Perevägivald on kolme aastaga nõudnud 115 ohvrit

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) mullusest statistikast nähtub, et lähisuhtevägivallaga seotud kuritegude hulk suurenes aastaga üle kümnendiku võrra ning aastatel 2012-2014 vigastati või tapeti lähisuhtevägivalla käigus 115 inimest, kirjutab Eesti Päevaleht.

PPA analüüsiteenistusel valmis äsja põhjalik analüüs, mis näitab, kuidas ja millistel juhtudel saab lähedase inimese vastu käe tõstmisest tapmine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Kolme aasta andmetele tuginev analüüs toob esile kindlad mustrid.

Kõige sagedamini saab vägivald alguse tavalisest olmetülist, mille käigus üks pool otsustab korraga lüüa. Olmetülide kõrval on teine levinum põhjus armukadedus, selle toovad rünnaku ettekäändeks enamasti mehed. Esineb ka olukordi, kus üks osapool provotseerib teist lööma. Tasub märkida, et kuritegude provotseerijad on mehed.

Kannatanud on pigem madalama haridustasemega kui ründajad. Just vähest haridust peetakse üheks vägivalda soodustavaks teguriks. Muidugi kuuluvad vägivallatsemiseni viivate põhjuste hulka ka sotsiaalsed probleemid: töötus, invaliidsus, varasem kokkupuude vägivallaga. 70 protsenti ehk lõviosa juhtumeid toimub korteris, naabrite vahetus läheduses.

Politseile teadaolevalt on naisohvritest varem lähisuhtevägivalda kogenud veidi üle pooled ja meesohvritest veerand. Rohkem kui pool lähisuhtevägivalla kuritegusid pandi toime joobes ja üle poolte juhtumite puhul löödi lähedast noaga, viiendikul juhtudel ohvrit kägistati või peksti. Sageli kasutati vigastamiseks majapidamises leiduvaid esemeid, näiteks haamrit, kirvest või ahjuroopi.

Paraku langeb ohvriks ka lapsi. Kolme aasta jooksul said lähedase inimese käe läbi rängalt viga või surma 15 kuni seitsmeaastast last. Laste surma põhjustasid kolm ema ja üks isa, kõigil neil vanematel olid kas alkoholi- või psüühilised probleemid. Raskeid tervisekahjustusi tekitasid lastele peamiselt isad, kahe juhtumi puhul tegid oma lapsele liiga mõlemad vanemad. Vanim lähisuhtevägivalla all kannatanu oli 83-aastane, kõige rohkem tõsteti kätt vanemate või äiade-ämmade vastu.

Naised ja mehed jagunevad vägivallatsejatena pooleks. Eesti avatud ühiskonna instituudi naistevastase vägivalla uuringust tuli välja, et naised kasutavad meeste vastu vägivalda sagedamini siis, kui neid endid on enne pikema aja jooksul ja korduvalt vägivaldselt koheldud. Naiste vägivald on tihti enese ja laste kaitsmise vahend või katse lõpetada mehe vägivald. Mehed aga kasutavad vägivalda eelkõige eesmärgiga naise üle domineerida.