EESTI UUDISED BNS

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab taasloomise 24. aastapäeva

FOTO: Võrumaa Teataja

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab laupäeval oma 24. taasloomise aastapäeva lahtiste uste päevaga.

„Isamaa kaitstus on kõikide eestimaalaste ühine püüdlus ja seepärast soovimegi jagada oma väeosale olulist päeva ka rahvaga väljastpoolt kaitseväge. Homme avab pataljon oma väravad kõigile soovijatele, et nii ajateenijate lähedased kui kohalikud elanikud saaksid osa meie väeosa tähtpäevast,“ ütles pataljoniveebel staabiveebel Lauri Allmann. „Võrreldes varasemaga, on tänavu suurimaks erinevuseks liitlaste soomusmasinate Stryker väljapanek ning kollektsionääridele kindlasti huvi pakkuv embleemide näitus.“

Lahtiste uste päeval saab näha kaitseväes kasutusel olevat varustust, relvastust ja tehnikat. Külastajad saavad täpset silma testida õhk- ja paintball i relvadest laskmisel, tutvuda erioperatsioonide grupi tegemistega, sõita kaitseväe sõidukitega, tutvuda ajateenijate olme- ja sportimistingimustega ning maitsta sõdurisuppi. Lastetoas saavad väiksemad külalised kätt harjutada militaarseid näomaalinguid tehes või pilte joonistades. Kaitseväe tegevust ning ametikohti tutvustab värbamiskeskus. Meeleolukas päev kulmineerub kell neli algava näidislahinguga.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne rahuajal on ette valmistada õppeaasta jooksul ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu on Kuperjanovi pataljon ajateenijate arvult suurim jalaväepataljon Eestis, hetkel teenib Kuperjanovis üle 700 ajateenija.

1992. aasta 18. märtsil moodustati taas Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Kuperjanovi jalaväepataljon Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülem. 1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika Vabadussõjast.

Sissepääs Taara linnakusse ainult isikut tõendava dokumendi alusel! Alla 15aastased pääsevad territooriumile ilma dokumendita, kuid ainult täiskasvanud saatjaga.

Kuperjanovi jalaväepataljon asub Võrus aadressil Kose tee 3a. Lisateave numbril 524 3918.

Politsei tabas Võrumaal toime pandud mitmetes kuritegudes kahtlustatavad

Politsei tabas kurjategijad, kes noa ähvardusel röövisid ohvrilt arvuti ja mobiili, samu mehi on alusta kahtlustada ka mitmes varem toime pandud varguses.

Teisipäeval teatati politseile, et sama päeval kella kuue paiku hommikul olid Võrus Vabaduse tänaval elumajas kaks meest noa ähvardusel röövinud 28-aastaselt mehelt arvutikomplekti ja mobiiltelefoni, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Korterist lahkudes võtsid mehed kaasa ka teleri. Kannatanu vahejuhtumis viga ei saanud. Kahju suuruseks hindas ohver 1779 eurot.

Uurimise käigus selgus, et kannatanu oli samal õhtul veetnud aega ühes toitlustusasutuses. Seal kohtus ta põgusalt kahe kuriteos kahtlustatava mehega ning kutsus nad enda juurde koju alkoholi tarvitama.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk selgitas, et kui öö möödus äsjatutvunutele just kui üksteisemõistmises, siis hommikul tekkis meeste vahel rüselus, mis päädis noaga ähvardamise ning röövi toimepanemisega. „Raskemaid tagajärgi ennetades loovutas mees küsitud esemed, sest vastupanu korral võinuks see olukord veelgi ohtlikumaks kujuneda,“ sõnas ta.

Politsei jõudis kiiresti jälile, et kuriteos kahtlustatavateks on 22-aastane ja 25-aastane mees. Mõlemad peeti kinni. Ühe mehe juurest leiti ka röövitud mobiiltelefon.

Neljapäeval esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse kahe mehe vahistamiseks. Kohtu loal on mõlemad mehed eeluurimise ajaks vahi alla võetud.

Uurimise käigus selgus, et samad mehed võivad olla seotud veebruaris aset leidnud vargustega. Esitatud kahtlustuse kohaselt varastasid nad 25. veebruaril Varstu alevikus asuvast poest erinevat alkoholi ja kassasahtli väärtusega 372 eurot. 25-aastasele mehele on esitatud kahtlustus ka selles, et 25. veebruari õhtul varastas ta grupis Sõmerpalus asuvast poest kassaaparaadi, milles oli ligi 500 eurot.

Soekarusk pani inimestele südamele, et nad ei kutsuks oma koju inimesi, keda piisavalt hästi ei tunta. „Ühise alkoholi tarvitamise käigus võib jääda üsna kiiresti ekslik mulje, et kellegagi on just kui hea kontakt ja usaldus saavutatud. Tasub siiski põhjalikult veenduda, kellega on tegu ning kaaluda mitu korda, kas neid kohemaid ikka oma koju lubada. Selle läbi tagate, et lahkelt külla palutud võõrastest ei saa ohtu teie varale või veelgi hullem tervisele,“ ütles ta.

Algab ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamine

Võrumaa Teataja

Alates reedest on võimalik uuendada ID-kaartidel olevaid sertifikaate.

