Eesti majandus kasvas mullu 1,1 protsenti 20,5 miljardi euroni

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsenti, jooksevhindades oli mullune SKP 20,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui esimeses kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1 protsenti, siis neljandas kvartalis 0,7 protsenti.

Enim mõjutas majandust veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine, kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus.

Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1 protsenti ning kaupade ja teenuste import 1,4 protsenti. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.

Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7 protsenti, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides.

Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5 protsenti. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud.

Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6 protsenti SKP-st.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.

2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3 protsenti ja 2,8 protsenti. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6 protsenti ja 1,1 protsenti. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7 protsenti.