Sotsiaalministeerium soovib maavalitsustelt detailseid andmeid surnud inimestele kompenseeritud invatehniliste abivahendite kohta, kuna kahtlustab, et maavalitsused võivad olla rahalisi vahendeid väärkasutanud.

Sotsiaalministeerium alustab täiendava informatsiooni kogumist eesmärgiga tuvastada, kas surnud isikutele on maavalitsused abivahendeid kompenseerinud, ning kui jah, siis kui suures see on toimunud ning kuidas maavalitsus ja teenusepakkujad võimalikku eelarvevahendite mittesihipärast kasutamist selgitavad, kirjutas sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse maakondadele.

Ta märkis, et abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted on esitanud jaanuaris sotsiaalkindlustusametile (SKA) hulgaliselt üüriteenuse arveid inimeste kohta, kes on surnud 2015. aastal või enne seda. "Sellest johtuvalt on meil tekkinud kahtlus, et enne muudatuse jõustumist on maavalitsuste poolt abivahendeid kompenseeritud ka surnud isikutele," teatas Kuuse.

Asekantsler lisas, et seetõttu on sotsiaalministeeriumil tekkinud kahtlus, kas maavalitsused ja abivahendite pakkujad on käitunud reeglite kohaselt ning kas eraldatud vahendeid abivahendite soodustingimustel ostmise ja laenutamise kompenseerimiseks on kasutatud sihtotstarbeliselt, läbipaistvalt ja avalikes huvides.

SKA teatas neljapäeval, et tuvastas jaanuarikuu tehingute kontrolli käigus kokku 68 abivahendi kompenseerimise arvet surnud isikute eest. "Kontrollimisel selgus, et enne abivahendite süsteemi muutust on riik näiteks tasunud ühe surnud inimese abivahendi eest ligi kümme aastat," ütles SKA sotsiaalteenuste üksuse nõunik Merlin Veinberg.

Aasta algusest käivitus uus sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldus, abivajaja ei ole enam seotud maakondliku eelarve ega abivahendi vajajate arvuga ning kaotatud on senised ettevõtete teenusmahulepingud. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on eesmärk teha süsteem senisest lihtsamaks ja läbipaistvamaks, andes inimestele valikuvõimaluse erinevate pakkujate vahel sõltumata geograafilisest asukohast.

Eesti kolme suurema invatehniliste abivahendite müüja käive oli 2014. aastal kokku 7,9 miljonit eurot ning kasum ühiselt vaid 669 000 eurot. OÜ Tervise Abi puhaskasumi marginaal oli 4,3 protsenti, OÜ-l Invaru 6 protsenti ning OÜ-l ITAK 20,6 protsenti.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikud soovivad siseminister Hanno Pevkurilt saada arupärimisega andmeid ümberkorralduste kohta päästeametis, sest on mures ameti uue plaani suhtes rakendada koduseid valvekordi.

Keskerakondlasest õiguskomisjoni liikme Toomas Vitsuti sõnul on päästeametit on viimastel aastatel koondanud ja kärpinud ning amet peab pidevalt välja mõtlema mooduseid, kuidas uuenenud oludega hakkama saada. Ühe edasise plaanina on välja käidud päästjate võimalik kodune valve, mille eest amet maksab päästeteenistujale kümnendiku tema astmepalga tunnitasust.

"Väljakutse korral sõidab teenistuja komandosse ja reageerib sealt paakautoga. Taolise plaani rakendumisel tekib aga oht, et päästebrigaadide sündmuskohale jõudmine võtab rohkem aega, päästesündmused kestavad kauem ja kahjud on suuremad," rääkis Vitsut. "Ohtu võivad sattuda esmaselt reageerivate päästjate elud, sest neid ei ole piisavalt ja abijõudude kohale jõudmine võtab aega. Tegemist on järjekordse kavaga lihvida päästeametit veelgi õhemaks. Paraku seame sellega ohtu nii päästjate kui ka abivajajate elud."

Aastatel 2010-2015 vähenes päästeameti töötajate arv 115 inimese võrra. Lisaks töötajate arvu kärpimisele on aasta-aastalt vähenenud ka ameti majandamiskulude eelarve, mis on põhjustanud töövahendite nappuse. Suurimaks probleemiks aga on päästjate teadmatus tuleviku ees.

"Pidev ebakindlus ja hirm töökohta kaotada ei ole motiveeriv. Arutu reformimise tulemusel Päästeamet mitte ei tugevne, vaid nõrgeneb ja seetõttu kannatab kogu ühiskond. Siseminister peab selgitama, millised edasised tegevusplaanid on täna ministeeriumi ning Päästeameti laual. Me küll räägime pidevalt julgeoleku ja turvatunde suurendamisest, kuid väljatoodud plaanid maalivad äraspidise pildi. Kui valitsus jätkab koondamiste ja kärbetega, ongi meil peagi vaid priitahtlikud päästjad,“ rääkis Vitsut.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsenti, jooksevhindades oli mullune SKP 20,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui esimeses kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1 protsenti, siis neljandas kvartalis 0,7 protsenti.

Enim mõjutas majandust veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine, kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus.

Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1 protsenti ning kaupade ja teenuste import 1,4 protsenti. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.

Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7 protsenti, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides.

Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5 protsenti. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud.

Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6 protsenti SKP-st.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.

2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3 protsenti ja 2,8 protsenti. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6 protsenti ja 1,1 protsenti. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7 protsenti.

Võru linnavolikogu saatis 12 Võrumaa ja neljale Põlvamaa vallale ühinemisettepaneku.

Võru linnavolikogu otsustati teha ettepanek kõigile Võrumaa valdadele ja neljale Põlvamaa vallale algatada ühinemiskõnelused, et moodustada 17 omavalitsuse põhjal üks omavalitsus, teatas linnavalitsus BNS-ile.

Võru linn tegi ühinemisettepaneku Võrumaa Antsla, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Vastseliina, Varstu ja Võru valdadele ning Põlvamaa Kanepi, Laheda, Orava ja Veriora valdadele.