Valitsus kiitis heaks haldusreformi seaduse eelnõu

Valitsus kiitis neljapäeval heaks haldusreformi seaduse eelnõu ja saadab selle riigikogule.

Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul saavutas valitsus haldusreformi osas konsensuse. "Suur tänu kõigile. Tükike ajalugu," märkis Aas sotsiaalmeedias.

Haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.„Hoolimata sellest, et enamik inimesi igapäevaselt linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust eakatehoolduseni ning need mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti,“ lisas peaminister.

Seaduse vastuvõtmisel on omavalitsuse suuruse alampiir 5000 elanikku, valitsuse eesmärk on jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.

„Tunnustame omavalitsusi, kus on võetud initsiatiiv ühinemiseks. Kui 1. jaanuariks 2017 ei ole liitumistes kokkuleppele jõutud, otsustab selle valitsus,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas.

Riigihalduse ministri sõnul toimuvad 26 erinevas piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitused.

Vabatahtlikult liitunud KOV-idele on määratud kõrgem ühinemistoetus. Kui moodustub üle 5000 elanikuga KOV, siis saavad kõik ühinejad kahekordset ühinemistoetust ehk 100 eurot elaniku kohta.

Valitsus otsustas tõsta liitumise tulemusena 11 000 elanikuga omavalitsuse täiendava toetuse 500 000 euroni. Kui liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel.

Haldusreformi seaduse eelnõu on haldusreformi läbiviimise esimene etapp. Reformi raamseaduses sätestatakse kohaliku omavalitsusüksuse (KOV) haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja kord, kohalike omavalitsuste miinimumsuurus, sealhulgas erandid ning ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused.

Reformi teise etapina esitatakse valdkonnaseaduste muudatused kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise kohta.

Haldusreformi eesmärk on suurendada KOV-ide võimekust kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel. Tänu reformile on kohapeal võimalik paremini kasutada piirkonna arengueeldusi, suureneb konkurentsivõime ja ühtlustub piirkondlik areng.

Praegu peab 213 omavalitsusest ühinemisläbirääkimisi 182. Üheksa maakonda on Eestis ühinemisläbirääkimiste ettepanekutega täiesti kaetud, nendeks on Lääne, Rapla, Järva, Põlva, Võru, Valga, Pärnu ning Saaremaa ja Hiiumaa.