Uuendamiseks tuleb lehelt installer.id.ee laadida alla ID-kaardi tarkvara, paigaldada see arvutisse ning järgida selle antavaid juhiseid. Uuendamise käigus paigaldatakse kaartidele uued sertifikaadid, mis tuginevad senisest tugevamal SHA-2 algoritmil. Tugevamal krüptograafial põhinevate sertifikaatide kasutamine aitab tagada Eesti ID-dokumentide turvalisuse ka tulevikus. 

Kui tarkvara uuendamisvõimalust ei paku, siis pole selle kaardi sertifikaatide uuendamise aeg veel käes.  

Uuendamine puudutab esimeses faasis 155 000 kasutaja kaarte. Need on aastatel 2011-2014 väljastatud Eesti ID-kaardid ja elamisload.

Vanametalli hind hakkas pärast 5 kuud taas kasvama

Võrumaa Teataja

Ligi viis kuud rekordmadalal püsinud musta vanametalli kokkuostuhinnad tõusid sel nädalal Eestis ligi poole võrra, küündides keskmiselt 70 euroni tonni kohta; põhjuseks on vanametalli hinna kasv maailmaturul.

"Enne seda nädalat püsis Eestis musta vanametalli kokkuostu keskmine hind stabiilselt rekordmadalal, 40 eurot tonni kohta ja seda 5 kuud järjest, mida varem pole olnud," ütles Kuusakoski AS-i ostujuht Toomas Kollamaa BNS-ile.

Hinnatõus väljendus Kollamaa sõnul eelkõige selles, et esimesel kahel päeval suurenes märgatavalt vanametalli toomine kokkuostupunktidesse. "Samas võib suuremaid koguseid oodata järgmisel kuul, kui inimesed hakkavad koristama. See annab sektorile optimismi ja loodame, et kasv jätkub."

Kollamaa tõi välja, et kohalikku kokkuostuhinna vedas tõusuteele maailmaturu hind, mis hakkas pärast pikka aega kasvama veebruari lõpus ja on alates sellest ajast suurenenud 30 euro võrra. "Julgeme eeldada, et maailmaturuhind tõuseb järgmise nädalaga veel 10 eurot," märkis ta.

"Kindlasti on kasv seotud üldise majandusolukorraga maailmas ja aeglase nafta hinna tõusuga. Arvan, et mõju avaldas ka see, et Hiina avaldas eelmise aasta majanduskasvu, mis polnud küll liiga hea, kuid oli siiski piisav, et turgudele ja klientidele kindlust juurde anda," rääkis Kollamaa.

Kui mullu detsembris oli enimkaubeldavate värviliste vanametallide maailmaturu hinnaindeks aastaga langenud keskmiselt 32 protsenti, siis praegu on nende hind stabiilselt kasvanud. "Vask, alumiinium ja nikkel - ka need on vaikselt, aga kindlalt tõusule pööranud," märkis Kollamaa.

Vanametalli maailmaturuhind oli madalseisus eelmise aasta detsembris, mil hind oli aastaga langenud peaaegu 50 protsenti. Toona ütlesid mitmed Eesti vanametalli käitlejad BNS-ile, et rekordmadalad hinnad on vähendanud vanametalli toomist kokkuostupunkti ligi poole võrra.

Eestlased moodustavad veerandi Soome välismaalastest vangidest

Foto: Võrumaa Teataja

Soome vanglates kannab karistust ligi 500 välismaalast, veerandi nendest moodustavad eestlased, edastas Iltalehti.

Viidates uudisteagentuurile STT, kirjutab väljaanne, et Soome vanglates kinnipeetavastes moodustavad välismaalased 16 protsenti. Euroopa keskmine on umbes 20 protsenti.

Kui Euroopa Liidus keskmiselt moodustavad EL-i kodanikest kinnipeetavad välismaalastest vangidest kolmandiku, siis Soomes on enam kui pooled kinnimajades viibivatest välismaalastest Euroopa Liidu kodanikud.

Soome vanglate ja kriminaalhoolduse ameti andmetel on selle põhjuseks Eestist pärit vangide suur osakaal.

Ameti andmetel on Soome vanglates 480 välismaalasest vangi, neist on eestlasi 121. Venemaalt pärit kinnipeetavaid on Soome vanglastes 37, iraanlasi 35 ja leedulasi 32.

Leht märgib, et välismaalastest vangide osakaal on püsinud stabiilselt 15-16 protsendi kandis ning nende arv 450 kandis.

Samas näiteks aastal 2000 oli Soome vanglastes vaid 180 välismaalasest kinnipeetavat.

Veokijuhid protestivad väidetava poliitsei kiusu vastu

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Veokijuhid korraldavad reedel üle-Eestililse protestiaktsiooni, sest peavad viimase aja politseireide kiusuks, vahendasid Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudised.

Keskpäeval peatavad vähemalt sada veokijuhti mitmel pool Eestis 45 minutiks sõiduki, et juhtida tähelepanu oma töötingimusetele ning protesteerida nende hinnangul kiuslike politseireidide vastu.

Politseireidide käigus avastatakse peaaegu iga teise veoki puhul mingi probleem.

Näiteks karistatakse veokijuhte selle eest, et juht on liiga kaua ilma puhkepausita roolis olnud, kuid veokijuhtide sõnul ei ole paljudel teedel rajatud puhkealasid, mis puhkamist võimaldaksid.

Autoettevõtete liidu direktori Villem Tori sõnul peaksid kõik osapooled oma vigu tunnistama, suhtuma teistesse inimlikult ja püüdma usaldust taastada.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD