Põllumajandus- kaubanduskoda ja piimaliit saatsid valitsusele ja parlamendile pöördumise, milles soovivad ebaausate kauplemistavade keelamist lisaks võimalikele vabatahtlikele kokkulepetele ka seadusandlikul tasandil.

Koja ja liidu kirjas tehakse ettepanek meetmete rakendamiseks ebaausate kauplemistavade vähendamiseks toiduainete tarneahelas, teatas põllumajandus-kaubanduskoda. "Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise toidutootmise arengule ja takistab toiduainete tarneahela efektiivset toimimist," ütles koja juhataja Roomet Sõrmus.

"Suuremate kriiside puhul on just põllumajandustootjad toiduainete tarneahela kõige haavatavam osapool. Leppida ei saa olukorraga, kus põllumajandussaaduste eest makstav hind ei kata tootmiskulusid ja põllumeeste osa toidutoodete lõpphinnas on aasta-aastalt vähenenud," lisas ta.

Tema sõnul on tarnneahela osapoolte väga erineva turujõu tulemus tootja suhtes ebaõiglased lepingutingimused. "[Need] Eestis kehtivate normide kohaselt üldjuhul keelatud ei ole, sest konkurentsiõigus neile ei kohaldu ning ebaausate kauplemistavade eriregulatsiooni Eestis sätestatud ei ole, samuti puudub ettevõtete vahelistes suhetes kohalduv ebaausa kauplemistava mõiste," rääkis Sõrmus.

Euroopa Komisjoni jaanuari lõpus avaldatud aruandes märgitakse, et paljudes liikmesriikides on viimasel ajal kehtestatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Komisjoni hinnangul peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjatevahelist toiduainete tarneahelat hõlmavate õigusaktide kehtestamist, et tagada väiksemate turuosaliste piisav kaitstus.

Põllumajandus-kaubanduskoda, toiduliit, kaupmeeste liit ja kaubandus-tööstuskoda on eelmisest aastast saadik pidanud ka läbirääkimisi vabatahtlikke heade kauplemistavade kokkuleppimiseks. "Koda on seisukohal, et vabatahtlikud kokkulepped on olulised, kuid seaduslikud meetmed ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks täiendavad neid ja viivad kokkuvõttes tõhusamate tulemusteni," ütles Sõrmus.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tunnustas kolmapäeval rahvusraamatukogus parimaid raamatukoguhoidjaid, parimad raamatukoguhoidjad töötavad Võrus, Toilas, Viimsis ja Kõrvekülas.

Aktiivne noor raamatukoguhoidja töötab Viimsis, parim maaraamatukoguhoidja kaasab kogukonda Toilas, parim lasteraamatukoguhoidja ärgitab lapsi lugema Võrus, teatas ühingu esindaja.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia pälvis pikaajalise Tartumaa raamatukogusid edendava töö eest Hele Ellermaa Kõrvekülast ning aastapreemia Triin Soone Lastekirjanduse Keskusest vastsündinutele raamatu kinkimise tava elluäratamise eest.

2015. aasta parimatena toodi esile ka Narva Keskraamatukogus tegutsevat innovatsioonilaborit MakerLab, samuti märgiti ära Tallinna Keskraamatukogu tegevus raamatukogu populariseerimisel avalikus linnaruumis. Tartu Ülikooli raamatukogu tunnustati teadusandmete registreerimise teenuse käivitamise eest.

Jahimehed on selle aasta esimese kahe kuuga toonud veterinaar- ja toiduameti (VTA) maakondlikesse keskustesse ligi 1500 emise suguelundid ja VTA on jahiseltsidele praeguseks makstud 62 640 eurot.

Jaanuaris toodi 577 proovi, veebruaris on toodud 897 proovi, ütles reedel BNS-ile VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. Amet on maksnud jahiseltsidele 62 640 eurot ja see sisaldab tasu kõigi jaanuaris ja osaliselt veebruaris kütitud emiste eest. "Veebruari andmed ei ole lõplikud, sest andmete võrdlemine jahiseltsidelt tulnud aruannetega on alles pooleli," lisas ta.

Seoses vajadusega vähendada sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõttu oluliselt metssigade arvukust, hakkasid kütid sellest aastast saama iga aastase ja suguküpseks saanud emise küttimise eest sada eurot, millest 75 eurot maksab Euroopa Komisjon ja 25 eurot lisab riik. Üle ühe aasta vanuse emiste küttimise tõestuseks peab jahimees maakondlikku veterinaarkeskusesse viima emise välissuguorganid.

Kalda sõnul on kõige rohkem on proove toodud Rapla-, Lääne-Viru- ja Harjumaalt, kõige vähem aga Valga-, Viljandi- ja Võrumaalt. "Märtsis on üldine proovide laekumise vähenenud, kuid emiste küttimise vähenemist ei saa selle alusel hinnata," sõnas Kalda.  

VTA peadirektori asetäitja sõnul on veterinaarkeskused on tagasi lükanud proovid, mis ei ole vastanud nõuetele. "Näiteks on toodud külmutatud organproove ja proove, millest ei ole võimalik tuvastada emise välissuguorganeid," rääkis Kalda.

Võrumaa maakonnaülese turvalisuse nõukogu arutas avaseminaril koostööd turvalisuse valdkonna juhtimiseks maakonnas.

Kokkusaamisel anti ülevaade Eesti turvalisuse valdkonna olukorrast ja tulevikust, keskenduti kogukonnakeskse lähenemise olulisusele, täpsustati maakondlike nõukogude eesmärke, rolli ja esmaseid ülesandeid, teatas BNS-ile maavalitsuse esindaja. Samuti lepiti kokku, kuidas kaardistada turvalisuse olukord ja probleemid Võru maakonnas ning võimalikud lahendused.

"Turvalisuse teema läbib horisontaalselt kõiki valdkondi ning see ei ole ainult politsei teema, vaid igaühe teema, ka kogukondade teema. Nõukogu eesmärk on kaardistada see valdkond Võru maakonnas ja leida need hallid alad, mis vajavad toetamist," ütles Võru maavanem ning turvalisuse nõukogu juht Andres Kõiv.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre märkis, et Eestis on turvatunne kõikuma löönud, kuna kõigil tasanditel ei tegutseta ühise rindena. Vabatahtlik kogukond on eelduseks, et suudame tõrjuda ohte. Ka oli ta seda meelt, et maavalitsuse koordineeriv roll turvalisuse alases tegevuses peaks jääma ka pärast haldusreformi läbiviimist.

Kokkusaamisel lepiti kokku, et maavalitsus tegevuse koordineerijana koondab huvirühmi kaasates info turvalisuse probleemidest ja võimalikest lahendusest Võru maakonnas. Samuti otsustati luua maavalitsuse veebilehel turvalisuse teemaline infolist info operatiivseks vahendamiseks.