Politseinikud kogu Eestis pööravad esmaspäeval tavapärasest suuremat tähelepanu sõidukijuhtide kainusele.

Puhumisreidid toimuvad esmaspäeva hommikust pärastlõunani.

"Üleriigilisi kontrolle läbi viies tabame alati juhte, kes ei ole kained hommikul rooli minnes," rääkis politsei-ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak. "Kui alkoholi on tarvitatud eelmise päeva hilistundidel, ei pruugi keha jõuda seda hommikuks läbi töötada. Juht peab enne autoga sõitmist olema veendunud oma kainuses."

"Ebakained sõidukijuhid on ohtlikud kõikidele liiklejatele. Nende reaktsioon on häiritud ning tegelikkus moonutatud, samuti hinnatakse oma võimeid üle,” märkis Tänak, lisades, et joobes juhte saab karistada rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise või sõiduvahendi konfiskeerimisega, lisaks saab taotleda nende aresti.

Selle aasta kahe esimese kuuga on tabatud 1030 joobes juhti. Jaanuaris ja veebruaris toimus nende süül 16 liiklusõnnetust, milles said vigastada 21 inimest. Käesoleval aastal on peaaegu iga kümnenda liiklusõnnetuse põhjustaja olnud joobes.

2015. aastal tabati 7878 joobes juhti, neist 280 olid narkojoobes. Samal aastal toimus 1359 inimkannatanuga liiklusõnnetust, millest 138 olid põhjustatud joobes juhi poolt. Nendes õnnetustes sai vigastada 182 ja hukkus 15 inimest.

Möödunud ööpäev tõi kaasa kaks suuremat tuleõnnetust, milles kummaski inimesed siiski vigastada ei saanud.

Pühapäeva hommikul kell 8.34 teatati tulekahjust Võru maakonnas Võru vallas Tagakülas, kus põles kõrvalhoone lahtise leegiga. Päästjad hoidsid ära tule leviku lähedal asuvatele teistele hoonetele. Kustutustööd lõpetati kell 10.55.

Ööl vastu pühapäeva kella 1.35 ajal sai häirekeskus teate tulekahjust Tallinnas Suur-Paala tänaval, kus põles neljakorruseline mahajäetud tööstushoone. Kustutustööd lõpetati kella 3.08 ajal, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Vere hematoloogiliste ja biokeemiliste parameetrite analüüs näitab, et ajateenijate organism kohandub suhteliselt hästi sõduri baaskursuse ajal kogetava kehaliste koormustega, selgub uuringust.

Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi, kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse, Tartu ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse ja kaitseväe 2. jalaväebrigaadi meditsiinikeskuse koostöös uuriti, kuidas mõjub ajateenijate organismile sõduri baaskursuse ajal kogetav koormuste tõus ning töö- ning elukeskkonna vahetusest tingitud stress.

Uuringu koostajad nendivad, et ajateenistusest meditsiiniliste näidustuste alusel enneaegselt reservi arvamise tausta ei ole Eestis süstemaatiliselt uuritud. Samas võib selle üheks oluliseks põhjuseks olla suur kehaline koormus ajateenistuse alguses.

Igapäevase tööga seotud kehaline aktiivsus on 61,4 protsendil 16–24aastastest Eesti meestest madal või väga madal. Seega on tõenäoline, et suurem osa kutsealustest kogeb süstemaatilise ja tugeva kehalise treeningu mõju esmakordselt elus alles ajateenistuse alguses – kümme nädalat kestva sõduri baaskursuse ehk SBK ajal.

"SBK ajal ületab enamiku ajateenijate kehalise koormuse määr tõenäoliselt tunduvalt neile varasemast elust harjumuspäraseks saanud koormuse taset. Lisaks suurenenud kehalisele koormusele kogevad ajateenijad SBK ajal küllaltki järsku muutust keskkonna-, elu- ja töötingimuste osas," seisab uuringus.

Hindamaks sõduri baaskursuse läbimisega seotud koormuste mõju ajateenija organismile, viidi 2014. aasta oktoobris Kuperjanovi pataljonis ajateenistust alustanute seas läbi uuring. Teenistust alustanud 407 ajateenijast 109 andis vabatahtliku nõusoleku uuringus osalemiseks. Neist osa loobus või katkestas erinevatel põhjustel uuringus osalemise ning seega põhineb uuring 94 ajateenija andmetel, kes läbisid uuringu täies mahus.

Uuringu vältel andsid selles osalenud ajateenijad kokku viis veenivere proovi: üks, kaks, kuus, kümme ja kakskümmend viis nädalat pärast SBK algust. Viimane vereproov anti seega 15 nädalat pärast SBK lõppu. Uuringus osalenud ajateenijate kehamass ja kehamassiindeks SBK ajal ja 15 nädala jooksul pärast SBK lõppu ei muutunud.

Uuringu tulemustest selgub, et seerumi testosterooni/kortisooli suhe tõusis SBK ajal ning see püsis kõrgenenud tasemel veel 15 nädalat pärast SBK lõppu. Samuti selgus uuringust, et ajateenijate rauastaatuse langes SBK ajal ning lisaks tuvastati D-vitamiini puudus.

Viidates teistele uuringutele nendivad uuringu koostajad, et militaarses keskkonnas aitab testosterooni/kortisooli suhte monitooring tõepoolest tuvastada liigsuuri koormusi. Seega tõendab testosterooni/kortisooli suhte tõus SBK ajal ja selle hilisem püsimine kõrgenenud tasemel, et SBK-ga kaasnev suurenenud kehaline koormus ei ole ülemäärane, vaid toimib stiimulina, mis kutsub ajateenija organismis esile anaboolse reaktsiooni. Viimane on nii tervise tugevnemise kui ka töövõime paranemise eelduseks.

Uuringu koostajad nendivad, et SBK ajal ilmnenud ja ka pärast jätkunud D-vitamiini pidurdamatut langust ei ole põhjust seostada ajateenistusega seotud koormuste mõjuga. See on tingitud peamiselt päikesevalguse muutustest Eesti asendiga sarnastel laiuskraadidel sõltuvalt aastaajast.

Uuringu koostajad toovad lõppjäreldusena esile, et vere hematoloogiliste ja biokeemiliste parameetrite analüüs näitab ajateenijate organismi suhteliselt head kohanemisvõimet SBK ajal kogetava kehalistest koormustest ning töö- ja elukeskkonna vahetusest tingitud stressiga.

Uuringu koostajad peavad otstarbekaks analüüsida võimalusi D-vitamiini vaeguse levimuse vähendamiseks ajateenijate seas, keskendudes esmalt neile, kelle teenistusaeg algab sügisel ning kestab üle talve- ja kevadkuude.

Uuringu läbiviimist rahastas kaitsevägi.

Olgugi et Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, ei soovita politsei siiski rehvivahetusega kiirustada, kirjutab ajaleht Järva Teataja.

"Tõsi, kuni 1. märtsini oli kohustus kasutada sõidukitel talverehve. Vaatamata sellele, et talverehvide kasutamise kohustus sai läbi, ei maksa siiski rehvivahetusega kiirustada," ütles Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees Järva Teatajale.

"Talv siiski kestab veel. Samuti on ilmastikuolud väga heitlikud. Nullilähedased temperatuurid ja sademed muudavad teed libedaks. Suverehvidega on siiski veel liiga vara liigelda, turvalisusega ei maksa riskida," selgitas Peremees Järva Teatajale.

Naastrehve võib Eestis kasutada kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib neid aga kasutada kuni 30. aprillini. Lamellrehvidega seevastu tohib sõita aastaringselt.