EESTI UUDISED BNS

Tänavu pole juba 10 päeval juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

FOTO: VT

Kuigi teeolud on kohati jätkuvalt talvised, on tänavu olnud juba kümme sellist päeva, kui pole juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev teisipäeval. Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada.

Maanteeamet tuletab autojuhtidele siiski meelde, et teeolud on muutlikud ja seega tasub olla endiselt ettevaatlik.

Roolijoodikute ümberkasvatamise programm laieneb üle Eesti

FOTO: VT

Käesoleva aasta kevadel võtab politsei üle-eestiliselt kasutusele seni Lõuna-Eestis toiminud sotsiaalprogrammi, mille eesmärk on anda tabatud joobes sõidukijuhtidele, kelle joove on alla 1,5 promilli, võimalus oma alkoholiprobleemidest jagu saada ja seadusekuulekaks hakata.

"Oleme veendunud, et antud sotsiaalprogrammis osalemine aitab tunduvalt mõjusamalt muuta inimese hoiakuid kui karistamine. Seda kinnitab fakt, et lõviosa pilootprogrammis osalenud sõidukijuhtidest ei ole politsei vaatevälja negatiivse liikluskäitumisega uuesti sattunud," lausus politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkomissar Riho Tänak.

Tänaku sõnul töötab PPA Lõuna prefektuuris toimunud pilootprojekti põhjal praegu välja tegutsemisjuhist. Samuti on plaanis viia läbi koolitusi, jagada kogemusi ja metoodikat nendele prefektuuride töötajatele, kes programmiga hakkavad kokku puutuma.

Tänak lisas, et õigusaktides tehtud muudatused võimaldavad politseil sotsiaalprogrammis osaleva sõidukijuhi osas menetluse lõpetada, kui viimane nõustub vabatahtlikult osalema sotsiaalprogrammis ja tasub ise sellega kaasnevad kulud. Menetlus uueneb kohe, kui inimene kokkulepitud koolitusele ei ilmu, katkestab selles osalemise või ei läbi seda nõutud viisil.  

Sotsiaalprogrammi kaudu mõjutavad psühholoogid inimest õiguskuulekalt käituma. Ettepanekut sotsiaalprogrammis osaleda ei tehta aga kõigile alkoholi mõju all tabatud sõidukijuhtidele ja inimese sobivus otsustakse politsei valiku ja koolitaja testide põhjal. Näiteks kui inimesel on olnud korduvalt kokkupuuteid politseiga ning eelnev analüüs näitab, et tegu võib olla sügava isiksusehäire, tervisehäire või alkoholiprobleemiga, siis kõnealune sotsiaalprogramm neid tõenäoliselt ei aita. Kui inimene ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise ajal toime uue süüteo, siis väärteomenetlust uuendatakse ja määratakse karistus. Sotsiaalprogrammis osalemise aega karistusest maha ei arvata.

Juhiloa taotlemine läheb foto osas lihtsamaks

FOTO: VT

Kui siiani tuli juhiluba või mõnd muud liiklusregistri andmete alusel väljastatavat dokumenti taotledes teha pilt teenindussaali fotoboksis või võtta kaasa dokumendile sobiv paberfoto, siis edaspidi saab maanteeamet kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogu fotot ja allkirjakujutist.

Kui taotlejal on kehtiv ID-kaart olemas, siis uut fotot juhiloa saamiseks tegema ei pea ning dokumendi taotluse saab edaspidi esitada elektrooniliselt ilma büroosse minemata, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium BNS-ile.

Uus kord võimaldab kokku hoida nii taotleja aega kui ka riigi kulusid. "Oleme juba mõnda aega tegelenud nullbürokraatia projektiga, millega vähendame bürokraatiat ja aruandluse hulka ettevõtetele. Sama põhimõtet püüame järgida ka tavakodanikega suheldes. Ka siin peaks olema nii, et dokumendi jaoks ei peaks uuesti samu andmeid esitama, kui need pole muutunud. Kui ühes riigiasutuse andmebaasis on olemas ajakohane dokumendifoto ja allkirjajäljend, siis saab teine riigiasutus seda fotot ja jäljendit dokumendi väljastamisel kasutada," sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Michali allkirjastatud määruse alusel võib maanteeameti väljastatavatele dokumentidele kanda liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva elektroonilise foto ja allkirja, või foto, mis vastab isikut tõendavale dokumendile kantava foto nõuetele. Dokumendi taotleja saab valida, millist võimalust eelnimetatutest ta foto esitamiseks kasutab.

Edaspidi ei tehta enam elektroonselt fotosid maanteeameti fotoboksides, vaid dokumentide vormistamisel kasutatakse liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmebaasis olevat fotot ja allkirja. 2014. aastast oli selles andmekogus olemas oleva foto kasutamine taotleja nõusolekul küll võimalik, kuid allkiri tuli siiski anda klienditeenindaja juures.

