Mesikäpad ärkavad talveunest

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada mesitarusid, mida tuleks rünnakute eest kaitsta.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi nähtud juba mitmel pool Eestis. Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimalusel võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesitaru rünnakud hakata korduma ning kahjustused võivad olla väga suured. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus,” ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldivat lõhna eritavaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt eluohtlik. Seega ei tohi metsas karuga kokku juhtudes mingil juhul asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis koheselt rahulikult taanduda.