kes majandavad loodusega arvestades, ütles Padar riigikogu pressiteenistuse teatel pärast kohtumist lihaveisekasvatajatega.

Tema sõnul on oluline veel sellel kevadel kõrvaldada veeseadusest kiiresti loomakasvatuse arendamist pidurdavad tegurid. Padar märkis, et on vaja nii veisekasvatuse kui ka lambakasvatuse arendamiseks luua soodsamad karjatamistingimused.

Sarnasel seisukohal on ka maaeluministeerium. Esmaspäeval saatis ministeeriumi kantsler ka keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitas veeseaduse sätteid täiendavalt analüüsida. Maaeluministeeriumi hinnangul tuleks karjatamisluba siiski kitsendada loomkoormuse nõuetega.

"Leiame samuti, et karjatamise positiivne mõju elurikkusele kaalub üldjuhul üle võimaliku mõju veekeskkonnale ja karjatamist ei ole mõistlik lausaliselt keelata," ütles maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik BNS-ile.

Karjaloomakasvatajad soovivad, et riik lubaks loomi karjatada ka siseveekogude kallastel, kuna nende hinnangul pole praegune keeld keskkonnakaitseliselt ega praktiliselt põhjendatud.

"Veeseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas märgiti õigustatult, et veekaitse seisukohalt ei ole põhjendatud karjatamise keelamine rannikualadel, kuna karjatamise mõju veele ei ületa saadavat kasu loomade ja lindude elupaikade ning korras rannaalade näol. Paraku ei lähtutud samadest kaalutlustest siseveekogude kallaste suhtes, kus jäi kehtima senine kord," seisab MTÜ Liivimaa Lihaveis koostatud ning mitmete loomakasvatajate toetatud pöördumises.

Pöördujate sõnul vohab Eesti rannikualadel pilliroog, mis põhjustab suurte alade kinnikasvamist ja elupaikade vähenemist, samas kui karjatamine aitaks olukorda märgatavalt parandada. "Karjatamisega kaasnev kasu on ilmne, võimalik kahju veekeskkonnale aga pigem teoreetiline," märkisid loomakasvatajad ja lisasid, et pole ka tõendatud, et karjatamine vee kvaliteeti olulisel määral rikuks.

Samuti seisab pöördumises, et praegune seaduse sõnastus on täiesti ebapraktiline, kuna näiteks juhul, kui 10-meetrise tsooni juurde tuleks püstitada piirdeaiad, siis jääks vähe ruumi niitmiseks, lisaks on paljude veekogude kaldad nii järsud, et vajavad eritehnikat, samas kui loomad saaksid seal rohu söömisega hästi hakkama. Seega tähendab karjatamise keeld sisuliselt veekogude kallaste võsastumise kunstlikku soodustamist," märkisid pöördujad.

Jaanuaris jõustunud veeseaduse järgi on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine, heina ja roo koristamine ning keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.

Vastavalt seadusele on veekaitsevööndi ulatus veepiirist Läänemerel ja Peipsi, Lämmi, Pihkva ning Võrtsjärvel 20 meetrit, teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 meetrit ja vähem kui 10-ruutkilomeetrise valgalaga maaparandussüsteemide eesvooludel üks meeter.

Riigikogu keskkonnakomisjoni teisipäevasel istungil on tähelepanu keskmes mesindusega seotud probleemid, kui kõne all on mesilasi mõjutavad pestitsiidid.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on teema olnud päevakorras pikemat aega, millele on aga vaja leida lahendus kiiremas korras.

„Keskkonnakomisjoni jaoks on oluline mesindusega seotud probleemide lahendamine. Mesilasperede hukkumisega seoses arutame taimekaitsevahendite kahjulikku mõju mesilastele. Mesinike mure seisneb mesilaste ülemäärases suremuses pestitsiidide kasutamise tagajärjel. Probleemile tuleb kiiresti reageerida, sest kahju ei tule ainult mesinikele, vaid ka keskkonnale terviklikult,“ ütles Vakra.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Rein Ratas rõhutas, et läbi aegade on mesindus olnud Eesti maaelu lahutamatu osa. „Üpris oluliseks tuleb seejuures hinnata mesilaste tolmeldamistegevust nii kultiveeritud kui ka looduslikes taimekooslustes. Oluliseks saasteallikaks mesilastele ja looduskeskkonnale üldse on pestitsiidide suuremahuline ja ebamõistlik kasutamine taimekaitsetöödel ja mujal,“ märkis Ratas.

Keskkonnakomisjon on arutelule kutsunud Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Mesinduse Koostöökogu, maaülikooli, Keskkonnauuringute Keskuse, maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) mullusest statistikast nähtub, et lähisuhtevägivallaga seotud kuritegude hulk suurenes aastaga üle kümnendiku võrra ning aastatel 2012-2014 vigastati või tapeti lähisuhtevägivalla käigus 115 inimest, kirjutab Eesti Päevaleht.

PPA analüüsiteenistusel valmis äsja põhjalik analüüs, mis näitab, kuidas ja millistel juhtudel saab lähedase inimese vastu käe tõstmisest tapmine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Kolme aasta andmetele tuginev analüüs toob esile kindlad mustrid.

Kõige sagedamini saab vägivald alguse tavalisest olmetülist, mille käigus üks pool otsustab korraga lüüa. Olmetülide kõrval on teine levinum põhjus armukadedus, selle toovad rünnaku ettekäändeks enamasti mehed. Esineb ka olukordi, kus üks osapool provotseerib teist lööma. Tasub märkida, et kuritegude provotseerijad on mehed.

Kannatanud on pigem madalama haridustasemega kui ründajad. Just vähest haridust peetakse üheks vägivalda soodustavaks teguriks. Muidugi kuuluvad vägivallatsemiseni viivate põhjuste hulka ka sotsiaalsed probleemid: töötus, invaliidsus, varasem kokkupuude vägivallaga. 70 protsenti ehk lõviosa juhtumeid toimub korteris, naabrite vahetus läheduses.

Politseile teadaolevalt on naisohvritest varem lähisuhtevägivalda kogenud veidi üle pooled ja meesohvritest veerand. Rohkem kui pool lähisuhtevägivalla kuritegusid pandi toime joobes ja üle poolte juhtumite puhul löödi lähedast noaga, viiendikul juhtudel ohvrit kägistati või peksti. Sageli kasutati vigastamiseks majapidamises leiduvaid esemeid, näiteks haamrit, kirvest või ahjuroopi.

Paraku langeb ohvriks ka lapsi. Kolme aasta jooksul said lähedase inimese käe läbi rängalt viga või surma 15 kuni seitsmeaastast last. Laste surma põhjustasid kolm ema ja üks isa, kõigil neil vanematel olid kas alkoholi- või psüühilised probleemid. Raskeid tervisekahjustusi tekitasid lastele peamiselt isad, kahe juhtumi puhul tegid oma lapsele liiga mõlemad vanemad. Vanim lähisuhtevägivalla all kannatanu oli 83-aastane, kõige rohkem tõsteti kätt vanemate või äiade-ämmade vastu.

Naised ja mehed jagunevad vägivallatsejatena pooleks. Eesti avatud ühiskonna instituudi naistevastase vägivalla uuringust tuli välja, et naised kasutavad meeste vastu vägivalda sagedamini siis, kui neid endid on enne pikema aja jooksul ja korduvalt vägivaldselt koheldud. Naiste vägivald on tihti enese ja laste kaitsmise vahend või katse lõpetada mehe vägivald. Mehed aga kasutavad vägivalda eelkõige eesmärgiga naise üle domineerida.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas esmaspäeval väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse määruse muudatused, millest olulisim on üleminek elektroonilisele menetlusele ning edaspidi on võimalik toetuse taotlusi esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna.

"Väikeste põllumajandusettevõtete toetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik taotlust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna,“ ütles maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban ministeeriumi pressiesindaja teatel. "Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks ning kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini, senise maksimaalse 70 tööpäeva asemel 50 tööpäevaga," sõnas ta.

Määruse muudatusega täiendatakse ühtlasi hindamiskriteeriumites seatud valdkondlikke eelistusi. Hindepunktide alusel antakse jätkuvalt eelistus põllumajandustootjatele, kes peavad sigu, kuid on otsustanud seakasvatusest loobuda järgnevaks viieks aastaks. Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. „Kui varasemates taotlusvoorudes andsime projektide hindamisel selle meetme raames eelistuse vaid seakasvatusest väljumisel, siis tänavuses taotlusvoorus saavad eelistuse ka need seakasvatajad, kes jätkavad sigade pidamisega. Sellisel juhul on neil võimalik saada toetust bioohutusmeetmete tõhustamiseks,“ lisas Gorban.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele. Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat põllumajandusliku tootmisega tegelenud ettevõtted, mille põllumajanduslik müügitulu oli taotlemisele eelneval majandusaastal 4000–14 000 eurot ning üle-eelmisel vähemalt 1200 eurot ja moodustas ettevõtte müügitulust vähemalt 50 protsenti. Maksimaalne toetussumma põllumajandusettevõtte kohta kogu perioodil (aastatel 2015–2020) on 15 000 eurot. Meetme esimeses kahes taotlusvoorus on toetust määratud 641 põllumajandustootjale summas 9,4 miljonit eurot.

Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 meetmele „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ ette nähtud 30 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot 2016. aastaks. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 4.-11. aprillini 2016. aastal.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale: teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.