„Muidugi võib soovija kahtlemata teha iga dokumendi jaoks ka värskema foto, aga üldist kohustust selleks enam pole ja juhiloa taotlemine teenindussaalis võtab seega märgatavalt vähem aega. Ühtlasi saab taotluse esitada ka elektrooniliselt, ilma Maanteeameti teenindusbüroosse minemata,“ lisas Michal.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli maanteeamet väljastanud 609 219 kehtivat juhiluba.

Padari sõnul vajab haldusreformi eelnõu täiendamist ja parandamist

Ivari Padar   FOTO: Ivari Padar FACEBOOK

Sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul on haldusreformi eelnõu parlamenti jõudmine iseenesest hea, kuid eelnõu vajab enne kinnitamist mitmeid täiendusi ja parandusi.

"Sotsiaaldemokraadid on haldusreformi elluviimise toetajad, sest kohalikku elu saab paremini korraldada,“ ütles Padar pressiesindaja teatel. "Samas ei anna valitsuse heakskiidu saanud eelnõu veel paljudele küsimustele vastuseid. Kuna haldusreformil on tugev ajaline surve, siis ei ole põhjust pahandada, et ta jõudis meie ette mitme küsimärgiga. Nüüd on riigikogu kohus väga töiselt tegutseda, anda eelnõu suurem ja mahlakam sisu ja ta enne jaanipäeva seadusena vastu võtta. Kindlasti ei ole parlament siin kummitempel."

Padari sõnul on oluline, et selles protsessis jääks kostma liidetavate valdade ja liidetavate kogukondade hääl ja et ka suures omavalitsuses oleks väiksemate äärepiirkondade hääl tuntav. "Edasistes aruteludes ja koostöös valitsusega tuleb Padari väitel  leida rahastamismudel, mis aitaks kasvatada  maavaldade ja väikelinnade tulubaasi ja annaks ühinejatele selge signaali, milliste tuludega saavad nad tulevikus arvestada. Läbi tuleb analüüsida ka see, milliseks kujunevad uute omavalitsuste kohustused ja kas on valdkondi, mida omavalitsuse ja riigi vahel ümber jagada," lisas ta.

„Anname endale ka selgesti aru, et kavandatav reform ei lahenda hoobilt kõiki regionaalprobleeme, aga ta loob hea aluse nendega tegelemiseks," kinnitas Padar.

Veebruaris registreeriti 1114 sündi

VT

Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 159, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 23, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 18, Pärnumaal 58, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 130, Valgamaal 16, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 30 lapse sünd.

Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Aleksandra, Alisa, Annabel, Elisabeth, Emily, Kertu, Isabella ja Marleen (5). Poistele pandi enim nimeks Robert (10), Henri, Sebastian (9), Oskar, Robin (8).

Eelmisel kuul sõlmiti 304 abielu, neist 28 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 188 abielu, neist 16 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1378 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 10 ja maavalitsuse otsusega 141 inimesele, neist eesnimi 32, perekonnanimi 107 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 88 naist ja 63 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1029 sündi, 1308 surma, 328 abielu, 174 abielulahutust ja 92 inimesele anti uus nimi.

Tööinspektsioon kontrollib ehitusobjektide ohutust

FOTO: Andrei Javnašan

Tööinspektsioon viib läbi erakorralise sihtkontrolli erinevatel ehitusobjektidel, ennetamaks ehitajatega juhtuvaid tööõnnetusi.

Inspektsioon kontrollib kahe nädala jooksul üle Eesti võimalikult palju ehitusobjekte. Kontrollide käigus selgitatakse välja, kas ehitusobjektidel on on töötajatele välja antud kukkumiskaitsevahendid, kas neid kasutatakse ning kas on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine, teatas inspektsiooni pressiesindaja BNS-ile. Tähelepanu all on tellingute ja redelite kasutamine ning ehitusplatside töö korraldus.

Kontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi, mille põhjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine.

"Külastame ehitusobjekte täpset aega ette teatamata ning rikkumiste avastamisel alustame väärteomenetlusi. Elu näitab, et juhendamine ja puudustele tähelepanu juhtimine pole loodetavat mõju avaldanud. Ehk sunnivad trahvid ohutu töötamise nõudeid eiravaid tööandjaid ja töötajaid oma käitumist muutma," ütles tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Kontrolli tulemuste kokkuvõte avalikustatakse käesoleva aasta aprillikuu jooksul.

Ehitussektor on kõrge ohuhinnanguga valdkond. Kuigi tööinspektsioon hoiab sektorit kõrgendatud tähelepanu , juhtuvad sellest hoolimata ehitusobjektidel jätkuvalt tööõnnetused, kus töötaja saab rängalt kannatada või hukkub. Pea kõiki neid õnnetusi oleks olnud võimalik ära hoida.

Mullu juhtus ehitussektoris 410 tööõnnetust. Neist kergeid oli 288, raskeid 119 ning surmaga lõppes kolm õnnetust.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD