Põlvamaal hukkus kolmapäeva hommikul traktori alla jäänud metsatööline.

Päästjad said abikutse kella 8.41 ajal, kui selgus, et Räpina vallas Jaanikeste külas vajus puu langetamisel traktor ühele mehele peale ning metsatööline jäi traktori alla kinni, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Mees hukkus sündmuskohal. Päästjad vabastasid hukkunu traktori alt pneumaatilisi töövahendeid kasutades.

Jahimehed on praeguseks täitnud neile riigi poolt sigade Aafrika katku (SAK) tõrjumiseks pandud metssigade küttimise ülesande 116 protsendiliselt, küttides kohustuseks pandud 29 608 metssea asemel 32 330 siga.

Keskkonnaamet teatas BNS-ile, et 29. veebruariga lõppenud jahindusaasta oli erakordne, sest metssigade kaudu leviva SAK-i leviku tõkestamiseks tuli sigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Jahindusorganisatsioonid teadvustasid metssigade seas leviva katku tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides 32 330 metssiga.

Lisaks hukati 35 katku kahtlusega metssiga ja leiti 2006 hukkunud korjust. Metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 34 371 isendi võrra.

Saaremaal küttisid jahimehed 5241, Raplamaal 3217, Lääne-Virumaal 3033, Pärnumaal 3005, Läänemaal 2988 ja Harjumaal 2759 metssiga. Järvamaal kütiti 2201, Põlvamaal 1708, Jõgevamaal 1649, Tartumaal 1620, Hiiumaal 1509, Viljandimaal 1255, Võrumaal 883, Ida-Virumaal 731 ja Valgamaal 531 metssiga.

Värsketest küttimisandmetest selgub, et kolmandik metssigadest kütiti jaanuaris ja veebruaris, mil jahipidamisele aitas kaasa loomajälgi reetev lumekate. Piirkondades, kus katk veel levinud ei ole, ületati etteantud küttimislimiiti. Täitmata jäi kohustus Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, mis on ka mõistetav, kuna nendes maakondades on katk kõige ulatuslikumalt loomade arvukust vähendanud.

"Meie jaoks oli prioriteet langetada kiiresti metssigade arvukust, et seeläbi tagada seakatku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju seakasvatajatele. Tunnustame jahimehi hea koostöö ning regulaarselt edastatud küttimisandmete eest. Nende esitatud andmed on abiks ka keskkonnaagentuurile andmaks soovitusi järgmiseks jahindusaastaks," lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Jahimehed pidid metssigu küttides rohkem tähelepanu pöörama emiste ja noorte isendite laskmisele. Etteantud struktuur oli täiskasvanud isenditest 60 protsenti emiseid ja kogu küttimismahust 60 protsenti noorloomad, reaalselt kütiti 52 protsenti emiseid ja 40 protsenti noorloomi.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb keskkonnaameti teatel jätkata metssigade küttimist ka edaspidi, et saavutada oodatud arvukus - 1,5 isendit 1000 hektari kohta. Selle eesmärgini jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

"Alguses kohustuseks pandud ligi 30 000 metssea küttimine jahimeestele ulmelisena, aga tulime toime," ütles BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust. Tema sõnul oli selle taga hästi organiseeritud, tugev ja tegus jahimeeste selts oma liikmesorganisatsioonidega. "Seetõttu ei olnud riigil vaja kaasata ei armeed ega tunnistada metssiga väikeulukiks," lisas ta.

Puusti sõnul on riigi plaani täitmisest ja ületamisest olulisem asjaolu, et jahimehed on ilmekalt tõestanud, et nendega võib arvestada ka siis, kui ühiskonnal on raske. Ta lisas, et vaatamata sellele, et üks lahing on võidetud, ei ole sõda SAK-iga katkuga kaugeltki veel läbi. "Seetõttu on äärmiselt oluline tegutseda koordineeritult edasi ja seda selts koos riigiga ka teeb," sõnas Puust.

Põlvamaal süttis teisipäeva õhtupoolikul gaasiballooni plahvatusest köök, õnnetuses keegi viga ei saanud.

Kell 16.25 teatati häirekeskusele, et Mikitamäe vallas Mikitamäe külas asuvas elumajas plahvatas gaasiballoon ning sellest süttis köök, teatas päästeameti Lõuna päästekeskus BNS-ile. Päästjate saabudes põlesid köök ja esik, majas olnud naisterahvas kannatada ei olnud saanud.

Põleng kustutati kiiresti ning kahjustusi said esik ja köök. Majas olnud naine ütles, et ta kuulis küll gaasiballooni reduktori juurest lekkivale gaasile omast sisinat, kuid ei teinud sellest välja.

Päästeamet tuletab meelde, et kasutada tohib ainult korras olevaid kütte- ja gaasiseadmeid.

Kolmapäeval toimub Petseri Keeltegümnaasiumis eesti keele päev, mida on koolis tähistatud alates 2002. aastast ehk ajast, mil haridus- ja teadusministeerium lähetas sinna eesti keele ja kultuuri õpetaja.

Keeltepäeval esinevad eesti kirjanike ja luuletajate loominguga kooli õpilased, Eesti käsitööd ja rahvusmustreid tutvustavad professor Anu Raud ning Eesti Rahva Muuseumi töötajad Virve Tuubel ja Reet Mark. Haridus- ja teadusministeeriumi poolt tervitavad osalejaid keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ja nõunik Andero Adamson.

Eesti keele päeva tähistamisest koolis on saanud traditsioon, sest Petseris elab palju Eesti juurtega inimesi. Keeltegümnaasiumi kõik 157 õpilast õpivad eesti keelt vähemalt ühes tunnis nädalas. Mitmed kooli õpilased on osalenud Eestis korraldatavates suvistes eesti keele ja meele laagrites.

Eesti riik toetab Petseris toimuvat eesti keele õpetust rahvuskaaslaste programmi kaudu, saates koolile eestikeelseid õppematerjale ning toetades õpilaste ekskursioone Eestisse. Osad kooli vilistlased on rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi toel asunud õppima Eesti kõrgkoolidesse ja kutseõppeasutustesse.

Petseri kool asutati 1913. aastal ja see oli kuni 2004/2005. õppeaastani ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus õpetati kõiki õppeaineid eesti keeles. Alates 2002. aastast töötab koolis Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele ja kultuuri õpetajana Vally Tamm.